bohemianrhapsody
Forum Replies Created
-
Postitused
-
No need uued sünteesitud valgud liituvad jah olemasolevate müofibrillide külge, aga ma arvan, et see toimub ainult selle sarkomeerse hüpertroofia puhul.Sarkoplasmiline hüpertroofia (mis on väidetavalt ülekaalus kordustel 10+) seisneb ainult uue vedeliku tekkimises.Aga need kaks käivad alati koos, niiet võib ilmselt öelda, et hüpertroofia seisneb uute valkude liitumises olemasolevate müofibrillide külge.Müofibrillid ei saa aga lõpmatult kasvada, nad poolduvad uuteks sarkomeerideks.Ja samuti ei saa rakk lõpmatult hüpertrofeeruda, kui sarkomeere ja muid organelle on tekkinud juba liiga palju, siis lihasrakk pooldub ja tekib uus lihasrakk (hüperplaasia).Ma arvan, et seda peaks saama tekitada isomeetrilise treeninguga, sest isomeetrilise pingutuse puhul rakenduvad töösse ainult väikesed motoorsed üksused ja kuna need väikesed motoorsed üksused oma lihaskiududega saavad koguaeg vatti, siis hakkavad nad algul hüpertrofeeruma, aga nagu me teame on väikesed motoorsed üksused I tüübi lihaskiud ja piiratud hüpertrofeerumisvõimega oma niigi suure mitokondrite ja sarkomeeride hulga tõttu ja nii ei jää neil muud üle kui poolduda.Kui see juba jutuks tuli, siis ma tahaks ka tähelepanu pöörata siin foorumis levinud üldistusele, et jõud seisneb närvide võimes rakendada töösse lihaskiude ja, et jõutreeningu ajal keha “õpib lihaseid kasutama”.Tegelikult toimub see ainult alguses vähetreenitud isiku puhul, edaspidi seisneb jõu juurdekasv just sellessamas sarkomeerses hüpertroofias, ehk uute sarkomeeride tekkimises.
Ma ei saa hästi aru, mida sa öelda tahad. Aga mõned asjad, mida tahaks öelda. Raku organelle ei teki ainult juurde kogu aeg, vaid ka lagundatakse ära. Isomeetrilise tööga ei saa ainult ühte tüüpi kiudusid seostada. Ja siis veel see närvisüsteemi asi. Jah, algul on tõesti suurem areng (rohkem motoorseid üksusi töös; hüpertroofia jne), aga see areng kestab ka ju edasi ( kui kõik on ok) samamoodi nagu see lihaste suurenemine. Arenevad närviteed jne pikk jutt.
Aga ikkagi ei saand su jutu poindist aru.
Mina olen nii aru saanud, et lisaks lihasrakkudele on lihastes ka teatud abirakud, mis treeningu korral liituvad lihasrakkudega, neid sellevõrra suurendades.Selle asja nimi on lihashüpertroofia.Lihashüpertroofiat on kahte sorti, üks on sarkomeerne hüpertroofia, mis tähendab seda, et suureneb mitokondrite (ja tuumade ning muude organellide?) arv lihasrakkudes.Sarkoplasmiline hüpertroofia tähendab seda, et lihasrakud paisuvad ja suureneb nende maht tsütoplasma ja vakuoolide arvelt.Mõlemaga kaasneb kapillaaride tekkimine lihastes.Lihasüpertroofiast erinev on lihashüperplaasia, ehk lihasrakkude pooldumine.Mõningad uuringud väidavad, et hüperplaasiat saab tekitada isomeetrilise treeninguga.Üldiselt sarkomeerne ja sarkoplastiline hüpertroofia käivad koos, aga olenevalt treeningu iseloomust võib muutuda nende vahekord.Ma julgen arvata, et kulturismitreeninguga kaasneb pigem see sarkoplastiline hüpertroofia, kus suureneb lihaste ruumala, aga nende tihedus väheneb.Sarkomeerne hüpertroofia peaks toimuma teiste jõualade puhul, mis nõuavad rohkem plahvatuslikku jõudu, jõuvastupidavust ja üleüldse lihasrakkude võimalikult optimaalset funktsioneerimist.Sellest ma järeldan ka seda, et sarkoplastilise hüpertroofia korral suureneb toitainete mahutavus lihastes, sarkomeerse hüpertroofia puhul aga lihas suudab neid toitaineid efektiivsemalt kasutada.Mõlema hüpertroofia liigi puhul peaks ka kasvama müosiini ja aktiini kiudude arv ja/või tihedus lihasrakkudes.Correct me if I’m wrong.Üldiselt on ikka nii, et jah, hüpertrofeerunud lihasrakus on vähem organelle ruumala ühiku kohta. Ehk siis lihased on üsna ebaökonoomsed, võrreldes näiteks staieri lihastega (jättes kõrvale lihaskiu tüübid jms).
