asdfghjkl
Forum Replies Created
-
Postitused
-
Mina küll niimodi ei tee, aga sõber teeb…. minu arust seal on raskuse vahe…raskus peab kehale võrdselt jaoutuma…
Siis ma pole ainuke, kes nii on teinud siiani, aga see ikka vale sooritus vist jah, peab üle vaatama selle järgm. kord.
Kui tõmban maast kangi siis samm ühe jalaga tagasi nagu tuleb automaatselt, ei teagi, vale tehnika harjumuseks saanud siis.
Kui kang on õlgadel nö, siis tagasiastutud jala toon tagasi ja surun üles, ja siis vist ka astun tagasi:)
Tõukamine: http://uk.youtube.com/watch?v=EjSMawMbwMsTõukamise (“clean and jerk”) rinnalevõtufaasi ajal ma vist astun sammu tagasi, on see vale/halb tehnika? Et tuleks jalad paigal hoida?
Aminohapetest pidi jah glutamiin olema tõhusaim et taasumist kiirendada.
Magamist on väidetud olema taastumise juures oluliseks, ja seda olen ise kogenud, kui alustasin öösiti töötamist, võtsin lisatööd.
Kui vanasti treenisin lihast korralikult ja ta valutas seejärel X päeva, siis nüüd kui peale õhtust trenni lähen ööseks tööpostile ja järgmisel õhtul samuti, ja lisaks on põhitöö päeval ,et siis magada saab üsna väha, aga piisavalt, et mitte maha surra, siis on eriti hea kogemus see, et lihas on tõesti rohke päevi valulik, mitte X päeva, vaid (X+1.5) päeva, ma ütleks. Et siis oluline on, et keha saaks magada, se on esmaseid asju, et taastumine oleks normaalne.
Tekkis küsimus, et kuidas see üks sheik ehk üks toidukord aitab, kui ülejäänud toidukorrad pole paigas ja asi pole tervik?Kui toidukorrad pole paigas, siis neil hetkedel kui ta paigas pole, toimuvad negatiivsed protsessid, lõhutakse lihast näiteks.
Oletame nüüd, et valgu-defitsiit on sul ööpäevas ajavahemik(ud)el X, Y ja Z (näiteks X=03:00-08:00, Y=15:00-17:00, Z=21:00-22:00), siis neil aegadel toimubki lihase lagundamine, kui sa nüüd sheigi lisad menüüsse kella ajaks 21:00, siis oled Z ajavahemikku kaotanud, et see on ju hea, aga pole kindel, kui suurt laastustööd teevad ajahetked X ja Y, katsu võimalusel kogu päeva peale ikka valke jaotada, igale ajahetkele. Lihase kasvatamine on sama keeruline, nagu ka rasva põletamine, mõlemad vajavad, et kogu päeva ulatuses oleks toitumine õige, kui sa oled ülekaaluline ja tahad alla võtta, ja teed kogu päeva kõik õigesti, kui ajahekel Y lased tahvli sokolaadi alla, siis vaevalt, siis vähe-andekma keha puhul tehakse selle tühise ajahetke Y ajal selline laastustöö, et eesmärke ei saavutata ega saavutata, olgugi, et suurema osa päevast oldi õigel teel, või isegi väga keha sõbralik, et pealetrenni olevat traumat kiirete valkude näol leevendatakse. Et kahjuks sheigike ei tuleks, pigem ikka kasuks, aga üldine kasu ja areng võib jääda minimaalseks, kui ülejäänud osa päevast auklik on. Ma seletaks nii seda.
No? Näed ju isegi, et Sinu toodud näites jääb vadak sojale alla.Aga huvitavam on juba võrrelda Fasti tooteid:
http://www.fastestonia.com/nfsoija90.htm
http://www.fastestonia.com/nfhera80.htm
Need võiks keegi võrdluseks tabelisse ajada. Nagu näed, siis seal on juba vadaku kasuks:
Tsüsteiin, Arginiin, jt.
Et siis oleneb tootjast, tootest.
Võrdlesin amino-happelist koostist vadakul ja sojal ühe tootja (Nutrabio) baasil.
