Chilldog
Forum Replies Created
-
Postitused
-
Tere kõigile!
Kirjutan natukene möödunud nädalavahetusest ja alustan kõige positiivsemast uudisest. Laupäeval kohtusin oma füsoterapeaudi Tauno Koovitiga, et vaadata üle minu käsi ja saada tagasisidet, kuidas taastusrasvi on kulgenud. Minu käsi on väga hästi paranenud, liikuvus on tagasi nagu oli ta ennem operatsiooni, samamoodi ka jõud. Hajutusi teen jätkuvalt edasi, et anda käele veel viimast lihvi. Kõige selle juures on parim asi see, et võin alustada kergete löögitreeningutega. Käsi ilusti sidudes, saan kaasa teha juba põhigurpi treeninguid ja kergelt ka sparringuid. Päris 100% ei tohi ja ka ei julge veel minna, kuid hetkel sobib seegi mulle väga hästi! Lisaks vaata Tauno üle minu rühi ja abaluude seisukorra, mis on samuti teinud edusamme, tõmbasime võimlemiskava eelneva viie korra asemel nüüd kolmele nädalas, lisades kavva mõned uued harjutused. Positiivne tagasiside annab veel enam motivatsiooni ja tunne on hea, et asjad liiguvad õiges suunas!
Nädalavahetusel toimus meie klubis Edvin Erik Kibuse K1 seminar, mille teemaks oli kombinatsioonide üles ehitamine rünnakul. Nii laupäeval kui pühapäeval toimus üks treening, mille kestvus oli 2h. Peamiselt keskendusime liikumisele ja erinevate nurkade võtmisele vastase suhtes ning sealt ründamisel nii käte kui jalgadega. Edvini on inimene, kes on meie klubi VÕIMLA üks algatajatest ja kelle käe alla alustasin mina oma püstivõitluse treeninguid. Au on tunda sellist persooni ja sportlast nagu on seda Edvin! Soovin Edvinile häid treeninguid ja võidukaid lahinguid! Seminariga jäin ma ülimalt rahule ja kodutööd on nüüd hulgi, millega tööd teha.
Mina ja Edvin, pärast pühapäevast treenigut!
Eelmisel nädalal alustasid meie klubis kaks uut baaskursust: püsti- ja maasvõitluse baaskursused. Maasvõitluse baaskursusel osaleb 34 ja püstivõitluse baaskursusel 44 inimest. Mul on väga hea meel, et inimesi huvitab võitlussport ja inimesed tahavad õppida ning treenida. Mina ja minu tiimikaaslane Kaspar Kraav anname püstivõitluse treeninguid ning maasvõitluse treenigute eest kannab hoolt Martin Orgusaar. Inimeste arengut nädalast nädalasse on tore vaadata ja hea on tõdeda, et oled teinud õiget tööd, et inimesed omandavad vastavalt baaskursusele, kas püsti- või maasvõitluse baasoskused. Juba uued baaskursused meie klubis alustavad 2015 aasta alguses, kuhu ootame taaskord kõiki inimesi koos meiega treenima! Mõtle peaga, võitle südamega, VÕIMLA!
Pühapäeval proovisin ära ka uued FAST protein pancake mix`id, mis mulle meelejärgi olid. Hea konsistents, kiiresti valmivad ja hea maitsega. Lemmikuks osutus vahtrasiirupi maitselised pannkoogid, millele lisasin koduaia marju ja maapähklivõid. Mõnusalt magus pühapäev!
Uutest ja huvitavatest tegudest juba järgmises postituses, olge tublid ja meeleolukat treenimist!
Tervist foorumlased!
Minu randme operatsioonist on tänaseks päevaks möödas täpselt kolm kuud. Taastumine algas põhimõtteliselt koheselt pärast operatsiooni. Kõigepealt harjutused lihtsalt sõrmedega, hiljem lisandusid patsikummid ja väikesed kummipallid. Kipsis olin täpselt 1,5 kuud. Aeg oli pikk ja tüütu ning tundsin, et pärast 4 nädalat kipsi, et käsi on juba piisavalt tugev, kuid pärast kipsi eemaldamist polnud asi päris nii lilleline kui varem tundsin. Käsi oli nõrk ja liikuvus väike. Tänu füsioterapeaudi Tauno Koovitile on minu taastumine olnud väga hea. Tänaseks on käel tagasi praktiliselt sama liikuvus kui ennem ja ka jõud on tasapisi taastunud. Täielikul treeningrežiimil loodan tagasi olla juba oktoobri alguses.
