Capricorn
Forum Replies Created
-
Postitused
-
Kui sa tahad oma rasvaprotsenti vähendada, siis muuda süsivesikuid, rasva kogust võid julgelt suurendada, eeldusel, et ta on tasakaalus 1:1:1.
No esialgu ei hakka ma midagi kavas muutma, pole nii pädev neis asjades, ega ma muidu toitumiskava tellinud poleks. Pealegi tundub töötavat hästi, kaal on juba 3 nädalaga langenud 96,6->92,6 kg.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Aga mida selle 1:1:1 all mõtled?Kas just hädavajalik, aga selles mõttes vajalik, et toidust saadav valk ei imendu nii kiiresti. Pealegi sa ju ei võta jõusaali sööki kaasa, et kohe peale trenni seda süüa?
Munakollase koos letsitiiniga viskad ära ja siis jood petti, et seda letsitiinikogust kompenseerida ?Munakollasest tuleks mulle liiga palju rasva, nagu ütlesin. Päris ära ei viska, annan loomadele/lindudele.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Tegelikult ma ei joo petti, sest seda kava ei sisalda, aga oma koostiselt tundub üsna normaalne olema (pett 500 g:– 160 Kcal, 0 g rasva, 15 g valgud, 20 g süsivesikud).
Neid pole mõttet muidu ka tarbida.Kui ei saa ikka kuidagi vajalikku valgu kogust kätte,siis lihtsalt võtad proteiini toidulisandina juurde.Proteiin toidulisana on vajalik vahetult peale trenni, kus organism (lihased) vajab kiiresti proteiini. Proteiin + nö. lühikese ahelaga süsivesikud (näit. dekstroos) imenduvad kiiremini kui toiduga söödav proteiin. Muul ajal pole vaja proteiini toidulisana võtta. Nii olen ma asjast aru saanud.
Kui nii võtta, et ma varem praktiliselt üldse mune ei söönud ning nüüd munavalgeid söön, siis ega halvemaks midagi küll ei tohiks minna. Hakkas silma üks selline artikkel: http://www.terviseleht.ee/200029/29_pett.php3 Seega vajaliku letsitiini peaks saama ka petist, sealjuures ilma rasvata. Samas muna kohta: http://www.koolielu.ee/pages.php/020507,3026
Lastel võiks olla muna päevamenüüs ülepäeviti, keskeas tuleks tarvitada kaks muna nädalas.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Sel juhul 7 tervet muna päevas oleks igal juhul liig?Ütleme, et 1 munavalge kaalub 35 g ja kollane 15 g, umbes sellise tulemuse ma praegu sain ühe keskmise keedetud muna põhjal.
Praegu saan munavalgetest (12 tk) päevas: 172.2 Kcal, 0 g rasva, 42 g valgud, 0 g süsivesikud. Kui tahaksin nüüd sama valgukoguse tervetest munadest kätte saada ja sööksin 7 muna koos kollastega, siis oleks pilt selline:
Kaloreid kokku: 462.7 Kcal
Rasva: 32.55 g.
Valke: 41.3 g.
Kaloreid 2,7 korda rohkem, rasva 32 g. juures. Kuna rasva päevane kogus on veidike üle 100 g (kui õigesti arvutasin), siis 32 g lisaks oleks arvatavasti liiga palju. Vaata mu avatari pilti, ka sa ei näe rasvavoldikesi külje peal?
