asdfghjkl

Surumine rinnatrenazööril tec pec 3 x 8 – 10

**Säärtele istudes trenazööril 4x 20-25

Kui see pec-tec seade võimaldab ka õla tagaosa treenida, siis võib see päris hästi koormust anda õla tagaosale. Sel juhul soovitaks õla tagaosale vaid seda pec-tec-i. Reval-spordiklubis on selline seade, millel saab istudes rinnajaoks õlavarsi küljelt ette kokku suruda, või siis õla tagaosale õlavarsi eest küljele suruda, viimane ongi õla tagaosale minuarust üks parim seade/harjutus, mida olen proovinud. Hantlitega mul ei õnnestu niihästi lihast koormata, ristiveoga õnenstub paremini, kuid selle nimetatud seadmega on väga mõnus treenida. Et kui võimalik, siis soovitan sedalaadi harjutust õlale.

Säärtele istudes harjutus treenib seda sääre osa, mis eriti välja ei paista, visuaalses mõttes samaväärne oleks treenida eraldi mingeid muid süvalihaseid, ilmselt rippes sirgete jalgade tõsted treeniks samamoodi mingeid süvamisi mitte-nähtavaid lihaseid. Selles mõttes see istudes kõverdatud jalgadegasääre harjutus pole võib-olla kuigi prioriteetne kui nii mõelda.

Kui treeningpäevi on vaid 1 või 2 nagu sul, siis eriti oluline oleks minuarust mõelda treeningu kestusele, et kuidas saaks võimalikult lühiajalise treeningu teha.

Ise olen teinud nii, et olen seeriajärgsete puhkepauside ajal puhkamise asemel teinud seeria mõnele kergele lihasele, eile näiteks tegin nii:

1.1. Clean and Jerk, seeria nr 1.

1.2 Istudes säär, seeria nr 1.

1.3 Seistes säär, seeria nr 2.

1.4 puhkus

2.1 Clean and Jerk, seeria nr 2 jne….

…

2.4 puhkus

Ehk siis, selle tulemusena, et puhkepausi ajal teen koheselt minujaoks kergemat harjutust ja alles seejärel puhkan, annab mulel nagu ajavõidu, saan kiiremini trenni lõpetatud. Sel ajal kui sina oled oma kavas viimase harjutuse juures –

“**Säärtele istudes trenazööril 4x 20-25” –

olen mina juba ammu trenni lõpetanud. Loomulikult punktis nr. “1.4” on minu puhkus veidi pikem, kuid üldiselt mitte eriti pikem, südame pulss aeglustub päris kiiresti pärast sellist kombineeritud seeriate-ahelat, saan teisele ringile normaalselt kiirelt minna peagi. Lisaks säärele, olen ise defineerindu endale ca 6 lihast nö, mida mõtetes “pudinateks” pean, neid nii treeningi nagu ka säärt antud näites. Et nii saab ajaliselt optimeerida trenne minuarust ja üldse hea kontsentreeruda olulistematele lihastele ja harjutustele.

Minuarust samuti negatiivne surumine on mõtetu harjutus. Peamiselt seetõttu, et alumist rinnalihast treenib niikuinii peamiselt horisontaal-surumisel, kuna selja ajab ju kaardu, nii nagu õige asend ette näebki. Triitsa jaoks see harjutus samuti mulel ei meeldi. Küll aga rööbaspuudel surumine triitsale on hea harjutus.

jah olengi kana+muna=kanamuna mees

november 27, 2009 at 1:58 p.l. in reply to: Miks kõik lihased ei ole tegelikult võrdsed … I osa #237374

asdfghjkl

Member

Mulle pakuks endale huvi küsimus, et millisel juhul lihase ruum-ala säilib kõige kauem kui ei treenita?

Et kas jõutõstja lihas väheneb %-uaalselt vähem kui kulturistilihas, kui mõlemad ei treeni 6 kuud, ja seejärel mõõdetakse lihaskadu?