Minu käsi (mõned sääsehammustused suvest):
Koolitee on mul läbi ja eesmärk on spordis kuskile jõuda, siis praegu kulgevad mu päevad ainult treenides ja treeninguid läbiviies. Hommikud algavad madala pulsiga sörgiga ja kerge võimlemisega ning kindlasti jääkülma duššiga. Olenevalt nädalast ja päevadest on mul aeroobse läve tõstmiseks spetsiaalne jooksutreenigute kava ning viiel päeval nädalas on võimlemiskava abaluudele. Õhtuti käin VÕIMLA kodusaalis treenimas, hetkel saan teha kergemaid püsti- ja maasvõitluse tehnika treeninguid kaasa. Nälg võistlemise vastu aina kasvab ja kasvab. Raske on vaadata, kuidas teised saavad treenigutel anda endast 100% ja minna jälle ja jälle võistlema, samal ajal kui mina saan ainult omadele kaasa elada ja oodata kunas täielikult taastun ning tagasi võistlusareenil olen.
SLT RAJU 11:
Pärast raskemaid jooksutreeninguid meeldib mulle juua High Protein Recoveryt, mille valmistan FASTi uues sheikeris, mis mulle ja mu tiimikaaslastele väga meeldib. Teinekord kuid tuleb tuhin midagi magusat võtta, siis aitavad GIANT batoonid ja Protein Pudding. Kreemi-küpsise oma on lihtsalt omnomnom!
Hoiab töös:
HEHEI!
Esimene asi esimesena, mind on lõpuks opereeritud! Olen äärmiselt õnnelik, et see ootamine on läbi, operatsioon edukas ning ainuke millele mõtlen, et taastusravi korralikult läbida ja olla võimalikult tugevana ja tervena tagasi treeningsaalis. Järgmised poolteist kuud on mu parem käsi kipsis, mistõttu ühe käega klaviatuuri toksimine on tüütu, kuid naljakas. Sõrmi saan liigutada juba päris korralikult, kuid käsi teeb ikka veel üldiselt valu. Positiivselt olen ma meelestatud, kuna mõtted on sügises ja treeningutel! Annan jätkuvalt teada, kuidas kulgeb minu taastusravi ning kuidas asjad sujuvad.
Kaks päeva ennem operatsiooni toimus Tartus, sündmus nagu 3D Liiga14 – Tartu, millest mu klubikaaslased ennist juba juttu tegid. Minu roll oli seekord, aidata sündmust korraldada, olla kohtunik ning nurgamees. Sisutihe päev, kuid see andis mulle nii palju positiivseid emotsioone! Minu esimene oma õpilane astus võistlustel ülesse ning andis väga võitlusliku lahingu. Vastu tuli küll võtta kaotus läbi kohtunike otsuse, kuid olen äärmiselt uhke tema soorituse üle!
Mõnusat ja meeleolukat suvejätku soovides!
Heihei!
Viimased nädalad on kulgenud rahulikult, tänu vigastatud hüppeliigesele. Hetkel teen ikka oma võimlemiskava „ahvist inimeseks“ ja lisaks harjutused hüppeliigesele, et võimalikult ruttu tagasi treenima saada. Esmaspäeviti ja reedeti viin, Tartu Vanglas, läbi MMA treeninguid, Tartu gümnaasiumide noortele ning kolmapäeviti püstivõitluse treeninguid oma klubis VÕIMLA. Eriti positiivne on see, et operatsioonini on jäänud veel kuu aega, ootan seda juba pikkisilmi. Nagu Alar kirjutas, möödus meie eelmine suvi A. Le Coq spordimaja juures väljas ja siseruumides treenides. Kahjuks minul jääb see suvi küll vahele, kuid sügisest, kui olen taastunud, panen selle treeningratta uuesti täisaurudega käima.
Esimesel päeval tegime Otiga võimsa trenni ja kui Jorgen seda kuulis, ostsustas ta ka järgmisel päeval meiega ühineda:
Siiski ühel toredal sündmusel, ma viimasel ajal olen osalenud. Jooksurahva pühal, 1.mail, kogunevad tuhanded inimesed minu kodulinna, Viljandisse, kus läbitakse rõõmsalt 12km pikkune distants ümber maagilise Viljandi järve. 85. Suurjooks ümber Viljandi järve tõi starti üle 3500 inimese. Minu jaoks oli see 6. kord järjest läbida seda distantsi, selline väikene traditsioon. Kiireim aeg, millega olen 12km läbinud on 50m 54s. Ilm küll oli veidi nukker, sadas kergelt vihma ja oli üpris külm, õnneks polnud tuult! Mõnusalt veedetud 1. mai hommikupoolik.
Sõpradega väike ühispilt:
Mõnusat kevade jätku!
