daemonium
Forum Replies Created
-
Postitused
-
Ma kirjutasin uue postituse, mida ma enda meelest toitumises teinud olen: http://ristouuk.word…is-teinud-olen/
Mida sa enda toitumises läbi aastate muutnud oled?
In dubitantibus et ignorabimus suspice luem,
Väga lühidalt – enamuses süsikatest koosnev menüü ja vastupidavusala tipptegijale kohane treeningkava tagavad kindlasti äärmiselt eduka lihasepõletuse.
Polegi ammu – http://www.fitness.ee/artikkel/723/kuidas-rikkuda-ara-vorm-ja-kahjustada-tervist- – seda artiklit kellelegi soovitanud,
No ei saa ju raske mõista olla minu pointi. Diplom, kui selline pole ju muud, kui eeldatav tõend selle kohta, et keegi on läbinud vastavad kursused ning tema teadmisi ja oskusi on selle väljastamise hetkel teatud eksamineerijate poolt tunnistatud mingi teatud taseme vääriliseks.
Diplom ei omanda ühelegi isikule mingit “lisa-väärtust” teadmiste või oskuste näol. See on lihtsalt teatud kriteeriumite täitmise puhul omistatud paberitükk, mis peaks tõendama kellegi pädevust mingis valdkonnas.
Kõik õige.Nagu autojuhiload, lenduripaberid …
katlakütjapaberid … koristajapaberid …,
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Mida iganes.
Aga üljuhul diplom siiski eeldab ka mingite teadmiste omandamist ja sõelub välja täielikud ignorandid.
Iga inimene maailmas võib omandada võrdväärsed teadmised ja oskused ilma, et nende valduses oleks see ilus paberitükk. See paberitükk ei muuda tegelikult ju mitte sittagi, mis inimese oskustesse või teadmistesse puutub. Need kas on pädevad või ei ole.Selles asi ongi – kui me räägime teadusest – et IGA inimene ei või.Lobachevski võib, Einstein võib, tavainimene mitte.Tavainimene ei ole võimeline iseseisvalt omandama piisavalt teadamisi.
Üks kuulsamaid autodidakte, Trooja avastaja Schliemann, tegi küll oma kuulsa avastuse, kuid tänapäeva teadlased väidavad, et vastava erihariduse puudumise tõttu tegi väljakaevamistel ka palju halba …
On ka muid viise inimese pädevuse kontrollimiseks, kui see, et lasta tal veeta lugematu arv aastaid kuskil koolis pinki nühkides seda paberitükki taga ajades, mis ei pruugi isegi adekvaatselt pädevust peegeldada.Näiteks?
Ülikooli diplom nagu me juba kõik teame ei ole kindel näitaja kellegi teadmistes. Oma näited tõi välja ErikO ja neid näiteid on mul ka endal ning ma usun, et kõigil – kus ülikooli lõpetanu ei suuda oma erialal sugugi pädevalt käituda.Mis tähendab, et see diplom, kui selline ei ole alati oma reklaamitud väärtuse vääriline.
Aga üldjuhul ju siiski on,
Loomulikult, lollid on väga leidlikud ja kui veel ka papp taga …
Aga mida siis teha?Inimese pädevust tahaks ju kuidagi kontrollida enne kui tal teatud tegevusi lubab teha aga diplom ei suuda korralikult alati seda teha – aga mis siis? Ma ei oskagi õiget vastust anda.
Keeruline teema, kui lahendus oleks lihtne siis ei oleks ka siin teemas vastavat arutelu.
Samas see on selge, et kui inimene on Pädev ning kõik mida ta teeb või räägib näitab tema teadmiste või oskuste kõrget taset siis oleks tobe teda ignoreerida mingi paberitüki puudumise pärast. Ning samamoodi on tobe kellegi teadmisi või oskusi usaldada puhtalt selle sama paberitüki olemasolu pärast.
Küsimus siis ongi.
Mida teha inimesega, kelle teadmised ja oskused on ülimalt kõrgetasemelised ning väärt kõrgeimaid tunnustusi – kuid sellegi poolest, tal vastavad tunnistused puuduvad. Kas me ignoreerime teda? Sunnime teda läbima vastavaid kursused, mis on kui solvang tema intelligentsusele – ainult selle pärast, et meie Ühiskond ei suuda hakkama saada ilma inimest kuidagi kategoriseerimata ja vastavate siltide külgekleepimiseta…?
