Blackdom
Forum Replies Created
-
Postitused
-
Seal viidatud Zest-i allikas toodi välja, et päevane leutsiini doos võiks olla umbes 16 mg 1 kg kehakaalu kohta. 90 kg kaaluva inimese jaoks oleks see siis 1440 mg / päevas. 4 praemuna peaks andma juba ca 2000 mg, ma arvan, et ma eriti alla 5000 mg leutsiini päevas eriti ei söögi.
Kokkuvõtteks, see puhta leutsiini võtmine, k.a. valgurikka toidu peale raputamine, ei ole siis väga mõttekas.
Huvi hakkas aga pakkuma hoopis teine aminohape – arginiin, eriti arginine pyroglutamate… fitnessi poes seda saada pole, huvitav, kas meie apteegid seda müüvad?
Ütlen ette, et ei viitsi siin hakata pikalt vaidlema. Lisan lihtsalt enda subjektiivse arvamuse ja ei suvatsegi seda hakata veel täiendavalt kaitsma.
Olen tähele pannud seda, et alla 20. aastaste noorte seas on üsna popp olla n.ö. vabameelsuse egiidi all tugev homokultuuri pooldaja. Statistikat ei oska tuua, kuid läbi meedia on jäänud mulje, et see tendents on viimastel aastatel kõvasti suurenenud. Tegemist on kindlasti väga kompleksse teemaga ja ma ei oska kohe kindlasti lahti seletada, kas tegemist on tingimata hea või halva tendentsiga ja millistest teguritest see konkreetselt põhjustatud on. Kindlasti on mingl määral asi geenides, hormonaalses tasakaalus/tasakaalutuses, kuid kindlasti ei tasu alahinnata ühiskonna mõjusid noorele inimesele. Tõenäoliselt pole nimetatud mõjutajate näol tegemist põhjuste, vaid mingite protsesside tagajärgedega. Minu tutvusringkonnast üks 19. aastase tüdruku läbude pilte vaadates on silma jäänud see, et tüdrukutele meeldib (vähemalt näiliselt) naljaga pooleks lesbilikke nalju teha.. naljapärast ameleda üksteisega jne. Hiljuti muutis see tüdruk oma seksuaalse orientatsiooni orkutis “bi-curious”, võib-olla naljapärast, võib-olla mitte. Päris kindlasti arvan seda, et mingite tendentside arenguks on vaja selleks sobivaid tingimusi ja päris kindlasti on osadeks tingimusteks isikuni jõudvad signaalid, s.h. käitumistavad ühiskonnas.
Stereotüüpset suhtumist soovitaksin küll mitte praktiseerida, ei heterotel homode suhtes, homodel heterote suhtes, ega ka biseksuaalidel ülejäänute suhtes, sest olenemata orientatsioonist on tegemist ikkagi väga erinevate isiksustega. Elementaarne ju. Näiteks gayparaadide pidamist ei pea ka kindlasti paljud gayd õigeks asjaks, näiteks Linnar Priimägi nende hulgas.
Igasugu täiskarsklased viskavad mul vähemalt küll väga kiiresti üle. Inimene, kes võtab vahest paar pudelit tundub olevat igal juhul vabam isiksus, kui see, kes kardab alkoholi nagu tuld.Nooruse viga. Minul näiteks ei viska üle, kui keegi kõrval joob/ei joo. Üle viskab see, kui mingi tüüp hakkab rääkima, et tal viskavad karskusete eluviisidega inimesed väga kiiresti üle ja õigustab avalikult alkoholi tarbimist.
Soovitan eeskuju võtta hoopis kunagisest suurmehest Georg Lurichist, kes oli täiskarsklane ja ei suitsetanud. Lisaks sellele sõitis ta mööda Eestimaad ringi ja esines avalikkuse ees kõnedega tervislike eluviiside, eriti spordi kasulikkusest ja alkoholi hävitavast toimest inimesele.
