asdfghjkl

Tere!

olen 20a mees kaalun 100kg ja olen 182cm pikk.Soovin enda keha kuju muuta ilma kaalu langetamatta. Kuida ma peaksin treeninguid alustama ja kas pean toitumis harjumusi muutma?

Kui soovid võimalikult suurt kaalu hoida ja võimalikult väikest rasvaprotsenti omada, siis minumeelest lahenduseks oleks veemassi tõstmine kehas. Seda teeb toidulisand “kreatiin” näiteks. Ja loogika ütleks, et vältida tuleks toiduaineid, mis vett välja viivad kehast. Nii oelkski võimalikult suur kehamass vee arvelt saavutatud.

Vata,marksism väidab,et tõe kriteerium on praktika ja praktika kipub kinnitama,et su jutt on intellektuaalselt ‘uvitav plära – sry,nthn’ personal,

märts 3, 2010 at 8:09 e.l. in reply to: Magusaisu #259510

asdfghjkl

Member

Oohoo, see küll uudis, et süsivesikurikka toiduga püsib kõht kaua täis. No muidugi sel juhul, kui sisse on aetud pool kilo makarone.

See pole mingi uudis, see on reaalne tõde, et enamik inimesi sööb suvalise söögi lõunaks, näiteks prae sööklast, ja neil püsib kõht täis õhtuni.

Ja milleks ?

Ja muidugi püsib kõht lühemat aega täis, kui portsjon väike oli

Ja milleks ajada endale siis suvalist toitu sisse millega saab täiskõhutunde natukeseks, kui süüa valitud toitu,

See on teine teema. minuarust poel täiskõhutunne kuigi määrav magusaisu jaoks, aga kas tegu on 0% kaaluse mõjuga või 3% mõjuga, seda ei oska spekuleerida. Pigem määravad selle isu muud asjaolud, seejuures tundubk ieriti vale just rõhutada rasva olulisust magusaisu mõjule.

Ja muidugi toiduõlist ei saa kõhtu täis, kuna see ei lähe alla mitte eriti hästi(arvatavasti enamikel).

Me küll kasutame siin terminit “täiskõhutunne”, kuid me mõtleme siin üldist energilist olekut, et kehas hõljuks ajahetkel ühtlaselt piisavalt energiat koguaeg.

Täiskõhutunde võib tekitada teatud muud asjad, paisuvad toitained ilmselt jms. Need ei pruugi olla rasvad. Et räägime täiskõhutundest selles mõttes siis, kuid õige oleks rääkida magusaisust üleüldse, mis on teine omaette olev asi.

Sest ma ei saa mitte kuramuse pärast aru, miks sa oled nii vastu rasvarikastele toitudele.

Ma seletasin vist eespool, et ma ei näe, et oleks korrektne soovitada rasva osalust menüüs tõsta sel eesmärgil, et see magusaisu võiks vähendada. See ei vähenda mingit magusaisu. Vastu pole ma millegile, siiani poel saanud seletust, miks rasvarikast menüüd soovitada, seetõttu on pikaks veninud arut-elu, kuid mis siis, las venib.

Kui sa nii kindel oled selles, siis too viiteid/linke.

Samahästi võiks linke tuua need, kes rasv+magusaisu ideed arvavad õige olevat.

Ma võin vahetada pooli küll nö, ja selgelt need lingid tuua, mis “rasv magusaisu vähenduseks” juttu kinnitavad, aga seda võin proovida hiljem kunagi, las praegu jääda nii nagu on, et ootan siiani miskit seletust teistelt.

—

probleem on pigem kahe kõrvavahel kuid otseselt toitumises.

Teised arvavad teisiti. Ja peamiselt nii, et toitumine määrab magusaisu, ja täpsemalt just rasv toidus määrab magusaisu.

märts 3, 2010 at 7:55 e.l. in reply to: Magusaisu #259507

asdfghjkl

Member

Isiklikult minu puhul on jutt,et süsivesikurikka ja rasvarikka toidu puhul püsib kõht ühtemoodi täis täielik jama.

Ei ole nii.Süsivesikurikka toidu järel läheb kõht tühjaks kiiremini.Palju kiiremini – vaatamata suuremale kaloraazhile.

Ja jälle – ei tunne inimest,kelle puhul see nii Ei oleks.

Täpselt sama lugu magusaisuga.