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Hei!
Minu nimi on Sten ja olen vahva ebaõnnesõdur ehk pühapäeval treeningu lõpus kergelt poksikotti lüües, tegin tagasi sammu ja minu hüppeliigesest käis läbi korralik nõks. Pilt läks mustaks, hetkeks oli jalg tundetu ja paistetas kiirelt ülesse. Pikalt korvpalli mänginud, on mul neid hüppeliigeste vigastusi olnud ikka omajagu, kuid see tundus kuidagi veider. Läksin oma lahkete treeningkaaslastega EMOsse, kus tehti röntgen ja tuli välja, et hüppeliigese sidemed on venitunud ja on ka kerge rebend. Jalg pandi kipsi (õnneks oli mul kaasas ka kimono püksid, mis mahtusid kenasti kipsi peale nagu pildil näha), mis mulle oli täieti uus kogemus kuna pole elus kordagi kipsi veel kandnud. Juba ülejärgneval päeval sain vabalt varvastele toetuda ja karkudega käimine ja kipsi kandmine oli tüütu (kusjuures karkudega käimine mõjub mu haigele paremale randmele väga laastavalt). Eile sain rohelise tule, et võin kipsi ära võtta ning asendada selle hüppeliigese toega. Hetkeseis ongi siis selline, et käin hüppeliigese toega, kuid kasutan ka kergelt karke. Loodan, et suudan ruttu paraneda ja varsti tagasi mattidel olla.
Emotsionaalselt oli see küll paras põnts, niigi on ranne tuksis ja siis lendab peale veel uus vigastus, nõme, nõme, nõme! Mõtlen, aga nii, et kunagi ei tea, milleks jälle see vigastus hea võis olla ja töötan edasi oma eesmärkide poole.
Püsiklient EMOs:
Eile, ilusal aprillikuu esimesel päeval, pükisin oma kimonolt tolmu ja tegin ca üle nelja kuu esimest korda kaasa Brasiilia jiu-jitsu treeningu, Martin Aedma juhendamisel. Kartsin küll oma haige käe pärast, aga tänu mõistvatele ja abivalmis treeningpartneritele, sain siiski ilusti treenida, ja oi, kuidas ma seda nautisin. Viimased kaks kuud treenisin poksi ning seda ainult oma esimese käega. Areng esimese käega mängul, tehnikal ja jõul on olnud silmmärgatav ning ootan juba kui saan seda 100% realiseerida. Treeningutel on abiks Pro Series Workout INTRA apelsini, mille maitse mulle ühe enam meeldima on hakanud.
Ühte sõpra tahan veel tutvustada, külmpressitud kookose rasv, mida tarbin igapäevaselt. Mõnus kookose maitse ja kasulik rasv üleüldse. Tarbin seda, kas lihtsalt lusikaga süües või lisan seda hommikukohvi sisse. Kohvile annab kergelt rasvase ja kookose maitselise meki.
Eile küll oli naljapäev ära, kuid lisan veel mõned pildi. Aastaid tagasi, siis kui veel vanusenumber 17 oli, kaalusin oma tippajal ca 95kg ja üleüldse sain vist inspiratsiooni väljanägemise kohta kloun Krusty`lt. Sarnasus on märgatav! Aastaid hiljem, vanema ja targemana, sain rohkem aimdu iluideaalidest ja tegin läbi väikese muutuse. Järgnevad pildid aastatest 2007-2012. Seniks aga ilusat ja tegusat nädalat!
Krusty ja mina!
Minu nädalavahetus möödus tavapärasest teistsusguselt, nimelt oli mul võimalus kaasa sõita ja täita treeneri rolli, kahele Eesti sportlasele – Kaspar Kraav (Tartu, VÕIMLA) ja Keith Maiste (Tallinn, 3D Treening), kes võistlesid Soomes, Jyväskylas, üritusel Escape Fight Night. Võistlus toimus ööklubis, kuhu oli püsti pandud poksiring. Kokku oli üritusel 8 erinevat matši, kus võideldi nii taipokis, klassikalise poksis kui ka sportlikus vabavõitluses. Meie poisid võitlesid sportlikus vabavõitluses, kaalukategoorias -77,1kg ja Soome vabavõitluse amatöör reeglite järgi (kus on keelatud võrreldes Eesti sportliku vabavõitluse reeglitega, käe – ja küünarnuki löögid maas).
Laupäeva hommikul kell 10.00, toimus spordibaaris Matsi, sportlaste kaalumine. Mõlemad võitlejad olid ilusti kaalus.