Lisaks omalt poolt thrusteriOlen seda nüüd kahes trennis teinud 3 x 12 ja pean tunnistama, et pole tükk aega nii kõvasti hingeldanud. Kopsud tahavad sees keerdu minna:D Tänud postitamast!
halba ja head määratakse päris mitmete meetoditega……enamast valesti
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>
mina võtaks pigem ühe õlle kui ühe demagoogia
peace
Tundub, et sa võtad need mõlemad ja korraga
Halb ja hea ei ole määratav. Minu jaoks on õlu peale trenni enese premeerimine raske töö eest. Soovitan ennast mitte liigselt piirata.Ära aja jama!
Halba ja head määratakse tavaliselt selle järgi, kas mingi tegu on konstruktiivne või destruktiivne. (Pigem) kasulik või kahjulik, väga lihtsustatult öeldes. Vaimset lodevust ei soovita ka praktiseerida/sisse harjutada, see ei tee sind kuidagi tugevamaks. Õlle joomise positiivne mõju vaimsele tervisele on enam kui kaheldav, lõdvestumiseks on teisi meetodeid.
Jajah, täits nõus. Lisaks lihtsalt seda, et tänaval kakeldes, eeldatavasti enda või oma sõprade kaitsmisel, tuleb muidugi räpasemate võtete tundmine ka kasuks. C-grip, haedbutt, pre-emptive strike jne. Samas ma olen veendunud, et enda psühholoogiline ja vaimne arendamine ja tugevamaks muutmine, tulevad ka igatpidi kasuks ja mitte ainult vägivaldsetes olukordades. See peaks nagu lahutamatu osa elust olema minu arust.
Aga kas see ei ole juba hirmu ja foobia märk kui mehe elu peamiseks sisuks on enesekaitse? Jube võib ikka nii elada olla kui sa muust ei mõtle kui et kuidas tänaval mitte peksa saada…igaühele oma muidugi.Ega selline elu poleks jah eriti lõbus:D Siin on asi selles, et foobia pole mitte tagajärg, vaid sellele eelnev põhjus. Mis mehest sa räägid, Richiest? No tüüp on bouncer Liverpoolis olnud pikalt, seal on vähe teine kontekst asjal. Ostusta ise:
http://www.youtube.com/watch?v=bJLwyykwYpg
http://www.streetfightsecrets.com/
Ma nüüd ei ütle, et ta on mingi kõige kõvem õpetaja, aga selle “surmahirm”uga tuli mulle see tüüp lihtsalt meelde.
Trennis võib küll õppida, reaalses olukorras,kus röövel võib reaalselt ka päästikule vajutada ja su teise ilma saata, käivad asjad kahjuks hoopis teiste reeglite järgi, lisandub üks väga tugev tegur: surmahirm
Mis sa ikka neid lisandeid sööd. Vaheta parem kepikõnd millegi vähe intensiivsema vastu, kui vorm (st liigsed, kaal) vähegi lubab. Proovi kavasse võtta jõusaal.Kepikõnd on aeroobseks treeninguks väga ok, olen ise ka proovinud. Tempot saab ju järgk-järgult tõsta. Mina vahetaksin selle aeroobika pigem jõusaali vastu ja teeks ülekeha treeninguid, igat harjutust näiteks 3 (seeriate arv) x 12-15 (korduste arv seerias) ja põhirõhk soovitavalt vabade raskustega kogu keha koormavatel harjutustel. Väga tõhusaid harjutusi kasutatakse Crossfit programmis, pane youtube-i otsingusse “crossfit” ja uuri veel näiteks siit lisa.
Kuna siin teemas pole see veel läbi käinud, siis alustan ise:
Fruktoos ei taasta lihasglükogeeni varusid, vaid liigub otse maksa. Maksa glükogeenivarude maht on väga väike ja kui see täis saab, muutub ülejäänud keharasvaks. Puuviljad sisaldavad muidugi ka teisi suhkruid, kuid fruktoos on põhiline.
Kuna treeningjärgselt oleks vast mõttekas keskenduda just lihasglükogeeni varude taastamisele, soovitaks näiteks kokteili dekstroosist ja maltodekstroosist. Paljudele on ka dekstroos liiga kiire ja sobivaimaks on osutunud just maltodekstroos (gluteenivaba, N: MALTO6).