Kui kellelegi meeldib sel teemal edasi targutada – andku minna.Too rasvad-süsivesikud-võrdsed sõnademulin meenutab kangesti Zenoni apooriaid – intellektuaalselt ‘uvitav lugemine,aga praktilist väärtust vähe,

—-

btw,kohe on näha,et ükski siin sõna võtnu ei ole kunagi olnud tõeliselt paks, ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Nimelt – TÄISKÕHUTUNNE MAGUSAST elik süsivesikutest EI VÄHENDA MAGUSAISU.Et see magusaisu lühiajaliselt kaoks,peab end silmini täis õgima sõna kõige otsesemas mõttes.

Ma uurin Zanonit hiljem.

See väljend –rasvad-süsivesikud-võrdsed – on just see millest räägin, oled õigesti aru saanud. Need ongi võrdsed magusaisu suhtes. Täiskõhutunde kestuse jaoks jaoks võivad nad mitte-võrdsed olla, kuid see kestus ei ole seotud magusaisuga. Magusaisu üleüldse on seotud tõenäoselt täiskõhutundega võib-olla 3% tähtsus-kaalus, kui sedagi, magusaisu sõltub peamiselt muudest atribuutidest, mida siin osaliselt ka eespool nimetati. Seetõttu, on mõttetu soovitus “söö rohkem rasvu, see vähendab magusaisu”, samahästi võiks öelda “söö rohkem kartuliputru, seevähendab magusaisu”.

—

(Esmamuljena saan aru, et Zenon-i puhul võib lühidalt kokku võtta tema metoodika sellega, et ta “kaudsete tõestuste abil” vaidlusi võitis? Kaudsed selles mõttes ilmselt, et kui on tõene järelduvus-seos “1–>2–>3”, siis saab tõestada või ümber lükata, vastavalt soovile, väite et 1 ja 3 pole seotud, kuni tulemuseni 3 võib viia ka muu ahel, näiteks ilmselt selline “0–>2–>3”, kus 0 ei ole sama mis 1, või vastavalt soovile võib tõestada, et justnimelt on tõene, et 1 ja 3 on seotud, kuna leidub järelduvus-seos järelduvus-seos “1–>2–>3”. Ma saan nii aru Zenoni kaudsete tõestuste asjaolust. Seetõttu too isik vist kuulus ongi? Selline kaudne tõestus protsess ilmselt ongi ,et mõnet isarnane käesoelva teemaga ilmselt. Paranda kui eksin. )

märts 2, 2010 at 4:43 p.l. in reply to: Magusaisu #259429

asdfghjkl

Member

Kaua püsib täiskõhutunne süsivesikurikka toiduga ?

Kaua.

Kaua püsib täiskõhutunne rasvarikka toiduga ?

Samuti kaua. Võib püsida vähem kui süsikate-variandi korral, juhul kui ports väike oli.

Sa ei loe ridade vahelt üldse vist ?

Miks ma seda tegema peaks üleüldse? Ja ma ei mõista, mis reavahed arusaamatuks jäid?

Tsitaadis on kirjas selge sõnaga, mis juhtub, kui sööd sv või rasvu. Muidugi rasvad annavad pikema täiskõhutunde, aga miks sa igat lauset väänad ja keerad ning ei taha tunnistada, et teistelgi on õigus. Kui soovid kindla peale välja minna, soovitan rääkida Fred Antsoniga. Või järsku lased temalgi viiteid ja allikaid välja tuua, kus tema seda kõike teab ?

märts 2, 2010 at 3:20 p.l. in reply to: Magusaisu #259420

asdfghjkl

Member

OMG!

märts 2, 2010 at 1:06 p.l. in reply to: Magusaisu #259403

asdfghjkl

Member

Rasvasel toidul ja rasvasel toidul on vahe. Kartulipuder võib ka väga rasvane olla, kuid see ei ole võrreldav näiteks avokaadoga. Olulist osa mängivad süsivesikud.

Süsivesikurikas hommikusöök määrab ära suuna kogu päevaks – energeetilised vajadused langevad otsesesse sõltuvusse süsivesikute kättesaadavusest! Samuti igatseb aju pidevalt midagi magusat. Rasva ja valgurikka hommikusöögi korral kaob päevajooksul ära igasugune vajadus magusa järele!

Ise pole kunagi magusasõltlane olnud, kuid tuttava tütarlapse puhul oli küll kenasti näha, kuidas šokolaad võis kuudeks kappi seisma jääda, kui toitumine tasakaalu sai (süsivesikud jäid peamiselt ainult trennijärgsesse sööki, muul ajal kana, hapukoor, juurviljad jms).

hehee,

See tsitaat ütleb vaid seda, et kui kõht on täis, siis pole söögi-isu. Kas on nii selle tsitaadi mõte? Kui jah, siis täis-kõhutunde saame mitmel viisil ju, mitte ainult rasvadega, ja korrektsem oleks öelda “täiskõhutunne pärsib magusaisu”, mitte aga pole vaja öelda “rasvane toit pärsib magusaisu”.

märts 2, 2010 at 12:49 p.l. in reply to: Magusaisu #259399

asdfghjkl

Member

Ma ei saa aru, millest sa siin aru ei saa:D

Ütled et saad aru, et rasvane toit (eriti rasv + valk) = pikem täiskõhutunne.

