asdfghjkl
Forum Replies Created
-
Postitused
-
Aga siiski on Aile jutus ka tõetera. Sööki kaob tihtipeale märkamatult rohkem kui telekat vaadata.
Kui googeldada “eating duration music”, siis jääb mulje, et muusika mõjutab söömise kestust, ala, stiili nimega “rokk” kuulates on söömis-kestus lühem, kui aeglasemat rütmi kuulates. Ilmselt ka need signaalid, mis läbi silmamuna tulevad, mõjutavad samuti soovi süia kiiremalt või aeglasemalt. Seega võib-olla oleneb mis saadet telekast jälgida. Selles tundub huvitav tera olema küll, keegi võiks googli poolt pakutud artiklid selle temaatika suhtes läbi vaadata.
Ma saan nii aru, et mälumine on üks väike etapp toidu töötlemise protsessis, ja selle tähtsus ehk kaal on niivõrd väike senikaua, kuni normaalsuse piiride kanti jäädakse närimiskestusega. Oletame, et 15 sekundiga saab toidu-palukese piisavalt mäletsetud peenemaks ja märjemaks, sel juhul see kas mälutakse 15 sekundi asemel 10 sekundit, või 20 sekundit, ei oma mingit nimetamisväärset rolli, selle tähtsus ehk kaal salenemisele ja muule on olematu. Ma arvan nii, et kui väljaheide on kena, siis võib vabalt oldud enne söödud megakiirelt kugistades, või ka mega-aeglaselt, see söömise kestus seal on ennustamatu ja väikse mõjuga enivei.
Olen söötnud merikajakatele saia. Kajakas sõi seni, kuni sai paistis kurgust välja kui suu lahti tegi ja juurde küsis, andsin juurde. Söömine oli äärmseslt kiire, kajakas ise oli heas vormis, sale, tugev, vaevalt et söömis-kiirus miskit mängib tema või inimeste puhul, ja, vaevalt et söömine ja söök üldse midagi kuigi olulist määrab. Ma arvan nii. Selline mõte siis lisaks, võtke mõtlemiseks, ümberlükkamiseks.
Huvitav lugeda, et niipalju siin juuakse.
Ma ei joo üldse trennis, mis kestab ca 1h. Suu ei kuiva, janu pole. Kui koju jõuan, siis segan 400ml vedelikku pulbriga kokku ja joon ära, isegi sel hetkel pole eriti janu. Aga trennis teen seeria ära, puhkan rahulikult, teen uue seeria, jne, midagi juua nagu küll ei vaja, ja näen, et enamik ümber-ringi ei näi ka joovat.
Kui ma leiaks ca 100ml mugava spetsiaal-pudeli, nagu väike Actimeli plastpurk on näiteks, siis selle sisse paneks aeg-ajalt võib-olla suhkruvett kaasavõtmiseks, nii ajaviiteks võtaks lonksu siis. Aga et lausa liitrites juuakse, seda ma ei mõista küll. Huvitav, kas neil kes joovad liitri ära, on siis tervis parem, kui neil kes üldse ei joo või actimeli-koguses joovad või? Mulle tundub siiani, et tervis on ok. Jõin rohkelt siis, kui alustasin treeningutega, siis oli ka suur higistamine millegipärast, enam nagu ei higista ka kusjuures, ja ei joo.
Vast, uus kava, rohkem häid süsikaid toitumisse,ei usu et sul toitumine päris korras, kui juba peale trenni jõid herat ja piima aga kus on süsikad?!?
Muidu piimas on nn süsivesikuid, ca 5%:
http://www.tere.eu/products/tooted/piim
Seega, kui sheigi jaoks läheb 400ml piima, siis saab süsikaid 4X5gr=20gr.
Aga ma päris selgelt aru siiani ei saa, palju süsikaid mõtekas lisada oleks, sest need pealiskaudsed lugemised, mida olen teinud, on jätnud arusaama, et süsikaid polegi palju vaja, justnagu samas koguses, mis ka valku võiks neid olla, lihaskasvaus-eesmärkidel, aga seda tuleks uurida lähemalt, kuid, piimaga sheigis süsikaid on, ca 20gr.
—
Hera80-s on ka 5% süsikaid:
http://shop.fitness.ee/product_info.php?cP…products_id=865
Keegi võiks kiire arvutuse teha, mitu grammi piimaga hera sheigist süsikaid saab.
seda tuleb nii võtta et piimas on 80% kaseiini valku ja 20 % vadakut.. täiesti erinevalt seeditavad valgufraktsioonid.Toiduvahekorrana sheik oleks piima näol palju efektiivsem . peale trenni ise teen veega.. aga võib piimaga ka – veega mugavam . tõsiasi on see et piimaga imendub ikka hulga aeglasemalt- aga nagu öeldi, kuhu on kiiret imendumisega
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>!Võiks välja arvutada, mitu grammi piimasheigiga tuleb kaseiini piima poolt.