Esiteks selliseid sõnu nagu “potassium” ja “soodium” ei ole eesti keeles olemas:) Toiteväärtus on midagi muud, kui see, kui palju asi sisaldab vitamiine ja mineraale..Kas sulle jäi arusaamatuks, millest ma rääkisin? Vist mitte. Tihti on allikad inglise keelsed ja tihti on mugavam jätta kohandamata mõned terminid. Mineraale ja vitamiine käsitletakse ikkagi justnimelt toiteväärtuse kontekstis.
Kartulit peaks vaatama aedviljadest ja köögiviljadest eraldi (toitumise seisukohalt) ja põhimõtteliselt kuulub ta samasse klassi kuhu teraviljatooted.Loomulikult on sul õigus selles suhtes, et valgele riisile ja valgele jahusaiale on mõttekas eelistada metsikut riisi ja rukkileiba. Aga teraviljatoodeteks jäävad need ikkagi:)
Paraku on teemaks Kartul vs Makaron.
Sinu teadmisi (täpsemalt öeldes nende pinnapealsust) iseloomustab hästi see lause…Ja no see mees kes liha ja kohupiima kõrvale aina saia sööks… tule taevas appi
” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Tahate kartulit süüa, siis sööge seda liha kõrvale kas minimaalselt (1 kartul) või üldse mitte. Tahate rohkem, siis sööge kartulit rohkete aedviljadega või kodujuustuga või äärmisel juhul munaga…
P.S. 5 kg kartuleid muide, on surmav doos. Ja see ei ole nali:)
Mida tead sina minu teadmistest? Sul on mingi ülevaatlik ja vettpidav raport kuskil sahtlis või?
Minu kommentaar oli subjektiivne, sisaldas valikulist infot, mis selle kirjutamise hetkel oluline ja asjakohane tundus ja ei pretendeerinud kindlasti mingile lõplikule, kõike hõlmavale tõele. Kuidas sa said üldse teisiti arvata? Mina kohe kindlasti ei arva, et sinu soovitused ja väited on objektiivsed ning sisaldavad lõplikku ja paratamatut tõde. Okei, arutlusvead arutlusvigadeks, aga kus oli siis sinu vastukommentaar lausele (demagoogiat palun mitte kasutada), mida tsiteerisid?… Kartul aga tundub küll olema üsna elus* juurikas, ja ka praegu keldrist toodud kartul tundub olema elusam* kui too Selver’i makaron. Ma näen nii, neid erisusi neil kahel, kartuli kasuks.Määrav on ka toiteväärtus. Kartul sisaldab ju lisaks makrotoitainetele ka suht palju vitamiine ja mineraalaineid (vit B1, B2, B3, B6, C; kaltsium, raud, magneesium, fosfor, potassium, soodium), millest tavaliste makaronide puhul võid ainult unistada.
Naljakas tundub see jahuparandamise idee ja munanuudlid, küüslaugusai jne. Milleks üritada teha sitast saia, e. lisada väikese väärtusega toitainele midagi kasulikku, kui see sitt (antud juhul makaronid) oleks võimalik asendada kohe alguses näiteks kartuliga või mõne muu kodumaise köögiviljaga. Iga kell eelistaksin küüslaugukartuleid küüslaugusaiale ja kartuleid munaga munanuudlitele.
Lisaks kartuli varem mainitud oluliselt madalam GL ja ärge unustage küpsetistes ja makaronides kasutatava jahu liimvalgu sisaldust.
Makaronid vs kartul – mina soovitan raudselt kartulit, koos teiste kodumaiste ja soovitavalt mahedate köögiviljadega. Õnneks Eestis on toiduvallik veidi parem kui paljudes Euroopa piirkondades, kus kohvikutes, poodides on põhitoidud saiad, saiakesed ja makaroni ja pastatooted. Kahjuks on ka siin Eestis kaasajooksikuid päris palju, kumb pool siin orjarahvalikku mõtlemist esindab, “suurrahvastega” kaasajooksikud või isemõtlejad..?
Ok, norin niisama ” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>