Whey Amino Acid Profile: Soy Amino Acid Profile:
(per 25 grams of protein - 1 scoop) (per 25 grams of protein - 1 scoop)
Alanine 1,219 mg Alanine 3,800 mg
Arginine 506 mg Arginine 6,700 mg
Aspartic Acid 2,737 mg Aspartic Acid 10,200 mg
Cysteine 642 mg Cysteine 1,100 mg
Glutamic Acid 4,435 mg Glutamic Acid 16,800 mg
Glycine 391 mg Glycine 3,700 mg
Histidine 483 mg Histidine 2,300 mg
Isoleucine 1,656 mg Isolucine 4,300 mg
Luecine 2,576 mg Luecine 7,200 mg
Lysine 2,024 mg Lysine 5,600 mg
Methionine 485 mg Methionine 1,100 mg
Phenylalanine 737 mg Phenylalanine 4,600 mg
Proline 1,794 mg Proline 4,500 mg
Serine 1,219 mg Serine 4,600 mg
Threonine 1,840 mg Threonine 3,300 mg
Tryptophan 437 mg Tryptophan 1,200 mg
Tyrosine 712 mg Tyrosine 3,300 mg
Valine 1,449 mg Valine 4,400 mgAndmed võtsin siit:
http://www.nutrabio.com/Products/soy%20protein%20isolate.htm
http://www.nutrabio.com/Products/whey_protein_isolate.htm
Antud näite puhul on näha, et aminohapped on samad nii sojas kui vadakus.
Kas valisin v-b halva näite, sel juhul võib keegi teine parema amino-happelise võrdluse tuua mõne teise toote näol.
Kreatiin testo taset ei tõsta aga teeb muud (kiirendab taastumist, parandab sooritusvõimet, hoiab vedelikku lihastes mistõttu vorm vabal ajal lopsakam).
Tribulus aga tõstab ca 30% testost. taset, mis lihaskasvu soodustab omal hormonaalsel moel.
Üheskoos neid tarbides ei tohiks üksteist tühistavaid/rikkuvaid mõjusid olla, oleks et tarbiks samal ajal tribulusele nais-suguhormooni aktiseerivat preparaati, siis võib-olla tribuluse efekt väheneks ja poleks selline kooslus mõtekas, kreatiini ja tribuluse kooslus aga midagi kahjulikku ei tee.
Et arengu seisukohalt oleks abi mõlemast üheskoos ma arvan nii.
http://forum.bodybuilding.com/showthread.p…p;highlight=soy
Seal foorumis on sojavalgu kohta lugemist. On toodud isiklikke kogemusi, tsitaate uurimustest, mõned seal ütlevad, et soja pole paha, siin foorumis toodud link soja positiivsuse kohta ka seal ära toodud, see tundubki olema üks peamisi soja positiivsust seletav artikkel.
Soja negatiivse küljena väidetakse, et osade vitamiinide puudus tekib kehas, soja soodustab seda, seetõttu oleks lahenduseks lisaks tarbida neid vitamiine, mida teadus väidab puudu jääma kehas soja mõjul.
Teise veidi negatiivse aspektina on osade aminohapete puudus, mida loomses valgus on, lahenduseks oleks tarbida lisaks neid vajalikke aminohappeid.
Kolmanda negatiivse aspektina väidetakse, et keha maskuliinus väheneb ja feminiinus suureneb, mis lihaskasvuks pole hea, selle lahenduseks võiks siis Tribulust süia.
Sojas väidetakse olevat kahtlaseid mürke, ja nende eemaldamine pidavat keerukas ja kallis olema, ala, et kui kuumutada eriti kõrgel temperatuuril soja, siis mürgid kaovad aga valguväärtus sellega kaasnevalt, mis teeb tootjale selle valmistamise kalliks, kui nende mürkida nii on, siis oleks lahenduseks müia toodet kallima hinnaga lihtsalt ja teostada kulukas mürkidest eemaldamine ja osav reklaamikampaania otsa suure raha eest.
Soja ameerikas pidavat olema midagi maisiga sarnast Nõuka ajal, et toode sai poliitika poolt palju toetust, ses suhtes huvitav see soja.
Soja sarnaneb kanamunaga ses suhtes, et on nii pooldavaid kui ka vastu olevaid seisukohti.
Eile…
kell 8 ärkasin,
läksin põhitööle, töötasin 17-30neni, sõin ja läksin selga treenima, tulin tagasi 20-30ks, sõin, läksin teisele tööpostile 21-45ks,
töötasin täna hommiku 4-00ni, tegin ühe Rumba, uni tuli kell 6-00, ärakasin täna 8-30, läksin tööle, haigutasin hetk tagasi ja tegin ühe Rumba, sõin, olen palju tööd teinud, vaatasin üle pika aja siia foorumisse, ja lõpetan tööpäeva 17-30, misjärel lähme töökaaslastega projekti lõppu tähistama vanalinna, kui tähistatud saab, sisi teavitan, mida teen või tegema hakkan siia foorumisse.