Nõus.

Ütled, et saad aru, et pikem täiskõhutunne = väiksem magusaisu.

Jah.

Ütled, et EI saa aru, kuidas rasvane toit = väiksem magusaisu. WTF?

Jah, just nii, ei saagi aru saada. Sest relatsioon on selline:

“Täiskõhutunne (rasvarikkast toidust)–>väiksem magusaisu”

aga samas võib ju ka selliselt relatsiooni teha:

“Täiskõhutunne (süsivesikurikkast toidust)–>väiksem magusaisu”

Seega väita, et rasvarikas toit magusaisu vähendab on samaõige, kui, et süsivesikurikas toit vähendab magusaisu- senikaua, kuni kõht on täis pole oluline, millest see täis on. Seetõttu ongi jabur see seisukoht, et just rasvarikas toit maagiliselt magusaisu vähendaks. Seejuures isegi eksitav on sedalaadi väide. Jätab mulje, et makrotoit-aine “rasv” on maagilise võimega. See aga pole nii sama eesmärk täidab mistahes liiki toit.

märts 2, 2010 at 10:20 e.l. in reply to: Magusaisu #259374

asdfghjkl

Member

Olgu. Proovime nii. Magusaisu tekib siis, kui veresuhkru tase on madal, eks ole?

Ma arvan, et see pole tõene. Magusaisu ja veresuhkru tase ei ole seotud. Veresuhkru tase ja näljatunne on ilmselt seotud, aga mitte magusaisugap oel seal seost. Kas selle kohta mingit allikat ka on? Allikat selel kohta, kus öeldakse, et veresuhkru madal tase tekitab magusa isu?

Current research confirms what has been known for many years: a high-protein diet lowers blood glucose levels after meals in people with type 2 diabetes and improves overall glucose control.

Not surprisingly, many studies have shown clearly that eating fat gives by far the best control over blood glucose and insulin levels

http://www.second-opinions.co.uk/diabetics…ld-eat-fat.html

Su tahetud referenced ka:)

et see peax siis jrxi teooria kohta käima.

Thx. Aga, see jutt ei käi kuidagi magusa-isu kohta.

Teemaks pole täiskõhutunne, vaid magusa-isu.

Inglisekeelne termin “satiety” eesti keeles ei ole päris täpselt täiskõhutunne. Objektiks on nendes uuringutes muuhulgas ka see, palju täiendavaid kaloreid tarbitakse.

Magusaisu, muide, on seotud ka stressi ja muude asjadega. Loomulikult ei ole rasva tarbimine/mittetarbimine ainus osa valemis, aga väita, et see mingi suur müsteerium ainult oleks, pole ka õige.

Sinu postituses oligi jutt peamiselt täiskõhutundest jms, mitte aga magusa-isust. Need lingid ei rääkinud magusa-isust.

See, et magusaisu on seotud ka stressi ja muude asjadega, olen 100% nõus. Kuid, et ta on seotud menüü rasva protsendiga, sellegap ole siiani nõus, ja ootaan siiani, et keegi vastava seletuse annaks, et eksin selles osas.

Oluline on see, et rasvane toit seedib kaua, ja seetõttu tiksub on kauem täiskõhutunne, ja järelikult tõenäosus, et magusaisu tekib on väiksem ,sest kui kõht on täis, siis pole isu midagi süia, sh ka magusat. See täiskõhutunde seos magusaisuga on olemas, see on selge ja loogiline. Kuid magusaisu seos rasva hulgaga toidus- see poel kuidagi selge käesoleva momendini. Et kui keegi kunagi viitsib sel teemal mingeid ideid veel lisada, siis oleks hea kuulda.

märts 1, 2010 at 1:58 p.l. in reply to: Magusaisu #259232

asdfghjkl

Member

Proteiinijook teeb kõhu rohkem täis kui süsivesikujook

Mingi kokkuvõte koos viidetega

Üks huvitav rotikatse

Palun.