Piimas vett ongi omajagu, võiks võtta ümmarguselt selleks ca 90%, valke ümmarguselt 3%:
http://en.wikipedia.org/wiki/Milk
Seega, keegi võiks arvutused ära teha, siis võiks hinnata, mis kogusest kaseiinist me räägime.
Aminohappe-lisandid peaks olema sellised, kus aminohapped on nö eraldi vabalt, mitte millegiga eriti seotud, neid peaks olema kiire omatada. Valgu pulber aga on need aminohapped kuidagi nö kokku liiminud, seal on sisuliselt nagu mitu molekuli üksteise küljes, ja lisaks muudmoodi keerukas ilmselt kogu asi, mida tuleb töödelda, see omastub ilmselt aeglasemalt siis selle loogika järgi, kui eelmine nimetatu. Söök, nagu piim või praad, on aga keemiliselt veel keerukam ilmselt kui eelmine nimetatu, seal on veel keerukamalt mitmesugused molekulid koos, toidu seedumisel ju on ka räägitud et vastavad toitainete kooslused muudavad seedimise protsessi eriti raskeks ülesandeks. Selle loogika järgi võiks arvata, et piim kui keerukas toit aeglustab valgu-pulbri omastumist. Aga ma arvan, et tühiselt vähe, sest, piim näeb ju välja nagu vesi, ainult teine värv on, sisuliselt tegu veega suures osas minuarvates, ja seega pole vahet suurt, kas juua vet või piima. Kas selline mõttekäik võiks ka õige olla?
ma olen enda peal seda katsetand ja see töötas reaalselt. Parim spets. lisand mida seni kasutanud olen. Pole enam väga mitu a. seda müügil näinud” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>
numbreid ei mäleta aga peeglipilt oli meeldiv- iga nurga alt tundusid kuidagi suurem, Ja seda päris lühikese aja jooksul.
Siin on üks artiklitest, mis jõudis tulemusele, et mitte midagi head metoksi ei teinud:
http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC2129166/
Mina ei usu seda, et sulle peegelpilt näitas paremat pilti, ja et veel seejuures selle lisandi tõttu. Kuna toode on omajagu kalli raha eest (689 kr vedelal kujul) müügil hetkel eiselt-i lehel, siis ei tahaks ka raisata raha enda peal inimkatse tegemiseks, oleks see 100kr-se hinnaga, siis muidugi ostaks katsetaks.
Mitte ainult USAs, vaid tundub, et üle interneti igalpool, selle Methoksi kohta mingit infot pole. Igalpool on üks ja seesama jutt, mis on selline:
“70ndatel testiti loomade peal seda kommertlikult, tulemus kommertslikult makstud vähetuntud ajakirjas avaldati, patent maksti kinni, et seda ainet teised ettevõtted ei puuduks järgmised aastakümned, ja inimkatsetest vaid üks kasin, tõenäoselt taas kommertslik, katse, viidi läbi, ja publitseeriti kui miskit positiivset tulemust andis.”
Teaduslikult miskit lubavat ei ole lugeda selle kohta. See võibki olla taotluslik, et miskit infot pole, äri-eesmärgid. Uskuda siis kedagi ja tema kuut sõpra, et neil miskit see toode kasu tõi? Kõik see info, mis ma selle produkti kohta läbi vatasin, jättis mulle negatiivse mulje.
Ostaks seda toodet siis, kui saaks mõnegi usaldusväärse artikli, mis kinnitab et see produkt töötama peaks. Kui keegi viitsib otsida sellist artiklit, siis postitage. Ma vaatasin omajagu aega läbi foorumeid ja artikleid, mitte ükski neist lubavat märki ei andnud, nagu ka see Thread siin.
e-ee-ee-t mida vähem kõhulihaseid treenida,seda kiiremini rasv kõhult kaob?Njah ,krt, …
Benedictio Domini sit vobiscum,
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>(
Benedictio domini sit vobiscum – ‘the blessing of the Lord be with you’
Kust see fraas kuulsaks on saanud muidu, mis ajalugu seal taga on?
)
Kõhulihaste suurus ehk mass nagu ka kõikide teiste lihaste hulk määrab rasvapõletuse efektiivsuse, kuna liha ongi nagu see katel nagu ma aru saan, energia viiakse liha sisse et see luud liigutaks ja siis see seal katlas põlebki. Kuna aga kõhulihased grammides mõõdetuna väiksemassilised on, ja kasvu-potensiaalsed eriti pole, siis pole neid mõtet kasvatada rasvapõletuse eesmärgil.
