Skip to main content

asdfghjkl

Forum Replies Created

Viewing 15 posts - 61 through 75 (of 1,804 total)
  • Autor
    Postitused
  • in reply to: Reite probleem #262745
    asdfghjkl
    Member

    Probleem siis selline….

    Peale jala päeva on mul reied nii läbi, et täna kukkusin bussist väljudes peaaegu põlvili. Nüüd kodus teisele korrusele minnes kukkusin päriselt trepi peale. Nad on mul koguaeg peale trenni 2 päeva nii kurnatud et ma kukun kohe kui natuke neid kõverdan, kasvõi nt maast palli võttes.

    küsimus selline , et mida ma peaksin ette võtma? Vb mingi harjutus või mida iganes.

    Seda ka et mul oli trennist paus kuskil 7-8 kuud ja nüüd on see 3. trenn jalgadele. Reitele teen kükki, käärkükki ja säärte tõsteid…

    Aitäh kui keegi tunneb probleemi ära ja mind aidata saab!<img decoding=” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

    Aastal 1998 sisenes ühistransporti pensionär, pakkusin suusõnaliselt istet, sellepeale öeldi, et ei ole vaja, ja lisati, et küll olete ise põlvili kunagi kui sama vanaks saate. Ehk siis väideti, et on võimalik põlvili kukkuda nagu ma aru sain, ja seda siis kui vanus on suur. Seega pakun, et kui oled noor veel, siis vaevalt et sa põlvili kukud.

    Jalgu ongi kõige lihtsam treenida, seetõttu pea iga trenni lõpus nad läbi ongi korralikult. Ülakeha allub treeningule raskemini, ja seetõttu tuleks ülakehale suuremat tähelepanu osutada kui alakehale.

    Pärast treeningpausi on võimalik ka muid lihaseid raskesse haiglaslikk useisundisse viia, mitte ainult jalgu, kuid koheselt peale trenni on justnimelt jalad kõige tuntavamalt läbi, erinevalt teistest lihastest, kuid lihasvalu järgmistel päevadel võib olal teistel lihastel samasuur või isegi suurem. Näiteks võin tuua lihased, mis neutraalse haarde puhul küünarluud toovad õlani, ilmselt oli niemks kodarluu-lihas või küünarluu-lihas vms, see lihas töötab lõuatõmemtel jms motoorikatel kus käsi kõverdub, peale treeningpausi on võimali ksellesse saada suurem valu kui jalgadesse, seda olen ise kogenud, koheselt treeningu järel muidugi need ei valutanud ega polnud laus-jõuetud, ses suhtes on jah jalad unikaalsed, et neist koheselt trenni lõpus jõud kaob. Ilmselt leidub sellele ka loogiline seletus. Võibolla see, et treeningu lõpus pole teistel lihastel vaja tööd teha, jalgadel aga on vaja küll, nimelt keha kanda, seetõttu jõuetus tunen tekibki neis, õlgadel poel vaja midagi kanda ju, seetõttu neis treeningu lõpus kam ingit jõuetust pole, kui käte peal välja kõnnisk treeningu lõpus, ilmselt sisi oleks samamodoi ka õlgades jõuetus tunne. Või on seletus lihase eripäras, et mõnest lihasest kaob energia kuidagi eriti kiirelt ära ja tagasi ei tule vms.

    in reply to: Sportlaste toitumisalane teadlikkus #262743
    asdfghjkl
    Member

    Nõus, et teadmisi see test ei selgita. Ilmselt testi koostaja järjekordne Tartu Ülikooli junsu.

    in reply to: Kõhupekk #262638
    asdfghjkl
    Member

    68 kg 182 cm ,Mida oleks rohkem tarvis teha , et kõhu pealt rasv kaoks joosta

    Sa räägid äärmiselt väiksest rasvahulgast kõhul, seda eemaldada on äärmiselt keerukas ka edasijõudnule. Ilma abivahenditeta sellist ülihead vormi ei saavuta, peaksid rasvapõletus-lisandid appi võtma niikuinii, isegi siis kui tuntud fraas “toitumine paiga sees” tõene/korras on.

    in reply to: sinu pikkus ja kaal, vanus? #262636
    asdfghjkl
    Member

    Pikkus:176cm

    Kaal:80 kilo

    Vanus:30a

    Üsna mõttetu kolme arvu kirja panna minumeelest kui rasvaprotsenti juurde ei pane, viimast aga silmajärgi paljud hinnata ei oska.

    in reply to: Toitumine enne ja pärast trenni #262526
    asdfghjkl
    Member

    Võta jah 13 grammi insuliini
    in reply to: Toitumine enne ja pärast trenni #262518
    asdfghjkl
    Member

    Edu 13g süsivesikute söömisel peale trenni.