Praegu veel kestvalt koolituselt kuulsin mina, et lihas kasvab selle arvelt, et tekib juurde kontraktiivseid valke, no. aktiin ja müosiin (need valgud on lihaskontraktsiooni aluseks).
Aga seda, et on kahte liiki hüpertroofiat, kuulen küll esimest korda. Et siis las keegi veel targem kinnitab seda või lükkab ümber.
Mitte ainult. Kui eesmärgiks on lihaste kasvatamine, siis peaks lihasrakkude vahele tekkiv sidekude suurema osa lihase massist moodustama ju.Selles meie jutu erinevus seisnebki, mina räägin lihasest, sina räägid sidekoest. Piltlikult võiks öelda, et nö. sinu kulturismi õpilane, kui ta lõpetab trenni, siis ta keha suurus ja kuju ei muutu. Aga sa saad aru küll, mis ma mõtlen. Kindlasti toimub teatav sidekoestumine, siiski lihasrakkude suurenemine on põhiline. Ja kindlasti leidub äärmusi.
Kuidas seda kudet nimetada siis ? Kuna lihasrakke seal ei ole (nagu liiglihaski) ju.Vigastustega tekib sidekude.
Küll aga kui lihastele venitusharjutusi mitte teha kaotavad need oma elastsust, millega kaasnevad traumad. Aga see on juba teine jutt…
See jutt, et suur lihas on nõrk lihas, on üsna loll jutt. Kui võrrelda kulturisti ja jõutõstjat, on vahe sees jah, kuid eesmärgid on erinevad. Sama hea oleks võrrelda 100m ja 10000m jooksjat (no näiteks olümpiavõitjad), ning väita, et üks on kiirem kui teine. Aga nüüd läheb asi segaseks isegi minu jaoks….
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Jep see valu seeriat lõpus on laktaadi kuhjumine lihasrakkudes. Lihaskiudusid võib ka juurde tekkida, kuid üldiselt jah, rakkude maht lihtsalt suureneb.
Iseenesest jah, toolil jala sirutamine on hea tugevdamaks reie lihaseid ja sidemeid. Kuna on tegu kõhrekahjustusega, siis mina näiteks ei julgegi väga seda soovitada. Ehk siis peaksid selle küsimuse esitama eriala arstile või füsioterapeudile.
Kokkuvõtteks siis võiks öelda, et valdav enamus ei ole siin meditsiini haridusega. Kui tervis on sulle oluline siis pommita arste, mitte foorumeid.
See oli praegu hea laks
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Mulle meenub, et keegi Heli on ka varem siin Vend Vähiga haukunud, ilmselt mingi maniakiga tegu
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Siit:http://www.olemees.ee/index.php?option=com…3&Itemid=41
Tsiteerin:
“Nätsu närimine paneb inimesed peeretama, kuna sellega koos neelavad nad tavalisest rohkem õhku ja see elustab seedimist soodustavat süsteemi. “
Ja head tööpäeva algust kõigile:)
Sama hästi võiks hakata elu24.ee-d tsiteerima jne. Selle artikli allikas on mingi välismaa netilehekülg, mille pädevuses ei saa kindel olla. Ehk siis ma kahtlen selles väites. Ei kujuta ette küll end õhku neelamas.
Aga endal on ka sama lugu, et nätsu närimine teeb kõhu kiiremini tühjaks, ehk siis kiirendab mingil määral seedimist, eriti kui kõht on nö. peaaegu tühi.
Üldiselt on nii, et paar kuud treeninud inimene ei koorma lihaseid piisavalt, et ainult korra nädalas treenida. Võib vabalt teha kaheks jaotatud kava näiteks.
Ja muidugi on kõik suhteline, ei tunne konkreetset isikut.
Need paar lauset on ju samasuguse väärtusega nagu I.Otsuse jutt. Ehk siis ma saaks aru, et kui seal oleks mingi link sellele uurimusele. See selleks.
Mina kui noor ja rumal inimene ei kaldu hetkel kumbagi arvamust pooldama. Et täit tõde imselt ei ole teada. Isegi kui Janari jutt on õige, tekib küsimus, et mil määral on lihaskiud mõjutatavad, kas sellisel määral, et sellest kasu oleks?
“>