Pähkleid on väga erinevaid. Selle väite illustreerimiseks väike väljavõte siinsest kaloriarvutist:pitsaatsiapähkel (100 g):
– 331 Kcal, 31 g rasva, 10 g valgud, 5 g süsivesikud, 0 g kiudaineid
Siin on 10% taimset valku koorimata pistaatsia pähklite kohta öeldud, koorteta on pistaatsias valku ca 20%.
Siin natuke teavet Eestis müügil olevatest pähklitest
:
Maapähkel 25%-35% valku
Pistaatsiapähkel sisaldab kõigist pähklitest enam valku. 20,8 g proteiini
Maapähklis näib valku sinu jutu järgi rohkem olevat kui pizdaatsias, samas ütled, et viimasel on kõuge rohkem valku, kuidas siis nii.
—
Original Message
Subject: Re: http://www.germundkaup.ee/est.html
Date: Tue, 14 Oct 2008 14:31:33 +0300
From: Sander HXmarsalu
Reply-To: Sander HXmarsalu
Organization: Germund Hulgi OX
To: Charles Roos
References: <48F47986.40806@datashark.ee>
Tere,
Tänud tähelepaneku eest.
Veebileht on uuendamisel.
Terv.
Sander Hämarsalu
Original Message
From: Charles Roos
Sent: Tuesday, October 14, 2008 1:50 PM
Subject: http://www.germundkaup.ee/est.html
Tere,
Teie veebilehel hakkas kaks asjaolu silma, kas saate üle vaadata need:
1. Pistaatsia pähklis väidate olevat kõige rohkem valku, see on väär.
“Pistaatsiapähkel sisaldab kõigist pähklitest enam valku” (20,8 g proteiini)
MAAPÄHKEL (25%-35% valku)
Siin on vastuolu, kuidas saab pist.pähklis rohkem valku olla kui maapähklis, kui maapähkli proteiinisialduseks väidetakse olevat 25%, pistaatsia pähklis aga vähem (20.8%), pigem ikka nagu arvud näitavad, et rohkem on valku maapähklis (25>20.
2. Teine asi on mõistetes, kasutate mõistet “valk” ja “proteiin” samaaegselt, kasutage vaid mõistet “valk”.
“Karbohüdraat” ja “süsivesik”, kasutage vaid “süsivesik”.
Terv.,
Charles Roos
Viimase soovitatud lingi alt siis seletaks asja nii:
“it simply represents the idea of fresh & healthy food coupled with simple workouts. It’s about simple, healthy living with fresh, tasty foods and exercise.”
Ma seletaks ise asja teisiti, teen seda tööpäeva lõpus, kui keegi ette ei jõua.
Selle foorumi otsing ei leia “caveman”-otsingusõnaga midagi.
Googli otsing “define: “Caveman training””, “define: Caveman” ei anna ka vastust.
Googli otsing “Caveman training” annab järjest sellised vasted:
1. link videole, mis ei tööta
2. link YuoTube videole, kus keegi subjekt sõidab rattaga, siis teeb poksimise harjutusi, hiljem kasutab veidi jõusaalivarustust, sedalaadi video siis on visuaalne seletus sellele mõistele?
3. link ühe subjekti jutukesele, kus räägitakse geoloogist, kes jalutab mägedes. Et kui nüüd mõista mägedes jalutamist kõne all olevaks mõisteks, siis see on teistsugune arusaam, kui teises lingis poksija visuaalne seletus sellest mõistest.
Sellised 3 lingi laob googel ette kohe, niiet mis sellest googeldamisest ja siit foorumsit otsimisest kasu on niiväga, parem küsida otse kiirelt foorumist, ei näe selles midagi halba, selleks see foorum ongi.
Ok, vaatasin tegelikult ca 5-6 erinevat saiti eile läbi enne kui siia selle küsimuse postitasin, tundub, et oman ettekujutust sellest mõistest, ja suudan selle ühe lihtsa eestikeelse lausega ka ära defineerida, olen 90% kindel, et saan õigesti asjast aru. Küll aga andis nett üsna vastakaid seletusi selle asja kohta, eks googeldage ise ja vaadake.