Mina isiklikult täitsin treeneri ja nurgamehe rolli. See oli minu debüüt nurgamehena ja täiesti uus kogemus minu jaoks. Esmakordselt pidin siduma võitlejate käsi, olema matšide ajal nurgas ja muretsema üleüldse võitlejate heaolu eest. Arvan, et sain mulle omistatud ülesannetega ilusti hakkama! Õhtul kella 18.00 algasid matšid, rahvast oli ööklubisse kogunenud ca 300 inimest, üritusel oli effektne valgus- ja muusikashow ning ekraanidel ka videokajastus.
Õhtu teises matšis, astus Keith Maiste (3D Treening) vastu Soome võitlejale Mikka Kallio (FC Jyväskylä) võttes võidu 1. raundis [2.30] käelukuga.
Õhtu viiendas matšis, astus Kaspar Kraav (VÕIMLA) vastu Soome võitlejale Mikko Pasanen (FC Jyväskylä), kus tuli leppida kaotusega läbi kohtunike otsuse väga tasavägises matšis.
Nädalavahetus oli edukas ja emotsioonide rohke. Minu jaoks oli see hindamatu kogemus, sest kindlasti tahan tulevikus, kus ise enam ei võistle, jätkata treeneri tööga. Natukene nukker oli muidugi see, et ise võistelda ei saanud, aga küll varsti tuleb aeg, kui ise naasen.
Hei!
Hetkel piinav vigastus paneb piiranguid minu treeningutele, kuna täies mahus erialaseid treeninguid ma hetkel teha ei saa. Vigastusest hoolimata, algavad minu päevad kerge hommikuse jooksuga, see on nii öelda rohkem „tere hommikust keha“ jooks, pulss madal 118-137 ning kestvus ca 15-20 minutit. Hommikune jooks äratab ülesse keha ja annab mõnusa enesetunde. Viiel korral nädalas, süteemiga (1 tööd, 1 puhkus, 3 tööd, 1 puhkus, 1 tööd), võimlen iseseisvalt 45-60 minutit. Võimlemiskava nimeks on „ahvist inimeseks“ ehk parandada oma rühti, saada paika oma abaluud ja nende liikuvus ning näha välja rohkem inimlapse moodi. Minu arengul hoiab kindlalt silma peal SA Tartu Ülikooli Kliinikumi spordifüsoterapeaut Tauno Koovit, kes on ka minu võimlemiskava autor. Kuna oma treeningutel saan kasutada ainult vasakut kätt, (õnneks poksin vasak käsi ees) siis selle jaoks on mulle koostatud spetsiaalne poksikava (jabikava). Täpsemalt – kaheksa nädala vältel, treenin kolmel korral nädalas, igal nädal uus teema. Näiteks kombinatsioonid esimese käega, kontreerimine, tugevalt löömine, petted jne. Lisaks sellele on vastavalt minu füüsilisele võimekusele koostatud mulle jooksukava, mis hetkel kestab kolm kuud. Olenevalt nädalast, jooksen erineva iseloomuga, kas 2, 3 või 4 korda nädalas, teatud pulssidega, teatud aegu. Vigastus tähendab, et ma ei saa küll täismahus ja erialaselt nii palju treenida, kuid see andis võimaluse mul tegeleda muude probleemidega, mis vajavad parandmist nagu nagu mu rüht ja abaluud. Olen kindel, et kui naasen olen parem kui kunagi varem!
Neljapäeval, 13. märtsil, toimub taaskord selline tore üritus nagu RAJU DOONORIPÄEV: võitleme elu eest! Mille eesmärgiks on: teadvustada avalikkusele veredoonorluse ja tervislike eluviiside tähtsust, kutsuda inimesi üles verd andma ja arendada võitlussportide tuntust ja head mainet Eestis. Sellel korral on projekti kaasatud ka Tallinna 32. keskkool ja Tartu Kommertsgümnaasium, kus lisaks vere loovutamisele viivad õpilastele kehalise kasvatuse tunde läbi ning pakuvad vabavõitlusatraktsioone Tallinna spordiklubi 3D TREENING ja Tartu spordiklubi VÕIMLA. Rohkem infot: https://www.facebook.com/events/458020434325882/?ref=ts&fref=ts
Mina olen kohal Tartu Kommertsgümnaasiumis, kus koos toredate VÕIMLA liikmete viime läbi noorte kehalise kasvatuse tunde ning näitame üht teist huvitavat vabavõitlusest. Siinkohal kutsun kõiki inimesi ülesse verd loovutama, sest see on nii üllas ja head tunnet pakkuv tegevus. Kõik kellel vähegi võimalus, tulge ja loovutage verd! Kindlasti kirjutan ja postitan ka pilte, kuidas meil see tore päev möödus!
