belvedere
Forum Replies Created
-
Postitused
-
Mis teed lamades surumist ka veel või…………. Mitmel erineval päeval õlg koormust saab ???
Lamades surumist teen üle nädala ja see on nii paigutatud, et õlga kuidagi ei sega (minimaalselt 4 päeva vahet, harilikult rohkemgi).
Rohkem midagi õlga koormavat nagu pole.
Tehnika on õige küll, küünarnukid ilusti ees ja ei põrgata rinnalt ja jalgadega tõukan korralikult jne.
Üks saalikaaslane soovitas teha svungi kukla tagant (hästi laia haardega), pidi hästi arendama. Põhimõtteliselt võtab see õla läbi küll, aga tapab õlasidemeid või mis seal on — harjutus lõpeb terava valuga, kuna käed jäävad õlast liiga väljavenitatud või pinges nurga alla.
Kas on karta, et siit tuleb järjekordne kärukeeramine nagu oli Kanteri allkirja sobinguga saamine ja NO99 olümpiavaatajate lollitamine?
Ma arvan, et vein ja konjak on maitseomadustelt kindlasti huvitavamad kui õlu. Vaevalt keegi endale kallist veini või konjakit ostab, et ennast lihtsalt oksele lakkuda.No mehed, lõpetage niisama õlle lakkumine ja üritage natuke tunnetada, mida te kurgust alla ajate. Soovitatavalt palju erinevaid välismaiseid marke, mitte ainult kohalikku rocki ja pilsnerit. Soovitatavalt alustada tumedatest õlledest. Küll siis näete, et õlu võib ka olla VÄGA nüansirikka maitsega.
To PowerhouseGym: Ja üldiselt võiks eeldada, et täiskasvanud inimesel on piisavalt mõistust, et ta teab, mida ta oma kehaga teeb. Seega on taktitundetu, et mitte öelda ülbe, tulla kellelegi moraali lugema, kuidas ta peab või ei pea käituma.
Treeningu efektiivsus tõuseb, kui täidetakse koormuste suurenemise järk-järgulist printsiipi ja esitatakse organismile maksimaalseid nõudeid. Kui treeningkoormused ei suurene, siis muutub tegevus harjumuslikuks ja organismi reaktsioonid sellele langevad.Ma loen siit vastuseks välja, et “pole vahet”. St pole vahet, kas teha nt üks trenn tõmmet 150 5×6, järgmine trenn 155 5×6 jne või hoopis üks trenn püramiidida väikeste kordustega 150 pealt üles, järgmine trenn 155 pealt üles jne. On nii?
/—/ Usa viis oma väed sisse selle ettekäände (või eksiarvamusega), et iraagil on massihävitusrelvi, mida nagu teada on, ei leitud. Reaalne motiiv on arvatavasti hoopis enda riigi majanduse kindlustamine naftakraanidele juurdepääsu raiumisega, ning endale sobiva valitsuse sisseseadmisega.Venemaa, aga on huvitatud oma territoriaalse võimsuse taastamisest, soovides tagasi võtta endiseid N.liidu alasid, tihti valimata vahendeid, ning kasutades (antifašistlikku) propagandat ja lausvalesi. Venemaa kasutas enda mahitatud mässuliste abi, kes provotseerisid, aga usa oli rohkem avalik, ega ei proovinud mässe õhutada, et jätta kodusõja muljet.
“ligeros” on praktiliselt esimene postitaja, kes on reaalpoliitilisest olukorrast õigesti aru saanud.
Jah, Iraagist ei leitud mingeid massihävitusrelvi, neid pole seal olnudki. Kui otsida, leiab netist isegi Bushi hilisema kommentaari stiilis, et “ah, WMDd, mis need üldse asjasse puutuvad?”.
Samuti ei ole mitte ühestki otsast leidnud tõestust seosed Iraagi ja 9/11 sündmuste vahel.
On ainult *tohutult* raha kühveldatud Halliburtoni kaukasse ja kivi kivi haaval lammutatud ameeriklaste demokraatlikke vabadusi (Patriot Act, õigus ilma loata ameeriklaste telefone pealt kuulata, massiline sõrmejälgede kogumine, tsensuur, presidendivõimu enneolematu suurendamine, kõnevabaduse piiramine jne jne. Kõik tõestatud.).