    Millele toetad oma väite et eeltoodud GI-ja GL-indus omavahel seotud pole? Olen võrrelnud selle tulemusi GI-dega ja minumeelest sobib väga hästi.

    p.s. Kes sööb fruktoosi kapslitena…..? http://user210805.websitewizard.com/files/…RR-Jan-2008.pdf

    Ma ei leia sealt artiklist hetkel üles, aga seal antakse usutavalt kenasti mõista, et sellel mida treeningjärgselt inimene sööb pole tähtsust, olgu söögiks 13 grammine insuliini tablett või õun- sama tulemus on.

    Kusagil on uuring, võib-olla sealsamas pdf-is kirjas, et inimese insuliin reageerib väga lihtsate söökide ja väikeste koguste peale. mingit GI/GL-teooria ei oma seal mingit praktilist tähtsust. Otsin selle välja.

    Mis puutub insuliini praktilisele poolele, siis on sellegan ii ,et kui sööd sööklaprae, siis tunned täiskõhutunnet ja tekib kerge uimasus, see tunne ongi kõrge insuliini taseme tunne. 100gr fruktoosi sööklapraest tugevamalt seda tunnet ei tekita. Samamoodi on õunaga, sööd peale trenni õuna ära ja tunned füsioloogilist erinevust eelnevaga. Ja küsimus ei ole vaid tundes, kindlasti leidub uuringuid, mis näitavadki, et insuliin aktiveerub kõrgele lihtsa väikse õuna-sarnase sisendiga, kuid kuna ma neid uuringuid ei leia, siis hetkel on tegu “arvamusega” küll jah, üritan siiski ka uuringud tuua siia. Samamoodi nagu väidetakse, et peekon magusaisu vähendab, samamoodi tunnen mina peale trenni, et õun on täiesti efektiivne pala. Seetõttu ma ei saa aru, miks soovitatakse peale treeningut midagi keerulist, ja midagi suurekoguselist. Minnakse lausa niikaugele, et öeldakse, et kui treeningjärgselt 30gr/60gr V/SV koksi ei joo, siis võid treeningu maha kanda mõttes.

    in reply to: Toitumine enne ja pärast trenni #262427
    asdfghjkl
    Member

    Õunal ja dekstroosil on juba loogiliselt vahe sees kuna dekstroos on õunas vaid üks osa süsivesikutest.

    Palun: estimated glycemic load.

    Õun – 3

    Banaan – 8

    Fruktoos – 73

    Fruktoosi koguses 100gr ei ole ju võrreldav õunaga, mille kaaluks on ca 101 grammi. Peale trenni sööd kas ühe 101grammise õuna, või 13 grammi fruktoosi, ja võrdled omavahel 100gr õuna ja 13gr fruktoosi GL-isid, niipidi ikka, kuna need kaks on süsivesikute kogult võrdsed. Ja nende tulemused on:

    4gr Fruktoosi: GL=3

    28gr Fruktoosi: GL=20

    Ilmselt: 13gr Fruktoosi: GL=10

    101gr õuna: GL=3

    Seega ilmselt fruktoosi-puru GL’i võid suhtuda kui arvu 10 ja õuna omasse kui ca 3X väiksemasse numbrisse. Nii on siis teooria ja arvud. Praktika on aga nii, et Gi/GL-indused tegelikkusega kooskõlas tõenäoselt pole. Näiteks kui sööd ära õuna siis tunned füsioloogiliselt, et kiirelt tekib selle omastamine kehas, see praktiliselt nii ka ilmselt tegelikkuses on. Kui fruktoosi-kapsel süia, siis vaevalt, et midagi insuliinis midagi suurt muud olema saab võrreldes õunaga.

