asdfghjkl
Forum Replies Created
-
Postitused
-
1) esitus 1:
http://www.metacafe.com/watch/45171/victor…_amazing_grace/
2) esitus 2:
Aeglane ja veniv veidi, nagu usumuusika ikka, aga hea rahulik kuulata taas.
FatBurner on puhas reklaamitrikk ja seda soovitada antud kontekstis küll eriti arukas ei ole.Miks reklaamitrikk ja puhas?
Selline küsimus, mul trenniks suusatamine, jalgratas jooks ja harvem jõusaal, tahaks taastvust kiirendada ja samas ka natukene lihasmassi(mitte palju). Kas neist toodetest mõni sobiks, ei hakka lolli peaga ennam ostma kui keegi valgustaks. Neid mulle soovitati. Tänud infi jagamisel</p>
<p></p>
</div><!-- .bbp-reply-content -->
</div><!-- .reply -->
<div id=)
ok mõni näide kuskilt hästi töötavast treening kavast?Kas sulle sobiks näide, kus ei süstita steroide, nagu noored soovitavad, vaid, neelatakse neid, ja, tehakse ühte kava? Siis ma näitaks seda kava. Ja väidaks ,et see
teeb tööd
ehk
töötab
ehk
on töötav.
Kas sa ka usuksid, et minu jutt on tõene seejuures?
(P.S. Sovitaksin minu postituse kustutamata jätta, ja noortel mõelda lasta. Iga teema, sh ka poliitiline, on arendav ju, või tõesti pole? Kui ütlete et pole, siis parem jah lukustada, ja ma mediteeriks selle üle. Minu küsimus aga on metoodilise eesmärgiga. )
kapuuts loe artikleid siitMilliseid? Kas äkki neid, mis soovitavad karnitiini kasutada kui rasvapõletajat(, kooli “tartu ülikool” külastaja poolt)? Või milliseid, ehk oleks paslik soovitada miskit head artiklit, mida sina oled lugenud? Millist sa soovitaks? Ma olen näinud, et noored soovitavad kasutada googlit, aga olen leidnud, et 5% juhtudest nende soovitus on halb, ratsionaalses aspektis, sest pole midagi googlis. Nüüd kokkuvõttes oma ideed, ütleksin, et mina ei soovita artikelied, lugeda, siit, vaid soovitaks praktilise metoodika läbi läheneda asjale, ehk, minna trenni. Metoodika-teooriast räägiksin hiljem, kui huvi on, aga selline minu metoodiline soovitus hetkel.
Mis puutub nn “stop”-i kohta treening-staashis, siis nagu eelpoolmainitud, ei ole vaja neelama hakata steroide, ega ka, süstima (mis te arvate kumb kehvakesem variant on?), vaid soovitaks mashaashi minna, või seda palda kaaslaselt, kasvõi korra kvartalis, siis kortisool alaneb, ja lihas kasvab, kui lubate ni iväljendada (?).
Olen kuulnud, et mõnel muutub immuunsus ka nõrgaks. Nt ollakse tihti iga tuulehoo järel haige.Kas ma saan õigesi aru, et eelpool kõnelejad räägivad tervise kahjustamisest, kui, valgetest juttidest küüntel, ja, kui immuunsuse võimalikust nõrgenemisest? Või nad äkki mõtlevad siiski muud? Kui jah, siis mida? Juuksekarva pooldumist peatakse silmas äkki?
Hea laul see
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Mulle müra enamalt jaolt ei meeldi, aga see “müra” on päris kuulatav, lisaks on ka minu kassi nimi sama mis sellel lool!
Oleks teil kodus siukene raamat naguJohn Heinmani Looduslike Vitamiinide ja Mineraalide raamat
400 lehekylge puhast naudingut igasuguste vitamiinide kasulikkuse, kahjulikkuse ja muugi kohta .
On leitud et C-vitamiiniga on võimalik ysnagi edukalt ravida sellist asja nagu antisotsiaalne käitumine .
Näiteks Fosforit on väga hädasti vaja sportlastele et saavutada head võistlustaset .
Enamgi veel, ma naudin seda raamatut, ja kes siin väitis oma ühes artiklis et C-vitamiin pole tervisele praktiliselt üldse kasulik, ma ei nõustu sellega .
Vitamiine vajatakse niivähe keha sees, näiteks D-vitamiini, see on niiväike kübe, et ei suuda seda ette kujutada. Rotter-i toodud lehel C-vitamiini päevane vajadus on kuni 3 grammi, seda juba kujutaks ette visuaalselt küll. Kuna neid nn vitamiine ja väikseid asju on nii väikestes kogustes, siis raske on uskuda, et neid üldse vaja on, aga mingil määral ilmselt siis on. Olen kuulnud, et kortisooli tase pidavat ainult 6% kehakaalu mõjutama, et vitamiinide puhul ma pakun, et kui võtta vitamiine, siis tervist mõjutab see tühiselt väikse % võrra üldiselt, aga see lihtsalt personaalne eelarvamus selline.