Ära süüdista ainult ühiskonda, ise sa samasugune – minu juurde lõikusele sa ju ei tule ja lennukisse, kus mina roolis, kah ei istu,
Mida teha – no mingid variandid ju on.Kaugõpe oli olemas juba vene ajal, nüüd nett kah, eks ülikoolid koli edaspidi netti – aga ilma pabelipakata esialgu paraku ei saa.
Võib-olla siis, kui mingi mikrokiip sulle ajju pistetakse, mis suudab su mõtteid-teadmisi lugeda …
Taoline variant aga ei meeldi jälle ntx mulle,
Ma pole öelnud et muuta tahan. Küsisin et kas midagi on puudu.Nagu esimene vastaja on ütles ja ise olen ka aru saanud oleks vaja juurde natuke süsivesikuid ja rasvasi .
tahaksin kindel olla et toidust saan kätte ka vajaminevad vitamiinid jne .
Mis sa mõtled selle all et kava otsast lõpuni ei tee ?
Tõsi on see et kõht on küll kogaeg täis.
Olari
Jaa.
Laupäeva-pühapäeva kava mina täie intensiivsusega kindlasti ära ei teeks.
Aga ju ma olen lihtsalt nõrk,
” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Esiteks pole siin teemas mitte keegi hariduse vastu.
Teiseks, oleks sa teemat tähelepanelikult jälginud, oleks sa märganud, et isiklikult kavatsen ma ülikooli astuda. Igale inimesele oma. See ei tee mind ülikooli vastaseks (mitte “hariduse vastaseks”, nagu sa ekslikult väitsid) kui ma olen nõus sellega, et igale ühele ei sobi ülikoolis õppimine kuna mõned inimesed suudavad ennast rohkem realiseerida ilma selleta. Samuti pole iga eriala jaoks vaja diplomit. Diplom üldiselt kindlustab selle, et inimene on ilmselt pädev ning annab kindlustunde neile, kes tahavad nende teenuseid kasutada. Kasutasin sõnu ‘üldiselt’ ja ’ilmselt’, kuna eelnevalt on juba siin teemas toodud näiteid, kus ülikooli haridusega isikud pole olnud kuigi pädevad.
Kui sa suudad siit välja lugeda, et ma arvan, et oskuseid tõendavaid dokumente pole mitte ühelgi juhul vaja, siis saad sa täiesti valesti aru. Kuna sa enne tegid sellise järelduse, siis see oli kontekstist välja rebimine. See oli rangelt Archi enda arvamus diplomist, kuna leiab, et selle väärtus on sageli valesti mõistetav. (ja olen nõus, et ka sageli ülehinnatud) Ei suutnud üles leida, et ta oleks öelnud, et diplomit pole mitte kellelgi vaja. Kuna enamus ajast on — nii on lihtsalt välja kujunenud.
Seega on tsiteeritud postitus (sinu postitus) paikapidamatu.
Kui sa panid tähele, siis ma tsiteerisin ja vastasin ühele konkreetsele postitusele – mida sa ka ise tunnistasid.
Tolles postituses väideti, et diplom on kasutu paberilipakas.
Ma paigutasin siis selle väite konteksti, mitte ei rebinud välja.Kui ikka diplomit pole vaja, siis pole vaja …
Kas sa üritad samuti väita, et arstidiplomit ei ole vaja?Või sul mingi nimekiri ülikoolides õpetatavast kus diplom kui paberilikapas on mittevajalik ja erialadest, kus diplom siiski on vajalik?
Ma ei saa üldse aru, millele sa vastu vaidled.
Kas sellest tuleb nii aru saada, et minu juurde lõikusele sa ei kipu?
Aga Arch’i või teema-algataja juurde läheksid?
Kas enam tooremalt saab midagi kontekstist välja rebida???
Ahahh.Nii et hariduse-vastasel kodanikul on argumendid otsa saanud.
Nüüd on siis kontekstist-välja-rebimise jutuni jõutud,
Point siin on lihtne ju tegelt. Teadmiste/väidete õigsus ei sõltu inimesest, kes neid teeb. Ning puhtalt selle fakti järgi ei saa ükski Professor vääramatult olla targem kõikidest mitte-professoritest puhtalt oma staatuse tõttu ühiskonnas. Ning samamoodi tähendab see seda, et ükskõik, mis formaalse haridustasemega või ühiskonna staatusega isik võib olla targem, tema väited õigemad, kui ükskõik, kui tunnustatud Professoril.