    Juhul kui fruktoos midagi õunast erinevamat teeb siiski, siis küsiks, et kuivõrd palj uerinevat siis tulemuseks on? Kas erinevus on niitühiselt väike, et jutt käib mõnest minutist, mis fruktoosi kasuks tuleb, või mõnest üksikust insuliini-taseme pügalast, mis rohkemaks osutub? Pakun, et vahet pole õunal ega muul, ja selel kohta tooksin hiljem siia ka artikli, mis annab mõista, et insuliini taseme tõstmiseks poel vaja midagi erilist, ega midagi erilises koguses, piisab väikestes kogustes lihtsatest asjadest.

    in reply to: Toitumine enne ja pärast trenni #262403
    asdfghjkl
    Member

    Kust sa oma info võtad:)? Oleneb muidugi eesmärgist ka.

    Aga õun pole väga hea insuliinitaseme tõstja, banaan on juba parem, kuid siiski kordades nõrgem kui puhas dekstroos.

    Millist infot sa silmas pead? Kui seda infot, et piisab äärmiselt väiksesest kogusest söögist, et insuliini taset treeningjärgselt kõrgele tõsta, siis see info pärineb ühest uuringust, mida siin foorumis kusagil on ka ära toodud, võin hiljem üles otsida siia.

    Kust sa võtad info, et õun on dekstroosist kordades nõrgem? Kas mingitest GI-näitajatest kusagil veebilehel või kust? Ise arvan, et praktiliselt pole vahet õunal ja desktroosil.

    in reply to: Toitumine enne ja pärast trenni #262397
    asdfghjkl
    Member

    Sellisel juhul pole kohustuslik jah, lihtsalt vahetult peale trenni söömisel on omad eelised, näiteks suurem tõenäosus, et sv talletatakse glükogeeniks lihastesse.

    Ma saan ka nii aru enam-vähem. Võib ka öelda, et “Vahetult peale trenni söömisel” on põhi-eeliseks see, et insuliini tase tõstetakse üles hetkeks, see toob kaasa eelised. Ja seda insuliini taset tõstab piisavalt äärmiselt väike kogus teatud liiki sööki, näiteks 10gr puhast valkupulbrit. Seega on mõtekas kasvõi 10gr pulbrit süia, või 50gr õuna süia, mõlemad täidavad põhieesmärgi. Suurt banaani sisse süia pole aga otseselt vaja selleks. Suurt valgusheiki sisse juua ka mitte.

    in reply to: Toitumine enne ja pärast trenni #262392
    asdfghjkl
    Member

    Oletame, et treening kestab 1h ja kulutab 300 kalorit.

    40 min enne treeningut söödi 500 kalorit.

    Seega treeningu lõppedes on vähemalt 200 kalori jagu vaba energiat kehas, millest jätkub et 2h varustada energiaga keha.

    Treening eemaldas lihastest väikse osa energiat, ja treeningu lõpus veel on seeduvat toitu kehas (see toit mida söödi 40 min enne treeningut), ehk 1h ja 40 min tagasi söödud toit veel annab energiat ka treeningjärgselt.

    Seega pole koheselt treeningu järgselt mingit energia puudust nagu mina aru saan. Või on siiski energia puudust?

    in reply to: Võilille juur #262219
    asdfghjkl
    Member

    Võilille kohta nii palju “Dandelion has a diuretic effect and may be helpful with edema, or water retention. Its bitter compounds stimulate digestion, act as a mild laxative, and also increase the bile production in the gallbladder and bile flow from the liver”

    Selle tsitaadi mille tõid leiab selle toote saidilt:

    http://www.fairing.se/?p=172〈=en

    Siin räägitakse samuti võilille juurest:

    http://www.umm.edu/altmed/articles/dandelion-000236.htm

    Dandelion leaves produce a diuretic effect while the roots act as an antiviral agent, appetite stimulant, digestive aid, and may help promote gastrointestinal health. Dandelion flower has antioxidant properties. Dandelion may also help improve the immune system.

    Health care providers clinically use dandelion root to promote liver detoxification and dandelion leaves to support kidney function.

    Sellest ma saan aru, et võilille juur on söögi-isu-hormooni programmeerija, that’s all. Aga kas mingit uuringud seda ka kinnitavad, seda tuleks uurida.

    in reply to: Kaalust alla. #262218
    asdfghjkl
    Member

    Küsimus, selles, et kas on mõistlik jooksmas hakata käima. Olen proovinud ning minu arust põlvedele ei hakka. Või ma ise ei tunne seda ?

