asdfghjkl
Forum Replies Created
-
Postitused
-
Võin enda kogemusest rääkida, et kui söön regulaarselt iga kolme tunni tagant (ja mu toidukorrad sisaldavad päris palju rasva) siis ei teki mingit isugi magusa järele. Samas kui ei saa normaalselt süüa ja pean leppima mingi asendusega toidukorras (mis ei sisalda rasvu) siis on juba 2tunni pärast kõht tühi ja mõtetesse ilmub šokolaad.
No aga miks sa siis soovitad selle juures rasvahulka toidus tõsta, mis see toidurasv siia puutub et kõht täis oleks? Kõht võib täis olla ükskõik missugustest mikrotoitainetest, see pole oluline et ta rasvast täis oleks.
Minumeelest see kroomi müüt on juba ümber lükatud:)Aga teema juurde tagasi tulles: asdfghjkl
Mina võin vähemalt enda eest rääkides küll öelda, et magusaisu oleneb toitumisest. Praegu söön tavalisest enam ja magusaisu puudub täielikult.
Söö üks pool kilo pastat rasvase lõhekastmega näiteks ja ütle et ei tõmba silma kinni:)?
Sa räägid seda ma arvan, et “söö kõht eriti täis, siis pole isu ei magusa ega muu järele.”
Kust te muidu võtate seda, et magusaisu ja rasvane toit on korrelatsioonis omavahel? Kas sellest, et kuulsite kuskil foorumis seda väidet kellegi poolt, või seetõttu, et lugesite läbi ühe artikli kusagil foorumis või? Ma praktiliselt ise ei ole küll täheldanud, et magusaisu suureneks või väheneks sellest, milline menüü mul on. Lisaks ei tähelda ka energilisuse/erksuse sõltuvust menüüst. Erenrgiline olen seetõttu, et selline on isiksus jms psühholoogiline, söön ma hetkel saia või joon õli, ei muuda seal midagi. Magusat söön harva koguaeg, seejuures menüü kõigub aeg-ajalt süsivesikute rohke sisalduse juurde, ja seejärel Atkinsi dieeti kanti, see magusaisu mingit korrelatsiooni küll ei ole näidanud menüüga, see isu tekib aju kapriiside jms normaalsete nähtuste pärast, mitte aga mingi menüü tõttu. Niiet minu jaoks arusaamatu see jutt et “toidurasva hulk ja magusaisu on korrelatsioonis”.
Selline mõttekäik siis teile järelemõtlemiseks, ümber-lükkamiseks.
Võiks proovida sellist metoodikat:
1. Arendada rippumist. Selle mõte on see, et jõuaksid lõuatõmbe protsessis end üldse rippes hoida. Seda võiks arendada mingi ca 15 trenni.
2. Arendada lõug üle rippest olemist. See oleks nagu täis-lõuatõmbe lõppfaas. Et sedalaadi rippumist võiks ka ca 10 trenni arendada.
3. Arendada kõige lihtsamat lõuatõmbe tehnikat. Siin proovi kitsast neutraalset haaret ja althaaret tõmbes. Seda võib rohkelt mitu kuud arendada. Kui kitsa neutraalse haardega lõpuks 10 lõuatõmmet ära teed, või althaardega 10 tükki, siis juba hea eeldus, et raskema tehnikaga lõuatõmbe juurde minna.
4. Kõige lõpuks arendada pealthaardega lõuatõmbeid. Seal oluline on, et tegu on eelis-arendusega, et teisedl lihasgrupid saavad vähem tähelepanu ja aega kui see harjutus. See on kal oogiline, kuna sinu eesmärgiks on just see harjutus, samamoodi nagu igal kindlal spordialal on omad kindlad harjutused jal ihasgrupid eelis-arenduses. Seda pealthaardega lõuatõmmet tee niikaua, kuni oled rahul, et suudad piisavalt teha.
5. Arenda pealthaardega lõuatõmbe tehnikat, nii et tunneksid järgmistel peävadel, et selg tõepoolest vatti on saanud. Üks hea moodus kuidas tunda, kas selg on koormust saanud või mitte, on minu arust see kui küünarnukidega lööd kergelt endale vastu külgi, st rinakorvi külgede vastu, siis kui tunned valu, siis lailihas sai koormust. Mina olen nii hinnanud seljatreeningut, muudmoodi lailihase valulikkust täpselt mõõte nagu eriti ei oskagi, selga üldse ongi raske tunentada. Et kui saad lailihase valusaks kergelt, siis ongi nagu eesmärk saavutatud, olgu siis tehnika sul ükskõik milline.
6. Proovi kuklatõmmet teha, kui see sisetunde järgi midagi head teeb seljale, siis tee seda, füüsiliselt on see raskem kui pealthaardega lõuatõmme, seega on temast kasu võib-olla miskit, et lõuatõmbed paremini edeneks edaspidi.
Äkki nii võiks proovida?
Lihas säilib keskpärase vormi mõttes siis kui nädalas teed kaks kerget jõusaali trenni- pool keha ühel päeval kergel viisil ja järgmisel päeval ülejäänud pool kergelt. Nii on lihas toonuses ehk paistes kergelt koguaeg. Kui üldse ei treeni, siis aga lihas kaob muidugi.