Kas saaksid tuua huvi pärast lugemiseks viite sellele artiklile, kus räägitakse antisotsiaalsest käitumisest ?, pakuks väga huvi!
Ma usun sellesse lihtsasse ideesse, et keha on väga intelligentne, ja seega mingil määral usun, et võiks olal tõene see, et ta oskab intelligentselt väljutada liigse, sh ka liigse c-vitamiini endast, või muud moodi seda neutraliseerida, kuid seda usun mingil määral, ilmselt mõõdukamate määradni see nii ka on, üle mõõdkate määrade puhul aga intelligentne süsteem toime ei tule, ja on see mida ütled- üledoosid on tevisele kahjulikud.
Ma sooviks leida sellist artiklit, kus on kirjas, kui kaua vitamiin kehas saadaval on, et kui kaua üks gramm sisse söödud vitamiini inimese kehas säilib, mitu tundi, ja seda erinevate vitamiinide lõikes, sellist tabelit sooviks näha. Sellest saaks järeldada hästi, millise intervalliga jam illistes kogustes vitamiine tarbima peaks. Kui keegi vitisib leida sellise allika, oleks väga huvitav lugeda.
Nn looduslikke vitamiine kõike otsesemas mõttes saaks kui osta spetsiaalselt tooded nimega ala “mustika ektrakti puru” vms “puuvilja X puru”, või kui osta multivitamiini ja lugeda konkreetselt purgi pealt, et vitamiini C allikas on just see ja too taim, et kasutatakse tolle ekstrakti ,et siis võiks mingi tõenäosusega uskuda et tegu on nö naturaalse vitamiiniga, mitte aga labori-vitamiiniga.
Kes pole veel vaadanud…siis see jah selline rahulik video loodusest enesest, et leidub ka selliseid usse, kahju ainult et surnuna, hea rahulik vaadata, soovitan.
Väga toredad kassipojad:Looma-lapsed, nagu väiksed jänesed, kassid, kanad, jt, on lahedad, aga samas ka täiskasvanud loom on omamoodi tore vestluspartner, eriti kassid minumeelest suurena on ka väga intellektuaalsed ja intelligentsed, siis üks tore täiskasvanud kass:
Kui mina näeks kuskil raamatut pealkirjaga õige toit,siis tekkiks juba pealkirja lugedes kerge eelarvamus sisu kohta…” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Minul ka.
Samas pole oluline raamatu pealkiri ja sisu, loed seda ju mõttega, et ajaviiteks võib ju lehitseda ja mõnele heale ideele tulla küll.
Ma joon tavaliselt ikka piimasuppi kõrvale klaasi piima ja kõhuprobleemidega ei kurda, Harjumus üldse iga söögi kõrvale juuaMina ka.
Aga küsimus on selles, et teadlased on leidnud, et maomahlad uhutakse soolde ära kui liiga vedel värk on vist.
Tuleb vist söögi kõrvale joomisest loobuda” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> vaatab, kas on teine tunne ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Supi kõrvale klaas piima tasuks kindlasti võtta, ei juhtu midagi seedimisega, see hea vedel mass seedib kenasti. Aga kui piima juua palju korraga, näiteks suhtuda liitrisse piima kui toitu ja teises klaasis poolde lisaliitrisse piima kui jooki, siis see 1+ liitrit piima lühema ajaga sisse juua on liig mulle küll olnud, kõht läheb lahti. Kui piima kõrvale piima ei jooks, siis seediks ära, liiter jogurtit näiteks üksinda seedib kenasti, kuid kui juua kõrvale pool liitrit piima, siis taas põhi alt. Et just piimaga olen seda täheldanud, võib-olla ku ivett kõrvale juua piimale ja supile, siis ei juhtuks midagi?
mu vanaemal on see, peris kiirelt ja hästi küpsetab” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Kui kiirelt? Ja kui palju aeglasemalt pannil hautamisest/praadimisest?
Ma näiteks võtsin sügavkülmast hetkel 2kg kanafileed, keetsin, seejärel kui oli 80% keenud, panin pannile ja uputasin oliiv-õliga, valmistasin väiksel tulel, ja kogu aeg läks minu pliidiga 35 min. Kui palju kuluks aega alates sügavkülmast võtmisest, kuni selle liha valmimiseni selle aparaadiga?