Et nagu seisev kell, mis näitab 2Xpäevas õiget aega?
Sa unustad peamise – iga väide vajab tõestamist.Seda paraku suvaline tüüp ei suuda, ükskõik kui kenjaalseks ta ka ennast ei pea,
Ja seetõttu hakatakse tõestamise asemel oponente sõimama, ärritutakse, ülbitsetakse …
on ju nii,
Enda jaoks ma lihtsalt ei näe traditsioonilisel Ülikoolil mõtet, sest olgugi, et seal saaks personaalset juhendamist tihtipeale ülimalt kogenud ja palju teadmisi omandatud isikutelt – siis tänapäeva info-ajastus puudub vajadus selleks mingisse asutusse minna või selle eest sageli ka raha maksta. Mingi paberilipik, mis peaks näitama minu teadmisi mind ei huvita – sest selle väärtus on liialt sageli valesti mõistetav ning vajalik ainult selleks, et Ühiskonnas sinu teadmisi rohkem respekteeritakse – olgu see siis tööandjate või muude inimeste poolt.
Väga revolutsiooniline seisukoht,
” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>150 aastat tagaski väitis talumeest, et koole pole vaja, seal õpitakse hobusevargaks.
Nagu ma aru saan, tuleb sinu arust auto ja lennukirooli lubada suvalise soovija, sama ka arstidega …
üleüldse suvalise ametiga …
sa ntx minu juurde operatsioonile ei taha tulla?
Saaksid oma väljakilgatud vaateid kohe praktikas tõestada – no ja minul kah ‘uvitav; ikkagi esimene kord inimest lahti lõigata …
Eks ma teeksin sama, kui veedaksin mingi 10a, lugematud summad raha ja vaeva oma Doktorikraadi püüdlustes ning et siis lõpuks avastada, et mingi Entusiast, kes lihtsalt oma vabast ajast asja uurinud ja teadmisi omandanud suudab minuga võrdväärselt sammu pidada.
Mõni näide oleks omal kohal.
Mulle ei meeldi püüda kellelegi ära panna. Juba korduvalt püüavad teatud kasutajat mind, mitte mu ideid, rünnata. Aga sellegi poolest jään ma professionaalseks ja püüan arutleda teemal, mitte muutuda isiklikuks. Paljud väited mitmelt kasutajalt on väga silmakirjalikud ja nõrgad — nii nõrgad, et ma suudaks neid naeruvääristada, kui ma tahaks.
Näited?Argumendid?Tõestused?
Praegusel kuju on see väide lihtsalt ärapanemine.
See on nii tavaline, et kui inimesed ei oska argumente tagasi lükata, siis rünnatakse inimese kogemust. “Kas sa tõesti arvad, et sa oled targem kui professorid?” Ei arva, aga ole hea ja põhjenda, miks mu argumendid väärad on. Ära ründa mu kogemust, vaid mu väiteid. Kogemus ei huvita kedagi, väidete õigsuse üle on arutelu. Imelik on öelda, et “Su väide ei saa olla õige sellepärast, et sul pole piisavalt kogemusi ja teadmisi.”Mõni näide?
Kui me lähtuks põhimõttest, et kõigepealt tuleks kast omandada, et rääkima hakata, siis see foorum tuleks kinni panna. Siin pole ühelgiinimesel piisavalt teadmisi võrreldes teadlastega. Mitte ühelgi inimesel. Aga praktikutel ja inimestel, kellel justkui on vähem teadmisi, on üks eelis — nad näevad üldpilti tihti paremini kui teadlased, sest nad ei vaata väga pisikesi detaile. Aga see on võimalik ainult siis, kui need inimesed mõtlevad, mitte ei hoia ennast kinni eelarvamustes.Sellest jutust sain mina aru niipalju, et teadlased sinu arvates inimesed ei ole.Kastijutt jäi segaseks.Kas teadmised on sinu arvates mingi kast, mida saab omandada nagu kasti, mitte protsess?
