asdfghjkl

piisavates kogustes D vitamiini.

Kas polnud nii, et seda D-vitamiini, erinevalt teistest, sai eriti mugavalt kahest suunast- nii õhust kui ka õli/rasva sisaldavast toitainest? Seejuures need 2 allikat on ju omastatavad ilmselt palju paremini kui tabletti-kapslisse taotud vitamiin? Mis päevane kogus oleks muidu piisav, ja, mis koguses kalaõli võtta tuleks, et see piisav norm kätte saada?

—

Läbi neti on üks tuttav mul steroide ostnud, välismaa steroidi saidilt siis, kunagi postitasin tolel saidi lingi siia foorumisse ka, eesmärgiga, et loetaks seal saidil ühte artiklit loomulikult, mitte reklaam jaoks. Aga vitamiinide suhtes pole mul tuttavaid küll kahjuks, ses suhtes ei oska suurt kaasa rääkida.

Mu arust on ka see sääre teema kahtlane, sisuliselt on tegu ühe harjutuse sooritamisega kolm korda.

Visuaalselt paistab suuremas osas välja ju kaksik-lihas, need 2 klotsi, ja nende all olev lest-lihas niikuinii suures osas on peidus, seega isoleerituid kõverdatud jalgadega sääre harjutusi ma ei näegi suurt mõtet teha, pigem teha ühe harjutuse sigete jalgadega, millest kaksik-lihas saab head vatti, ja selle all peidus olev lest-lihas saab samuti piisavalt. See siis nö visuaalne põhjendus. Aa see on üldistav jutt niikuinii, kogu aeg niikuinii midagi varieeritakse, kui trenni eesmärgiks on meelelahutus, siis miks mitte toda eesli harjutust teha jm meelelahutuslikku partneriga näiteks, kui aga kulturistiks saada ei taha, siis istudes sääre harjutuse ma jätaks välja, saab ka ühe seistes sääreharjutusega sääre joonistama.

Milleks viriseda inglise keele pärast, kes aru ei saa sellest keelest ärgu lugegu.

Aga toodud inglise keelset teksti, soovitan noortel lugeda järgmise harjutuse jaoks esmalt:

1) Leidke tekstist kõik sõnad, mis nö hüpoteetiliseksm õtte teevad, et midagi kindlat mõista ei anna, nagu sõnad näiteks: “could disrupt”, “suspected cause”, “can”, “may” jne. Sedalaadi harjutust sooritage ka edaspidi, nii õpib teksti päris hästi lugema, ja saab aru, kui tõsiselt võetava artikliga on tegu.

—

Mäletan ise keskkoolist vaid Benseeni, et teda kasutatakse lõhnade tegemiseks, see pidi mürgine olema, eks ta bensiiniga sarnaneb ilmselt, milleks muidu selline sarnane nimi, kuid tahtsin küsida Steroidi valemi kohta, kus on ka 3 benseni-kujulist seost, üksteisega kokku kleebitud, mis need kolm on seal benseeni sugulased siis või? Loodan ,et saite sellest eesti keelsest küsimusest aru.

—

Siin siis too lõhnaaine Benseen:

http://upload.wikimedia.org/wikipedia/comm…e_structure.png

Siin siis sarnaste 6-nurkadega Steroidi valem:

http://en.wikipedia.org/wiki/File:Steroid_numbering.png

Või äkki ongi siis tõesti benseenid seal kolmekesi või?

Kuidas punkti 8 mõista?

Insuliin on enamikele inimestele tundmatu asi ma arvan, aga need kes ka kuulnud sellest on, need ma arvan, ei tea, mis seda insuliini tegevust mõjutab, ja, need kes ka teavad mis mõjutab seda, kuidas need vähesed siis peaksid seda punkti 8 täitma?

Kas nii, et nn kiireid süsivesikuid vähem tarbida igapäeva elu juures või? Või mismoodi nad selle talitlust optimiseerida hästi saaksid?

Mulle tundub, et enamik inimesi ei oska seda optimiseerimise-ohjamise soovitust mõista ja täita, kuidas siis seda teha, oskab keegi valgustada?

—

Teine pool soovitusest on lipidide ohjamise kohta, mis selel all mõeldakse seda, et saiakesi vähem söödaks või?

rohelised oad on nagu ainukene mis mürgine on..

Äkki on oa kaunad mürgised, uba ise mite?

Re: Kas värsked oad on mürgised?

Postitanud: sinisilm – 19. august, 2006 17:05

Lilian Issako raamatus”Köögiviljad ja maitsetaimed”kirjutab:

Aedoa tooreid kaunu süüa ei tohi,sest neis sisalduva glükosiid fasiini toimel punased verelibled käkruvad.Keetmisel ja hapendamisel fasiin laguneb.

Põldubade kohta mingit kahjulikku toimet ei mainita.Ju ta siis vähem kahjulik kui aeduba.

http://www.kodukauniks.ee/index.php?option…=read,15,114779

Selle “kauna” all mõeldakse seda asja, mille sees 5 uba pesitsevad nagu ma aru saan eksole, mitte aga oa koort.

Äkki on muid mürgiseid asju ka ikka, kui kõigest oad on, siis kahju küll teada võtta

Seal artiklis nimetati vaid mõni esimene tähestiku täht vitamiinidest, miks aga tähte ‘U’ jm tähestiku tagapool asuvaid tähti ei käsitletud?

Minule subketiivselt tundus see artikkel sarnane artikliga, kus räägitaks, et toorest muna juua on ohtlik, ja ärge toorelt ikka tarbiga siis.

(

Olen kaotanud veebilehe, kus oli kirjas:

* mis aastal iga vitamiin avastati,

* mis aastal ümber nimetati

Kui keegi viitsib leida selle, siis aitüma.

)

et põlved haiged (mingi valesti luustumine) õnneks vaikset jooksu need kannatavad…

Põlved hakkavad enamikul minu tuttavatest valutama jooksmisel, nad ei saa joosta. Jooksmine üldse tundubki olema enamikule eestlastele mittesobiv ala, et siis tee muudmoodi aeroobset.

Aga võib-olla oled siiski mingil määrel valesti toitunud, või mõnda medikamenti tarbinud (?), mis haigusliku tunde on tekitanud nüüd.

Näiteks selle grupi ravimid, pidavat kõrvalefektina tekitama, luustumisega nagu ütled, dis-odrereid:

http://en.wikipedia.org/wiki/Aromatase_inhibitor

Side Effects of Aromatase Inhibitors

• An increase in joint disorders (including arthritis, arthrosis and arthralgia).

• An increase in the incidence of osteoporosis and fractures (specifically fractures of spine, hip and wrist). A hip fracture often results in prolonged hospitalization and long term care in a post-menopausal woman.

joosta 30 min rahulikult hommiku äratuseks

Lugesin vaid seda poole tundi asja su postitusest.

Minu arust pole mõtet nalja teha 30 minutiga. Kui jooksed, siis jookse korralikult, 50min-70min. See siis nagu ütled “rahuliku jooksu” kohta.

Kui teed tasasel teel kiirendustega jooksu, siis muidugi tund aega joosta ei jõuagi, või, kui jooksed näiteks TTÜ lähistel headel nõmme metsarajadel, kus tõuse ja mõõne on, siis samuti väiksem jooksukestus arusaadav, aga kusagil Stroomi ranna kandis tasasel maastikul 30 min aeglaselt jalutada-joosta on mõttetu, ajaraiskamine.