Ma soovitaks lihtsalt kerget kahte treeningut nädala kohta lihasmassile, siis ta säilib küll, jao led veidi paremas vormis lihasmassi mõistes, kui tavaline pühapäeva jalutaja.
Olen ka ise suhtunud alati nii, et jõusaalis kulutan 300 kalorit, see arv tundub ka mulle aus olema.
Aga treeningute hulk mille tõid, oleks tavapärasele inimesele ülejõu käiv.Seal juhtub tavalise inimesega see, et ta on pärast jooksmist väsinud ja tüdinenud ja ei suuda järgmised 2 päeva mingidki kvaliteetset lisa-treeningut enam teha. Aga kui tunend et sinul on energia olemas selel jaoks, siis anna minna, on palju sisukat tegevust.
Juba mitmendat treeningut järjest kaalun end täpselt enne ja peale trenni. Peale treeningut on alati kaalu juures, viimasel korral isegi ligi kilo, treeningu jooksul joon ca 0,5l vett. Treeninguks on olnud siis nt. bodypump ja vahel ka peale seda 10min. jooksulindil 9.0km/h. Milles on loogika? Kuna eesmärgiks on vormi parandada ja kehalt rasva vähendada siis teeb asi pisut murelikuks.Ilmselt teed kaalumise käigus miski vea- kaalud enne trenni näiteks rohkemate riietega ennast kui peale trenni, või kasutad kahte erinevat kaalu, või sööd-jood rohkem trenni ajal kui tähele paned ja arvad, vms. Loogikat nagu pole, et kaal tõuseb aga pole millestki tõusta. Sedalaadi müstilistel juhtumitel on alati seletus olemas, kasvõi need seletused, mida pakkusin.
Nn aeroobse treeningu puhul vedeliku joomine on minuarvates normaalne, jõutreeningu puhul ise aga ei joo, ega soovita juua, mis kindlasti paljude jaoks äärmusliku soovitusena näib, kuid jään selle soovituse juurde, ja näen, et reaalselt enamik seda soovitust ka järgivad.
Saan ma õigesti aru, et see pole ilmselgelt mõeldud inimesele, kes teeb igapäevaselt trenni?Mulle tundub, et saad õigesti aru, tunnen ise samamoodi. Kui söön sv-ikuid siis trenn lippab parema tundega, kui olen sv-sid liiga vähe söönud või üldse mitte söönud, siis trenn tundub raskevõitu. Pakun, et seal on mingi seletus stiilis- süsivesikutest saadud energia on trenni jaoks hõlpsamalt kasutatav kui toidurasvast loodud energia. Või on mingi muu seletus? Näiteks äkki seletus stiilis- keto meditsiiniline seisund takistab sooritusvõimet, kuna organismis on nii ja naa asjad?
Nii igatahes jõutrennidega tundub olema, et raske on, kui pole süsivesikuid all.
Ka siin foorumis öeldakse, et jõutrennide jaoks ei pidavatki keto hea olema:
http://forums.fitness.ee/index.php?s=&…st&p=199361
nii et jah LIHASTE kasvatamiseks ketogeenne dieet ei kõlba..aga rasvakihi mahavõtmiseks, samal ajal lihast säilitades on väga hea.Hea või mitte, minuarust on tunne nõrk siiski jõutrennis, kui süsikaid pole all. Asi võib loomulikult olla ka enesepettuses, et mõtled ajuga asju valeks, ja asjad ongi nii seejärel.
Ma olen kasutanud ühte foorumit nii, et lasen sealsetel kasutajatel lahendada minu igapäeva töist ülesannet, samal ajal ise lahendan teisi oma töö-ülesandeid, nii jõuan edukamalt tööd teha. Vastajatele annan eriti hoolsalt reitingut nö, see motiveerib neid, nemad saavad virtuaalselt “Guru”-deks, mina saan palka, seega mõlemad pooled võidavad. Tüüta on veidi igale vastajale seda reitingut poetada, pean kaks korda nuppu vajutama, mis väsitab ja frustreerib, kuid see hoiab nad motiveeritud ja õnnelikud, seda hindamist tuleb mul seetõttu teha. Aga kui ma mingit kasu ei saa hindamise eest, siis ma küll ei viitsiks hinnata. näiteks siin foorumis ma seda kül lei viitsiks teha, ma ei saa selel eest ju mitte midagi, väsitan oma sõrmi lihtsalt, ja sealjuures kuna tegu on pseudo-teadusega fitnessi näol, siis miskit tõde samuti ei kooru sellest, kas hindan postituse heaks või halvaks, kuna ühest selgest vastust pole sel alal.
Seega ma ei soovita miskit hindamist teha. Kuna ei näe sellel mõtet, ja usun, et enamus nagu ka mina seda ei praktiseeriks. Las foorum ollab nagu ta on, minuarust pole vaja miskit leiutada.
Aitäh vastuse, eest.Sellepärast küsisingi üle majoneesi kasulikkuse/kahjulikkuse. Jätan ta siis toidukorrast välja, tundus lihtsalt hea rasva allikas.