Mis nüüd puutub kooliõppesse, ei räägi me seal anatoomia ega füsioloogia teadmistest, vaid õpetamisest. Õpetamine on suurel määral hoopis psühholoogia. Ma ei ole kunagi väitnud, et mul on professoritest rohkem teadmisi anatoomias ja füsioloogias. Aga mõtle nüüd veidi, kes teab minust endast rohkem, kas mina või keegi teine? Minu õppimisstiilist, minu tähelepanuvõimest, minu huvidest ja minu eesmärkidest? Professorid, kes on õpetanud võib-olla aastakümneid, ei pruugi olla ajaga kaasas samamoodi nagu tänapäeva noored. Selles suhtes võivad tõesti minu teadmised olla paremad, kuna ma saan paremini aru, et maailm on muutuv, sest ma elan ise sellises ajastus ja pole seda väga raamides kinni ühiskonda näinud.Millele põhineb väide, et professorid ei käi ajaga kaasas?
Ahjaa – see oli kõigest oletus …millele põhinev edaspidine.
Ja see edaspidine on eriti kõva sõna:sinu teadmised on paremad, kuna sina elad sellises ajastus ja pole seda väga raamides kinni ühiskonda näinud.
Millises ajastus?Elad oma isiklikus ajastus?Kas professorid enam ei elagi või?Kuskohast sina tead, milline oli ühiskond, kui professorid olid tänapäeva noored – sind ju siis ei olnud ja õppinud sa seda ei ole – õppida sa ju ei taha …, rõhud vaid kogemustele kui teadmiste allikale.Seega, ühiskonnavormide koha pealt, mis olid enne sind, ära palun sõna võta – sa lihtsalt ei tea neist midagi, no kogemus puudub ju,
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Oi, krt, ma ei pannud su järgmist argmenti tähelegi – professoreid muudavad nende kogemused rumalamaks, sinu kogemused sind aga targemaks.No vähemalt sina nii väidad.
Selle lõigu kokkuvõtteks – sinu “suuremad teadmised kui professoritel” põhinevad sellele, et sina oled noor,
Kas me peame sellest järeldama, et vastsündinul on sinust veel paremad teadmised, kuna tema on veel noorem ja tema elab sellises ajastus ja ei ole üldse mingit ühiskonda näinud?
Ma tõenäoliselt annaks alla, aga kuna ma näen, et mitmed inimesed arutlevad ideede üle, mitte ei ründa teisi (nagu näiteks Archangel, IVARK ja mitmed teised), siis ma püüan edasi. Kui sul pole uut materjali, siis ma kutsun sind üles enam mitte postitama. Tõsiselt, miks sa tahad mind või kedagi teist rünnata? Ma isegi ei tunne sind. Kas sa tõesti arvad, et see tuleb sulle kuidagi kasuks? Proovime lihtsalt kõik siit õppida ja vaatame, mis välja tuleb. Sa ei pea ühtegi ebatraditsioonilist ideed vastu võtma, kui sa usud, et see pole tõene. Lihtsalt tee oma asja ja naudi neid tulemusi. Mul on hea rõõm, kui sul meeldib ülikoolis käia ja sa saad sellest väga palju, aga mulle meeldib vabadus ja iseseisvus.Jajahh.Sulle meeldivad need, kes on sinuga nõus.Muuseas – samuti ilma hariduseta …,
1. Teadlased töötavad laboris, mitte pärismaailmas, kus meie elame.
2. Teadlased uurivad pisikesi osakesi ja sageli mingis anumas või aines, mitte päris inimese kehas.
3. Teadlased uurivad, mis juhtub rakutasandil — seega väga kitsalt ja spetsiifiliselt; tavainimesed näevad asju suuremalt ja kaugemalt.
4. Teadlastel on tihti isegi erinevad eesmärgid kui tavainimestel/praktikute
Karm värk.Kui ma lasteaias käisin, oli mul teadlaste tööst umbes samasugune ettekujutus,
Eestlaste toit ikka ju alati teine eestlane olnud.
” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Kui kellegil läheb hästi siis vaja ju kadetseda ja maha teha. Kui kellegil halvasti läheb siis parastada. Kui keegi julgeb väita, et sa loll, siis peab ju kõik endast andma, et teist lolliks teha.
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> – Selle asemel, et teise edu üle rõõmu tunda, ebaõnne korral kaasa tunda ja rünnaku puhul lolliks sõimamise puhul vastupidist tõestada. ” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Aga selline meie konnatiik juba on.
Kahju, et sa selline oled kui kirjeldad.Aga no enesekriitika on edasiviiv jõud.Ära edaspidi kadetse.Ära parasta.Ära sõimle.Hakka heaks!
Ülikoolis on kõik ühe vitsaga löödud.
Peale ülaltoodud väidet mina rohkem ei viitsinud.Taolisel tasemel üldistused on ikka karm värk,
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Tere.