Minu arvates võiks asja kokku võtta nii:

1) On kindel, et proteiin ja aedviljad (suure mahuga toit) tagavad pikaaegse kõhu täis püsimise võrreldes rasva ja SVga

2) Mõnedes katsetes inimestel omab rasv kõige väiksemat täiskõhutunnet tekitavat potentsiaali AGA nendes katsetes antakse rasva tavaliselt LISAKS baas SV toidule.

3) Rotid seevastu tarbivad rasvast saades vähem toitu edaspidi, seega neil on “täiskõhutunne”.

SEEGA: parima ja kestvaima täiskõhutunde annab eine, mille makrokoostis on valk + rasv + madala SVga aedviljad. Biokeemiliselt halvima reaktsiooni annab kombinatsioon SV + rasv. Täiskõhutunne on otseselt seotud ka isuga tarbida täiendavat energiat.

M.O.T.T.

(rohkem ei viitsi)

Thx, hetkel ise ka ei saa linke lugeda, loen hiljem.

Aga esmapilgul tundub, et räägid täiskõhutunde kestvusest, mitte aga magusa-isust ja selel seosest menüü rasva osalusega.

märts 1, 2010 at 12:41 p.l. in reply to: Magusaisu #259217

asdfghjkl

Member

http://www.fitness.ee/main.php?main=artikk…amp;textID=4631

Loe siis see läbi. Siin vähemalt su uimasuse ja erksuse vastu.

Ja magusavajadus tekib minu arusaamade järgi siis, kui kehal on puudu n.ö. ehitusmaterjalist. Kui sööd magusaisu peale korraliku söögi siis sul ju see magusaisu kaob ära? S.t. kui sul on toitumine pidevalt korras ehk tuleb pidevalt peale kvaliteetset ehitusmaterjali ja energiat, siis ei teki kehal tahtmist saada seda suhkrust..

Seal artiklis pole allikaid, ja artikkel tundub olema stiilis “aju on keerukas ja uurimata, aga mõnede uuringute baasil võiks arvata erksuse kohta nii, et natuke on erksam tunne, kui on rasvarikkam toit.”.

Sina arvad, et magusavajadus tekib kui ehitusmaterjali või energiat on puudu eksole. Teised arvavad teisiti siin Teemas.

Mina arvan, et rasv kui makrotoitaine ei määra midagi magusa vajaduses, kui poel sellekohast uuringut ette näidata.

märts 1, 2010 at 12:34 p.l. in reply to: Magusaisu #259215

asdfghjkl

Member

Mul ei ole sellele :

Tahaks kangesti näha inimest,kes peale hommikust singiomletti avokado,tomati ja hapukoorega(brokkoli oli vist kah) päeva jooksul veel magusat himustaks

midagi lisada kui et tõesti tahaks siukest inimest kohata.

Ma arvan, et teema-algataja ongi selline.

Siit vastuküsimus: kaso led nõus, et kui sinu poolt pakutud omleti asemel süia torti, siis samuti ei soovi magusat hiljem?

märts 1, 2010 at 12:32 p.l. in reply to: Magusaisu #259214

asdfghjkl

Member

Teame küll. Veresuhkru taseme ning insuliini taseme, samuti mitmete neuropeptiidide tase on nii rottides kui inimestes seostatud erinevate isude ja käitumistega.

Kui sa väidad, et kuskil on tõestatud, et magusaisu ei teki kui süüa rasvarikast toitu, siis võiksid tuua selle allika, kus see on tõestatud.

märts 1, 2010 at 11:44 e.l. in reply to: Magusaisu #259201

asdfghjkl

Member

Palju sa ise praktiliselt süsteemselt oma toitumist ja sellest tulenevaid kehalisi ja vaimseid muutuseid oled jälginud?

Kui sa nt. kuu aega näljas oled, kas sa oled ikka sama energiline “isiksus”? Kas kui sa jood 3 tassi kohvi, ei muutu sa erksamaks? Kui jood pudeli viina siis loiumaks? Pannitäe praekartuleid soustiga unisemaks?

See kui ma kuu aega näljas olen, pole ma energiline seetõttu, et pole energiat, magusad pudinad või rasvased toidud ei puutu sellesse üldse.

Uimasus ja erksus ja magusavajadus minu arust ei sõltu toidu makro-atribuutidest.

Ja mida muud on “aju kapriisid” kui füsioloogiline nähtus, mis on seotud füsioloogiliste protsessidega, mis muuhulgas on seotud toitumisega?

Lõpptulemusena on kõik füsioloogiline, kuid siin me ei tea, mis laadi füsioloogiaga o ntegu. Mina arvan, et mistahes söögi “makrotoitainete kaart” ei tekita füsioloogiat, mis magusa isu mõjutaks.