Ja USA pole Venemaaga võrreldes mingi paipoiss. Kasvõi nt sõjavangide piinamine on leidnud dokumentaalset tõestust. Tipp-poliitikud andsid muidugi piinamistele teise nime (“intensiivsete ülekuulamistehnikate rakendamine” jt eufemismid), et saaks öelda, et “me ei piina kedagi”.
Samuti on õige, et Venemaa lähtub ikka suurvene imperialistlikest tungidest — siinsetel eestivenelastel on sellele ilmselt raske näkku vaadata. Mis toimub, on piiride kompimine — kui kaugele lasevad lääneriigid Venemaal minna. Kui mingeid tõsiseid sanktsioone Gruusia sündmustele ei järgne, siis tähendab see musta tulevikku alguses teistele Kaukasuse riikidele ja pikemas perspektiivis ka Balti riikidele. Loomulikult ei maksa ka unustada Gruusia geopoliitilist tähtsust (1 miljard barrelit päevas andev naftatoru, lähedalasuvad Kaspia naftaväljad jms).
Muuseas, Osseetia on asustatud venelastega või täielikult assimileerunud kohalikega; osseedid on nad vaid vormiliselt. Põliselanikke on seal umbes 10%, ülejäänud on enamjaolt militaarse taustaga. Ajalooliselt kuulusid need alad Tšerkessiale ja praegused elanikud on enamjaolt pärast sõdasid sinna Venemaa poolt sisse sõidutatud.
Tshinkvali, kus põhiline madin käis, on L.-Osseetia sõjaline tugipunkt, mis on kolmest küljest ümbritsetud Gruusia küladega. Nagu terroristlikele rezhiimidele kombeks, on see tugipunkt paigutatud täpselt tsiviilrajatiste sekka, nii et kui osseedid *esimesena* sealt Gruusiale tuld andsid, siis Gruusia ei saanud vastutuld andes kuidagi tsiviliste vältida. Mis oli muidugi vesi vene ja osseedi propagandaveskile.
Seleta mulle palun mix ta ei tohi minna yle varvaste, kui kand on kindlalt maas?!?!Küsimus sellest ju tekkiski, et igal pool öeldakse, et ei tohi põlv minna üle varvaste — lausa keelatakse karmilt –, aga Sina ütled, et peab minema.
Kuna Sinu nägemus või kogemus vm on risti vastupidine sellele, mida kõik ülejäänud räägivad, siis palun selgita oma seisukohta.
Tohib/peab!Seleta lähemalt, miks?
Siinses harjutustepangas ja foorumipostitustes on öeldud, et jalg peab põlvest peab olema 90-kraadise nurga all, mitte rohkem. Bodybuilding.com artiklites hoiatatakse, et põlv ei tohi üle varvaste minna. Googeldamine “proper lunge technique” andis esimese 3 tulemuse seas samuti sama hoiatuse.
BP-s tehakse ju poolkykke ja valjaasteid ilma et p6lv yle varvaste liiguks, pole ime et hada p6lvedega!Ee.. väljaastetel ei tohigi ju põlv üle varvaste liikuda?
72 kg / 190 cm .Vanus 20. Suht peene kondiga. Sööks nagu hobune , hommikul, päeval paar korda,õhtul , öösel enne magamajäämist teleka ees ,aga juurde ei võta. Lugesin teistest teemadest ,et 5 korda päevas süüa. Ei aita.Pane siia ühe keskmise päeva näidismenüü, selle järgi saab öelda, kas tegelikult kah sööd piisavalt.
VOmax, mõõdetakse elektrilise käeshoitava seadmega, maksab 50 kr.
See näiteks või see.
Huvitav, mida treenerid siis saalis teevad? Praktiliselt kogu siinne kriitika käib asjade kohta, mida treener peaks nägema ja korrigeerima. Noh, võib-olla on tore muheleda, kuidas “tola” kangiga biitsa tehes end kreeka e-ks käänab, aga veel toredam oleks, kui see tola ei jääks poolinvaliidiks.
Kohalikus saalis on vahel näha “inspektoreid”, kelle trenn koosneb sellest, et käivad kõik 10-15 masinat süstemaatiliselt läbi ja teevad iga masina peal 1-2 kiiret seeriat nagu kontrolliks.
Siis mõned teevad kõike üldiselt õigesti, ainult unustavad kangile või masinale raskused panna. Sellal kui kõik teised ägisedes ja hingeldades oma seeriast viimast võtavad, teevad nemad oma jao igavleva ilme ja lõdva randmega ära; higi kui selline on üldse võõras nähtus.