Abiks raamatus “KULTURISM & FITNESS” INDREK OTSUS, lk 66:
http://img62.imageshack.us/img62/8097/kaal…tsusearvate.jpg
Kuna vee arvelt kaalu kaotamine on ajutine, siis võiks vee kaotamise teha alles iimasel minutil?
Kas võiks tõene olla ka see, et kui vesi kohe välja lasta, siis on niinõk depressiivne meeleolu kehal, et miskit rasva ta ei suvatse põletada?
Üks soovitus tekkis veel.
Käisin kuulamas ühte Herbalife’i loengut, ja jäi mulje, et sealsetele inimestele meeldib seal käia. Justnau oleks klubi, plaksutatakse ühiselt kellegi edusammu üle, sisustatakse aega sotsiaalselt, kuulatakse loengut, saadakse uusi teadmisi.
Et kui sedalaadi klubitegevus kodukoha kandis on, siis võib olla sobilik paljudele ka sedalaadi klubitamine.
Võib-olla kui sooled on umbes, või mustusest põletikus, siis toitu ei omastata piisavalt hästi, ja juues ohtralt vett päeva jooksul saab soole puhtaks ja seejärel on valgu ja vitamiinide omastatavus parem?
mis need muud asjaolud on?Seda võiks keegi uurida, ma lihtsalt oletan, kui googeldada otsinguga “genes affect lipid metabolism”, äkki siis leiaks miskit konkreetset seletust.
Loogiline tundub mulle, et mistahes kütust kehva autosse ka ei kallaks, ja kuitahes hästi auto eest ka ei hoolitseks, see auto kuigi pikka eluiga ei oma.
Kui inimesed sünnivad erineva testosterooni tasemega, jm hormoonide tasemega, ja erineva lihaskiudude hulgaga, siis ilmselt võib arvata, et erinev saab kõigil olema ka need osad kehat, mis rasva kasutust mõjutavad.
Kui saadakse täisealiseks ehk sinna 18a kanti siis geenid lukustavad rasvarakkude juurde tootmise ja see kogus on inimeseti erinev, ja enam neid juurde ei tulevat, nad vaid paisuvad edaspidi, kuid see hulk mis tekib neid on ma arvan peamiselt samamoodi geneetiliselt ette programmeeritud, samamoodi nagu juuksekarvade kogus. Selle huvitava fakti rasvarakkude lõplikust kogusest täisealiseks saamisel, leidsin siit:
http://www.sivamdesign.com/home/fitness/fi…im_factors.html
Ma arvan, et keegi võiks täpsustada ja ümber lükata minu juttu, oleks huvitav mõnda head artiklit lugeda. Aga ma väidaks, et üle 50% määrab meie vormi nn geneetika.
Ma arvan, et kehakaal sõltub 70% toitumisest. Sa võid rauda tassida aga kui sa ikka päevas tangid omale rohkem süüa sisse, kui vaja siis fakt on see et su kehakaal ei lange ka.Niiet toitumine on ikka ultratähtis. Kaalu võid kaotada ilma trenni tegemata ka, aga efektiivsem on treenida samal ajal.” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Ma arvan, et kes ikka paksuke on, see selleks ka jääb, see toitumine siin miskit ei muuda suurt. Kes on määratud suhkruhaige või muud moodi olema kehv või nõrk, siis seal midagi suurt see toit ei paranda, söögu kasvõi parima spetsialisti kava järgi.
seega rasva% sõltub peamiselt sellest mida sisse sööd?Mingi %, pakun et ca 5%, sõltub, nn stressihormooni, ehk, stressi tasemest, nagu ma olen kuulnud, lugenud pole.
Ma arvan, et rasvasus sõltub üle 50% muudest asjaoludest kui toidust.
Aga kui juba 30% kaalu on toidu käes, siis päris hea sedagi osa ju mõjutada.
Tere kaasfoorumlased, eriti spetsialistid, kui tarvitada valgukontsentraati nt. 4 korda päevas, iga kord ammutades sellest 30gr valku, kas see on sama täisväärtuslik nagu nt. kohupiima süües ? Kui jah, kas siis tuleks kasutada vadakuvalku või kaseiini, hoopistükis nende segu ? Juurde peaks ostma ka BCAA aminohappeid ?Ma arvan, et kui päevas 4 X sheiki juua, siis läheb kõht kinni, vms seedimishäda tekib. Kui kaseiini koguaeg sooleseina küljes hoida pikka aega, siis võib-olla see soolestik läheb rikki kuidagi pikapeale? Samas kosmoses nii vist toitutaksegi, et juuakse sheiki koguaeg tuubist, ja kui neil midagi tervisega pole, siis võib-olla jah ei olegi see halb kui pulbrist elada vaid.