    Ma tean, et osadel kohe esimese jooksuga ei hakkagi valutama, aga juba kolmandal-nejandal jooksul hakkavad. Nemad ei saa kunagi joosta, peavad muud valima (mõned tuttavad).

    Ja on ka neid, kes 134 jooksu teevad ära, ja siis satuvad ületreeningusse, ja jalad hakkavad valutama, siis on puhkusel pool aastat, ja saavad alles siis jätkata, ja siis juba mõõduka koormusega. (mina ise kunagi)

    Et kevad on super võimalus kohe kohe varsti jooksu tegema hakata, et mõtekaso leks kindlasti jooksmam inna, värske õhu käes saad nii hea energialaksu, et see on üldise tervisliku seisundi jaoks äärmiselt tervislik. Kaalual-andajahuvides jooksmise kohta olen ma ise aru saanud nii, et kui jooksmise lõpus keha higine ikka pole, siis pole jooksust kaalu-alanduslikku kasu, energilise-laadimise kasu on aga küll ja see kaudselt aitab ka toda kaalu-probleemikest edendada. Ses suhtes soovitan.

    in reply to: Võilille juur #262105
    asdfghjkl
    Member

    Oleks see vaid nii, siis ma arvan et võilill oleks Eestist juba hävitatud :ph34r:

    Lihtsaid lahendusi ei ole. Tee trenni ja pane toitumine paika.

    Ma olen vormiga rahul, toitumis- ja treening-alaste teadmsitega samuti. Mõistet “toitumine paigas” ma ei mõista ega hakka ilmselt kunagi mõistma, olen küsinud inimestelt, mida seee tähendab, nemad pole ka osanud vastata, seega, ma ei hakka midagi paigutama paika.

    Aga kuna taim käejala ulatuses on, ja toidulisandites sisaldub, siis võiks teada, mis eesmärki arvatakse tal olema.

    Ise mäletan, et teed keedeti sellest. Aga leidsin ka toidulisandi, millel sees see oli. Ja toidulisand oli rasvapõletus-eesmärgiga. Ei hakanud uurimagi kusagilt netist midagi, vaid koheselt tegin postituse, las jagavad siis need arvamusi selle kohta, kel teadmisi on. Ise uurisin vaid siinse Otsinguga, kus midagi leida pole, aga uurin hiljem ka Altavista’st või Yahoo otsingust.

    in reply to: Räpane steroidiäri! #261825
    asdfghjkl
    Member

    ei saa ju öelda, et me ise oleme selle kujundanud

    Minu arvates ka. Asjad on ju elus suures mõjutuse akvaariumis, kus üks molekul mõjutab teist, mis üldse pole sugulas-molekul ju, vaid on lihtsalt mõjutada saav süütu osake, tekib nn kõrval-näht, mille tõttu kujuneb mingi arvamus. Seda siis esiteks.

    Teiseks, inimeses on teatud mehhanismid, suhtumisi mõjutavad. Üheks näiteks võib tuua selle, et vähemust tuleks ellimineerida, kasvõi sellega, et kujundada alateadlikult halba suhtumist jam ainet vähemusse, see mehhanism tagab, et vähemus ohtlikult enamust ei hakkaks ohustama.

    Eriti valesti võib interpeteerida ütlust “kui mina muutun, siis muutub ka maailm”, sellest võib naaivselt arvata, et tõepoolest kõik on lineaarne ja primitiivne, et kui ise olla enda arvates niisuugune, siis ümbritsev keskkond saab sellest mõjutatud ja arvab samamoodi nagu mina. Et pigem mitte, ümbritsev keskkond arvab nagu eelnevad kaks momenti selgitasid nii nagu neile meeldib. Et seetõttu seda aforismi ei maksa selliselt valesti mõista.

    Mulle tundub olema nii ise-kujundamise teemaga.

    in reply to: Magusaisu #261822
    asdfghjkl
    Member

    Pigem kala.

    Kala tüütab ära kiiresti. Kana aga mitte. Kui soovida võrrandit nende kahe vahele, siis see oleks ma aarvan selline:

    kala = kana + oliivid.

    Hind ja keemia on mõlema võrrandi pool põhimõtteliselt sama ju, kuid võrrandi parem pool maitseb efektiivsemalt, ei tüüta ära. Seetõttu ma ei näe mõtet kala propageerida nagu seda enamus teevad. Kuid see on offtopic.

Viewing 15 posts - 61 through 75 (of 1,804 total)