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Siiski, nagu mulle mulje on jäänud, ei olda päris kindel suuremas koguses munakollaste söömise ohutuses/tervislikkuses, munavalgete kohta aga pole kellelgi midagi halba öelda. Kava koostaja on üks sinu poolt nimetatutest.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Ega mu menüüs väga palju rasva ei ole, sest keha rasvahulka on vaja vähendada, munakollane sisaldab ju üsna palju rasva.või siis.. elad kuskil mäe otsas, kus vesi keeb madalamal temperatuurilEestis vist kõrguste vahed palju üle 300 m (Munamäe kõrgus üle merepinna) ei anna olla, seega peaks vee keemistemperatuuride erinevus olema tervelt 1°C, ehk siis merepinna kõrgusel keeb 100°C juures, Munamäe otsas aga 99°C juures.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Muidugi jah suurte mägede korral on temperatuurid ikka üsna madalad, Mount Everesti tipus keeb vesi juba 69°C juures.Aga üks õige jõumees võib ju mune keeta näiteks u. 120°C juures, saab palju kiiremini keedetud: pole midagi lihtsamat kui võtta üks väiksemat sorti pott, ütleme 15 cm läbimõõduga, selle kaane pindala peaks olema 150 cm2 kandis. Paneme vee ja munad potti ning asetame poti kaane peale 150 kg raskuse kangi ja hakkame keetma. 1 bar (ligikaudu 1 kg/cm2) ülerõhu juures keeb vesi temperatuuril u. 120°C (ei viitsi täpset numbrit otsida, aga midagi sellist on) ning kuna kaane pindala on 150 cm2, siis 1 kg/cm2 rõhu saavutamiseks potis ongi vaja kasutada kaane peal vähemalt 150 kg raskust.
NB! Kui oled liiga nõrk ja ei jaksa 150 kg raskust kangi poti kaane peale tõsta, vaid paned näiteks 100 kg, siis auru rõhk potis tasakaalustab kangi raskuse varem ära (hakkab auru välja laskma) kui vee temp jõuab saavutada 120°C ning sellist temperatuuri polegi võimalik saavutada! Sel juhul on võimalikud abinõud:
1) valida väiksema (kaane) läbimõõduga pott kuhu pole vaja 1 bar ülerõhu tekitamiseks nii rasket kangi peale panna.
2) kasutada kangi asemel hoopis kettaid, laduda ükshaaval jõukohase raskusega kettaid kaanele kuni vajalik raskus käes on
3) kasutada keetmisel vee asemel mõnda muud vedelikku, mis juba normaalrõhul keeb kõrgema temperatuuriga
4) “aretada” omale selline pott, mille kaane saab pitskruvide vms-ga tugevasti kinni tõmmata
5) treenida ning jõudu koguda
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Ma ei ole sel alal just suur teadja, aga:
Fitness tsoon.
Töö intensiivsus selles tsoonis on 60-70% maksimaalsest SLS-st (SLS= südame löögisagedus= 220-vanus aastates)
Siin tsoonis läheb ca. 85% põletatud kaloritest rasvade arvelt, 10% süsivesikute arvelt…
Aeroobne tsoon
Töö intensiivsuseks on 70-80% maksimaalsest SLS-st
Organism kasutab selles tsoonis olles energiaks 50% süsivesikutest, 50% rasvadest ja kuni 1% proteiinidest
Anaeroobne tsoon.