Mida soovitad asendada siis mandlitega või mida lisaks süüa, mis ei sisaldaks süsivesikuid, kuid oleks toitev ?
Kuula teiste vastused ka ära lähipäevadel siin, eriti kasutaja Monkeymon on rasva-dieetide temaatikal kompetentne.
Minu arvamus on, et tavaline toiduõli on halb valik, ja see on suuresti sisetundel põhinev arvamus. Lisaks on mul ka eel-arvamus, et Majoneesi sees on eriti kehv toiduõli veel, ja igalpool on eriti kehv sisaldus jak omponendid, kus on võimalik pakendi peal märkimata jätta, mis komponentidega tegu on. Majoneesid ma usun isiklikult küll, et pole head asjad. Kui oskaks neid oliiv-õlist ise teha, siis soovitaks proovida teha muidugi.
Mandlite suhtes enamasti on nii, et inimesed väidavad, et nad söövad neid, et see o nneil toidumenüüs, kuid mulle tundub, et see on enamasti vale, nad ostavad üheks nädalaks 3 pakki pähkleid, söövad, seejärel aga ülejäänud osa aastast pähkleid ei söö, kuna need on rahaliselt liiga kallid ja ka ebamaitsvad ja tekitavad seedeprobleeme, aga ikkagi räägivad foorumites, et nemad söövad pähklied, tegelikult ei söö, ja tegelikult kamaluga neid süia ei saagi, ja töidukorrana käsitleda ,tegu on halvasti seeduvate pudinatega, neid ajaviiteks süia mõnikord vahelduseks on normaalne ja usutav ma arvan.
Rasvased toiduained ongi toitvad. Näiteks kui oled palju liha söönud, siis on raske tunne, ja ega ei tahagi pikalt süia midagi, võid 6h tiksuda ilma söömata. Kui sõid aga putru, siis tuleks 3h pärast taas süia.
Sellised mõtted siis.
Panin fitnessi kalkulaatoris väikse kavakese kokku. Andke teada mis arvate.Hommikusöök:
3 muna + 250g 20%hapukoort+ lonks 20g oliiviõli +
Vahepala:
50g mandleid
Lõuna:
200g tomatit kurki + 150g kanafileed+ 250g 20% hapukoort
Vahepala:
50g 30% juustu
Õhtu:
kanafilee 150g+ 30g majoneesi 80%+ 5kapslit omega 3 rasvu
Ennem magama minekut 50g mandleid
Andke julgelt teada oma arvamusest !
</p>
<p></p>
</div><!-- .bbp-reply-content -->
</div><!-- .reply -->
<div id=)
No kaltsiumiallikana ei ole piimatooted nüüd küll parim valik, sest organism suudab heal juhul omastada kogu piimas leiduvast kaltsiumist vaid 25%. Seega. leian, et alternatiivide otsimine tundub olevat õigustatud.Kaltsiumiga oli minuteada nii, et selle omastatavus ongi väikse-protsendiline, olgu see kaltsium siis piimas või munakoores või mujal, et kaltsiumi puhul see % väike ongi. Ses suhtes polegi mõtet oodata, et selle % oleks saja-lähedane.
Mis seal on ?
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>no seal moderaator katsetas, et paneb mingi põhjuse või asja ülese selgelt nii:
“[Moderaator: sulatasin sinu kaks järjestikust postitust kokku, edaspidi katsu ühe postitusega oma küsimus formuleerida]”
…Mhmh, ma ka samal meelel neis mõtetes.
Ise tegin jõusaali minekul kunagi 4a tagasi selle vea, et ei teadnudki, et selline asi nagu “kava” ja lihaste jaotamine eksisteerib, tegin mitu kuud lihtsalt suvaliselt trenni, erinevaid harjutusi ja masinaid tundma õppides. Parem oleks olnud kui oleks siit või mujalt saidilt mingi kava võtta.
Ise kombineerimine ongi see kõige hullem. Sealt tulevadki need geniaalsed “panen biitsale rohkem seeriaid ja kombineerin need jalad siit minema, sest mu jalad töötavad niigi terve päev ja on väsinug, aga biitsepsit ma ei koorma üldse ja tahan ainult seda treenida” kavad.Kommenteeriks su mõtet järgmiselt. Enamasti kehtib kavdega too paljutuntud ütlus: “kaart( ehk kava) pole maastik(ehk tegelikkus)”, ehk siis teisisõnu, see mis on kirjas kava näol, ei ole see, mida isikud reaalselt teevad jõusaalis ja mis reaalselt areneb. See kui kavas on võrdselt tähelepanu kõikidele lihasgruppidele, tekitab ebaproportsionaalse arengu enamasti, näiteks ettearenenud trapetsi ülaosa näol või ettearenenud jalgade näol. Olgu mistahes kujul kava, alati mingi lihas areneb paremini kui teine. Seega jutt, et kombineerimine ise viib halbade tulemsuteni, pole õige. Samasuguste tulemusteni, või kogemuste saamisel, ka paremate tulemusteni, saab just siis, kui ise kava kombineerida. Ma küll soovitaks kombineerida.