Proovisin sel nädalal ära ka Pro Series Workout INTRA apelsini ja mustsõstra. Mulle isiklikult mekib rohkem mustsõstra maitse. Apelsinil on kuidagi väga võõras maitse, kuid mustsõstra oma maitseb nagu koduaia marjadest tehtud morss, mis mulle rohkem meelejärgi on.
Tere kõigile foorumlastele, minu nimi on Sten Saaremäe. Olen pärit Viljandist, kuid igapäevaselt treenin Tartus, spordiklubis VÕIMLA, kus kuulun MMA võistlustiimi. Alates 2013. aasta sügisest, olen klubi ka üks püstivõitluse treeneritest. Sportliku vabavõitlusega olen tänaseks päevaks tegelenud natukene üle kahe aasta. Minu treeningud said alguse küll 2010. aastal, pärast esmakordset elamust RAJU 6`l, kui otsustasin, et soovin seda ala proovida. Huvi ala vastu oli suur, mistõttu tahtsin ka kohe võistelda. Kaotasin oma neli esimest matši ning pärast viimase matši kaotamist kukkusin Tallinnas Skypark`is enda kaela peale, mis hoidis mind treenigutes eemal pea aasta aega. Oma tagasituleku matši tegin 2012. aasta detsembris, kui võitsin tugeva tasemega Eesti amatöör võitlejat. Pärast edukat matši valiti mind Eesti Sportliku vabavõitluse amatöörkoondisesses ja sain võimaluse esindada Eestit ja oma spordiklubi Finnish Open 2013`l, kus jõudsin finaali, kuid kahjuks pöidla vigastuse tõttu pidin loobuma finaalist (Sama vastast alistasin 2013. aasta lõpus Soomes MMA BASHil teises raundis käelukuga). Aastanumber 2013 oli mul edukas, astusin möödunul aastal võitlusse seitsmel korral ning kaotusekibedust tundma ei pidanud. Sügise alguses pandi, Eesti suurima võitlusspordi sündmuse, RAJU poolt käima fännimäng, kus inimestel oli võimalus hääletada oma lemmiku amatöörvõitleja poolt, kes saab võimaluse teha oma matši Olly RAJU 12`l ja seda õhtusel kaardil EESTI vs PRANTSUSMAA. Minu rõõmuks, võitsin selle hääletuse ning sain võimaluse võistelda esmakordselt koos teiste Eesti parimate võitlejatega kõrgetasemeliste välisvastaste vastu. Kuigi matš toimus amatöör reeglite järgi, oli tegemist profitasemel võitlejaga, kes oma matšid oli võitnud läbi alistuse või nokaudi. Seoses Olly RAJU 12`ks valmistumisega ja seal võistelmisega, valmis tänu, aktiivse Viljandi noore, Kris Süldi meisterlikule kätetööle, minust emotsionaalne ja tõetruu lühidokumentaal „Meie Sten Saaremäe“, kus luubi all on minu teekond. Lühidokumentaali ennast saab vaadata järgnevalt lingilt:
Tänasel päeval olen ma kahjuks, aga vigastatud. Nimelt on minu parema käe randme, üks side täiesti katki, mistõttu on parema käe kasutamine treeningutel täiesti välistatud ning ootan operatsiooni. Sellele vaatamat on minu treeningpäevik täis treeninguid ja treeningtundide arv korralik (minu treeningutest juba järgmistes postitustes).
Tuleval laupäeval, 1. märtsil, toimub Tallinnas Sisekaitse akadeemias, sportliku vabavõitluse võistlus -3D Liiga, mille osanumber on juba 13. Sellel korral astuvad kaks VÕIMLA MMA võistlustiimi sportlast – Kaspar Kraav ja Alar Hutrov, ülesse päeva peamatšides, lisaks on võistlustules veelgi meie klubi sportlasi. Kuna kahjuks ise võistelda ei saa, annan oma panuse siiski ning olen üritusel üks punktikohtunikest. Kõigil kellel on huvi ja võimalus, tulge ja saage osa ühest meelelahtustlikust ja sportlikust laupäeva pärastlõunast!
Paljupalju õnne!
1 Greene, Kai USA
2.Cutler, Jay USA
3.Heath, Phil USA
4 Jackson, Dexter USA
5.Wolf, Dennis Germany
6.Winklaar, Roelly Netherlands
7.Rockel, Ronny Germany
8.Warren, Branch USA
9.Martinez, Victor Dominican Republic
10. Jackson, Johnnie USA
Oleksin ka sellest 4x kavast huvitatud!
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Ette tänades!
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>