Anaeroobse treeningu intensiivsus on 80-90 % maksimaalsest SLS – st. Töötades anaeroobses tsoonis läheb 85% süsivesikute, 15% rasva ja kuni 1% valkude arvelt…
Keedan 10 minutit kindlasti, et ikka korralikult kõvaks läheks ja hea koorida oleks.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Kollaseid ei söö, kuna esiteks see sisaldab palju rasva, teiseks siiski vaieldakse nende kollaste (suuremas koguses) söömise nö. ohutuses, kolmandaks kuna toitumiskava ei sisalda kollaseid. ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Nagu öeldakse, kõhu arvelt ei tasu kokku hoida. Kui on võimalus rohkem kulutada ja seda mõttekaks peetakse, siis miks mitte. Isikult ma momendil peaksin enda peale 5000 või rohkema kr söögi peale kulutamist liialdamiseks, ükskõik kui suured rahalised vahendid oleks. 3000-3500-ga saab ilusti hakkama (täpselt kava järgi), kui tahaks iga päev ka näiteks 250 g lõhet või forelli süüa, siis peaks loomulikult mõne Jakobsoni juurde panema ja võibolla tulekski 5000 täis.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Kooliühikas elamise ajast mäletan, et mõnel mehel oli selleks ajaks kui pühapäeval või esmaspäeval ühikasse jõudis, juba kõik kodust antud raha kõrist alla valatud ning siis terve nädala sõi ainult praekartuleid kuna kartulid olid meil seal tasuta.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Kunagi tegime sõbraga “hingekinnihoidmiserekordeid”, 4 minutit sain kindlasti täis, sõber minust veidi rohkem, täpselt ei mäleta, võibolla isegi 5.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Tervislik tegevus see kindlasti ei ole, ei soovita!Sa Capricorn ütlesid, et toidulisandeid ärme siin arvesta, mõtlen ainult tavatoitu. Aga ka valgud jook arvutatakse toidukava sisse, siis sa tahad öelda, et sul 7-8 toidukorda päevas või, kas sa mingi 120 kg mehike või? Ei tea küll kuhu sul see toit ära mahub või sööd sa 100g kaupa?Ausalt öeldes ma ise ei ole seda kava koostanud, aga kava koostaja arvestas arvatavasti ka toidulisanditega. Proteiini iga päev niikuinii ei võta, ainult peale trenni. Kreatiinil energeetiline väärtus üldse puudub. Ikkagi max. 6 toidukorda päevas tuleb, vahel ka 5 kuna alati pole aega töö ajal nii tihti süüa. Kava järgi toitumist alustades kaalusin 96 kg, nüüd 2 nädalat hiljem 93 kg.
Päris 100 g kaupa just ei söö, usun, et u. 300-400 g tuleb ikka iga kord.
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Nagu näha, ülesöömist ei toimu, üheks eesmärgiks hoopis vaikselt üleliigset rasva vähemaks saada, mida jagub veel ikka oma 10 kg jagu kindlasti. Aile, see summa oleks täielik rahakoti mõrv minu puhul.
60 kr juurviljade peale. Ma ostan 14 kr eest 400 g. külmutatud aedviljasid, mis kulub 2 päeva peale. 
” srcset=”/uploads/emoticons/sad@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Muidugi näiteks 100 g toorsalatit ka, mis maksab 4 kr.… siis väike “sild” nii, et käed on 45* maapinna suhtes ja tiitel on võidetud. Nüüd kõik ruttu-ruttu harjutama ja õhtul paneme ajad kirja, kes kui kaua hoidis.Olen näinud jah, kuidas kõvemate aegade tegijad hoiavad sellist sillataolist asendit.
” srcset=”/uploads/emoticons/sad@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Kahjuks õllekasti ja pudelitega pole harjutanud, aga kunagi proovisin 16 kg sangpommiga harjutada. Täpselt ei teagi palju täis õllepudel ja kast ise kaaluvad, võibolla ka ntuke rohkem, aga pommi vist on umbes sama raske hoida või isegi raskem, sest selle raskuskese on kaugemal.
Mul on maal ülikõva asi: reguleeritava raskusega sangpomm.
Raskused reguleeritavad 8 kg. kaupa: 8, 16, 24, 32. 8 kg. on põhimõtteliselt sang ja natuke seal all küljes ka. Kettad käivad poltidega, iga raskuse jaoks eraldi pikkusega polt. Alumine ketas on ikka kumer, nii nagu põhi olema peab, keskmised on ühesugused. Viimati kui nägin seda, oli vist 16 kg küljes ainult ja pole kindel kas ülejäänud 2 ketast alles on. Mõtlesin, et seda vist ise enam ei kasuta, võibolla müüks (kõva raha eest
” srcset=”/uploads/emoticons/sad@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>) maha. Eks uurin, kui jupid üles leian ja müügisoov alles on, siis annan teada, keegi on ikka huvitatud.
