Capricorn
Forum Replies Created
-
Postitused
-
Põhiliselt rinnalihased, kuid ka triitsepsid ja õlad. Mida laiemalt hoida, seda rohkem rind, kitsamalt triitseps. Põhimõtteliselt ikkagi rinnalihaste harjutus. Eks hantlitega samamoodi surumine peaks üsna sarnase efekti andma, aga ma arvan, et tasuks ikka kangiga teha, ongi motivatsiooni rohkem, et saaks juba kiiremini kettad külge panna.
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Rasvata kodujuust on täpselt sama, natuke parem seda süüa minu arust kui kohupiima. Samas lahjt kohupiima on ka nendes kiletorudes müüa ja see on natuke vedelam, läheb veidi paremini alla.
Nüüd siis selline režiim kujunenud, et iga 4 ööpäeva tagant jõusaal ja sama tihti ka väike kodune treening (erinevatele lihastele loomulikult), seega siis üle päeva trenn. Pole veel väga kaua aega niimoodi teinud, eks paistab kas on liiga tihe või mitte.
Mõned aparaadid näitavad ka KJ (kilo-džaul). 1 KJ=0,2389 Kcal Näiteks väntasin 1195 KJ, see võrdub 285 Kcal
Ehk oskate praeguseks talveajaks soovitada, millest oleks kõige parem teha salateid. Kas see välismaa kaup tasub ikka ennast ära ?Ise teha ma küll ei viitsi, näiteks Selveris 200 g kapsa-porgandi salat 4 kr.
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Aga milliseid harjutusi sa täpsemalt ise teed? Hakkas täitsa huvitama kohe, mismoodi teised käsivart treenivad” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> vaheldust oleks vist vaja ” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Randmepainutused istudes, käsivars jalale või põlvele toetatuna. Pealmisele osale siis käsi sellises asendis, et sõrmenukid on ülevalpool ja seesmisele osale tehes allpool. Olen teinud kahte moodi (mõlemat 2 seeriat): käsi küünarnukist peaaegu sirge, käsi küünarnukist 90° all.
Harilikult iga 4 päeva tagant (mõnikord ka kord nädalas ainult kui tunnen, et mõni muu harjutus on juba käsivarred läbi võtnud) hantliga, peale õlatreeningut, teen. 2 harjutust kahe erineva käte asendiga (kumbagi 2 seeriat). Üks harjutus käsivarre pealmisele ja teine seesmisele osale.
Reklaamis mingit tutuvustusejuppi nägin silmanurgast, aga praegu ei oska selle kohta midagi arvata. Eks peab ära vaatama esimese osa, siis näeb kas ka edaspidi kõlbab vaadata.
Rätik ojadena voolava higi kuivatamiseks.
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Ära süsivesikuid unusta! Proteiiniga koos võid võtta, aga süsivesikutega peaks võtma!
Teaduslikud uuringud on tõestanud, et kreatiin “töötab” kuni 60 % paremini, kui teda kombineerida süsivesikutega (dekstroos, glükoos)
Scotti pingil tegemine mõjutab võrreldes kangi/hantliga püsti seistes tegemisega rohkem ka biitsepsi küünarliigese poolset osa, sest pinge on peal ka siis kui käed sirgeks lased, hantliga/kangiga päris alla lastes pinget ei ole. Kui pidevalt nii teha, siis biitseps “lüheneb”, küünarliigese ja biitsepsi vahelline kaugus suureneb. Ei aita ka see kui hantliga/kangiga päris alla ei lase, sest ikkagi see biitsepsi küünarliigese poolne osa eriti koormust ei saa. See kehtib sel juhul kui “tavaliselt” seistes/istudes teha, asja parandab kaldpingil tegemine.
Kas see on normaalne, et ma näitaks õlalihast tehes väga ei tunnegi, et just see lihas vatti saaks ja väsiks. Lihtsalt tunnen et käsi väsib, mitte konkreetselt õlg. Või on tehnika vale?Millist harjutust (harjutusi) teed? Mul on nii, et kui teen hantlite tõsteid (ette ja küljele) suhteliselt kerge raskusega ja väga aeglaselt, siis on ikka tunda, suurema raskusega annab küünarnuki piirkond liiga vara ja liiga palju tunda.
Vähk vana trennisõltlane, isegi saunalaval peab hantel käes olema, Ivo istub rahulikult ja naudib leili (tegelikult olete ju saunas, lihtsalt seinte peale on jõusaali pildid kleebitud, et vähe kodusem tunne oleks).
Ilma pulsimõõtjata u. 4000 kr maksev trenažöör+ eraldi u. 2000 kr eest pulsimõõtja (nö “kell”) osta vs. u. 6000 kr maksev pulsimõõtjaga trenažöör? Paneb mõtlema.
http://www.hot.ee/sporter/Polarpage.htmlTegelikult on maakeral nii palju kohti kus siinne foorumirahvas pole kunagi käinudOn vist päris palju ka selliseid kohtasid, kuhu arvatavasti mitte kunagi mitte ükski inimjalg astunud pole ega mitte ükski inimsilm näinud pole. Võiks isegi öelda, et päris suur osa maakerast on selline pind, sest enamuse Maa pindalast katavad mered ja ookeanid. Ookeani põhja (või isegi sinna lähedale) pole inimesel võimalik ilma spetsiaalsete aparaatideta minna, sest seal on nii kõrge rõhk, mis lömastaks inimese hetkega “pannkoogiks”. Kui sügavamad kohad on u. 10 km sügavad, siis seal valitseb rõhk 1000 bar. On mõned üksikud kalad, kes suudavad väga sügavas vees elada, nad on ülimalt lapikud, samuti pimedad, sest nii sügaval on kottpime, ükski päikesekiir ei suuda nii sügavast veest läbi tungida.. Mõelge, 10 km vett su pea kohal, milline tunne see võiks olla. Absoluutne kottpimedus ning haudvaikus…
Ok, aga kui nüüd maismaast rääkida, siis võibolla isegi on ka mõned kohad alles, kus ükski inimene pole kunagi olnud. Antarktika ja Arktika lõputud lumeväljad, mäed, maa-alused koopad, võibolla isegi mõned kohad tihedates džunglites. See oleks ikka ülikõva asi, kui saaks kunagi viibida kohas, kus varem ükski inimene pole viibinud. Vaevalt, et see mul kunagi teoks saab, aga unistus on see ikkagi.
Tegelikult võiks selle asemel, et sellise asja peale mõelda enda aega millegi kasulikuga sisustada. Kuhu see teadmine sind viib? Sellest võib ennast lolliks mõelda. Kui suur universum on? Mis universum üldse on? Kas tal on piirid? Mis peale universumit tuleb? Kuidas inimene tekkis? Millest ta tekkis? Millest see miski tekkis, millest inimene tekkis? Mis juhtub inimesega peale surma? jne. jne. Esialgu võiks ju maa peale jääda ja siinseid probleeme lahendada, enne kui universumit läheme avastama.Oleme eelnevad 10 000 aastat ära elanud ilma nende teadmisteta, elame järgmised ka, uuri palju tahad…
Inimest eristabki ahvist võime, tahe ja oskus uurida tulevikku. Ahv elab ainult tänases päevas ja mingil määral mäletab ka minevikku.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>