Sooviksin lõpuks teada kuidas selle asjaga on…Olen ka üks nendest naistest, kellel kintsud ja tagumik natuke lopsakamad kui sooviks ja olen siin mõelnud hakata tegema jalgratta treeningut. Kui ma ei ole oma elu jooksul väga treenimisega tegelenud ja hakkan nüüd jalgratta trenni tegema kas siis tulevad lihased ja jalad lähevad jämedamaks, või enne pean ikka rasva põletama, et lihased saaksid tekkima hakata?…Olen nagu kuskilt kuulnud, et kõige pealt põleb rasv ja siis hakkavad tekkima lihased, aga kui netis lugeda jalgratta sõidu kohta kirjutavad kõik, et tekivad jube suured lihased ja siis jalad veel paksemad
” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Kogu voorumistäis rahvast oleks sulle kindlasti ülitänulik, kui suudaksid soovitada taolise imeratta, mis jalalihased hoogsalt kasvama paneb,
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Tõsisemalt rääkides, toda tohutusuurtelihastelihaste-juttu ajavad enamasti naiskodanikud, kes tahaks, et nad tahaksid kaalu alandada.Elik, kes tahaks midagi ette võtta, aga ei viitsi ja mõtlevad siis igasugu ettekäändeid välja, et miks koheüldsemitteeisaa.Sama publik fännab ka igasugu imerohtusid, debiiltjeete, mis peavad probleemi ühe-kahe nädlaga lahendama etc.
Teen umbes 5 korda nädalas trenni. Iga kord 2-3 tundi. Jooksen/sõidan rattaga ja bodypump. Olen seda teinud juba pikalt, kuid rasvaprotsent ja kaal ei alane.
Ma kindaslti söön ka palju, sest ei suuda kuidagi oma toitumist piisavalt tervislikuna hoida. Söön liiga palju magusat. Vahel ei olegi menüüs korralikku sooja toitu vaid kommid ja salat.
Küsimus seisneb selles, et kui palju süsivesikuid peaksin päevas sööma, et ei oleks järgmisel päeval nö. süsivesikute näljas?
Siis on tunne, et sööks ükskõik mida, peaasi, et energiat saaks. Tean, et tatar, täisterapasta, leib jne on head süsivesikud.
Ega see kaal polegi peamine, tahan et minu toitumine oleks vastavuses minu vajadustega, sest trenn teeb mind õnnelikuks.. tahan, et selleks ikka energiat jätkus. Olen täheldanud, et kui söön saiakest ja kommi, siis pean trennis kauem vastu..
Loomulikult soovin ma ka võimalikult hea välja näha ja kaalu kaotada.
Sa oled ikka kuulnud, et energiat saab ka rasvadest?
Ei, karm värk.Ostetakse mingit ainet, valatakse see siirupiga üle, et alla läheks, ja kujutatakse ette, et käib ’irmus tjeet,
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Rasvad menüüst pea eemaldatud, valku võiks rohkem olla, kaloraazh liiga väike.
Tulemused on näha.
tere, et hakkasin ka jõusaalis käima.
kava mulle meeldib, aga küsimus on selles et mis raskustega sa teed????
Ja mida annab sulle teadmine, mis raskustega keegi teeb?Kui ntx üks teeb kükki 50kg, teine 250kg, siis kuidas see sind mõjutab?
Oma raskused paned ikka ise paika.
Olen 185cm pikk ning 104KG ning sooviksin suveks vormi saada. Üritan 3 korda nädalas jõusaalis käia, kooli poolt on peale pandud kohustustlikud suusatunnid ning nädalalõppudel ka ujumas. Söömise poole pealt üritan välistada kõik magusad joogid, kommid ning küpsised ja nende asemel söön rohkem jogurteid,puuvilju ja joon vett
Tavaliselt hommikul mõned võileivad ning kohv, siis kella 11-12 ajal soe söök ning viimane söögikord oleneb päevast, mõnikord kell 4 mõnikord kell 7. Sinna vahel käivad ka nö. snäkid (puuvili vms).
Oleksin väga tänulik soovituste ning märkuste eest!
Mulle ei jõua päris hästi kohale, mismoodi peaks ühtede kiirete süsikate(magusad joogid, koogid, küpsised) asendamine teiste kiirete süsikatega(jogurtid, puuviljad) kaasa aitama kaalu alandamisele …,