—

1.Kas mõlemaid lihastüüpe sama trenni jooksul koormata on mõistlik? ( ise kasutan sellist meetodit. Teen alguses lihase paari seeriaga soojaks ja siis teen 4 seeriat

3 kordust, kuni max raskuseni välja.Proovin ka rekordit) Hiljem teen nö pumpamist peale.

Sa mõtled seda, et kas ühele lihasele ühes trennis sobiks teha nii pikki seeriaid, kui ka lühikesi seeriaid. Mulle tundub, et enamik teevadki nii nagu kirjeldasid, olen ka ise teinud enamasti kolme-etapiliselt nii:

1) soojendus-seeriad. Neil seeriatel pole mingit mõju lihasele, ei oma need jõu-eesmärke ega ka mitte kulturismi/ruum-ala eesmärke, kuna lihast piisavalt maksimaalselt ei pinguta neis seeriates, sisulsielt on tegu kerge soojendus-võimlemisega, see lihaseid ei arenda. Seega neid seeriaid ei ole mõtet vaadelda.

2) tööseeriaid. Minu puhul vast nii kolm seeriat enamasti: 8X, 6X, 4X, kus raskus suureneb ja iga seeria lõppeb siiski suure pingutusega, mistõttu omab see seeria mingit tähtsust ja mõju lihasele.

3) pikem seeria väiksema raskusega. Siin vähendan raskust ja teen pikema seeria, seejuures mõnikord on tööseeriatest lihas nii väsinud, et seeria pikkuseks tulebki vaid 6X teinekord, üritan siiski 10X kanti ajada. Teinekord siin etapis teen ka püramiidimist raskustega alla, tööseeriate lõpuraskust vähendades järk-järgult, siin need kvalifitseeruvad ka ilmselt siis pika seeria mõiste alla.

Kas kasulik oleks teha peale soojendus-seeriate veel vaid punkti nr 2, kus oleks siis vaid ühetüübilised seeriad, näiteks jõuseeriad 3-kordusega ja muud rohkemat ei midagi? Või teha lihasele vaid tööseeriad, mis on pikad, jam uid seeria-tüüpe ei teeks? Artiklist ma sain aru, et optimaalne kulturistlik kasu tuleb mõlemast seeria-tüübist, mõlemad annavad ruum-ala ju. Seega võikski optimaalseim olla kulturistile teha ühes trennis mõlemaid seeria-tüüpe, algul näiteks lühikesi seeriaid, viimaste seeriatega aga pikk iseeriaid juurde väiksema raskusega, siis nagu ma saangi aru, et on maksimaalselt mõjutatud lihase osi. Tundub praktiliselt võimatu ju teha nädalas kahte trenni lihasele, ühes ainult pikad seeriad, teises ainult lühikesed seeriad, poleks ju ressurssi niipalju trenne teha niikuinii, aga võib-olla oleks see tulemuslikum siis tõepoolest?

2.Kas tuleks treenida, lühikeste ja pikkade kordustega erinevatel perioodidel ja miks?

Artiklist ei suutnud välja lugeda, mitu % kasu annab kulturistile pikk seeria, ja mitu % kasu annab lühike seeria. Aga ilmselt on ca nii, et pikk ehk kulturisti seeria, kasvatab ruum-ala ca 2X rohkem kui lühike jõu-seeria, seega nö kasu kummastki seeriatüübist on vastavalt 66% ja 33%, et siis kui tehti vaid pikk iseeriaid kuu aega siis lihas-ruum-ala suurenes 6mm, ku itehti vaid lühikesi seeriaid, siis suurenes vaid 3mm. Ehk nii siis umbes ilmselt kasu oleks illustreerida võimalik? Seejuures kuna mõlemad seeriatüübid nagu ma aru saan tegelevad oma osadega, ala, et pikk seeria kasvatab puu tüve laiemaks ja lühike seeria kasvatab oksi juurde puule, siis puu mass nagu kasvab mõlema seeria korral suht sõltumatult oma osades, ainult et lühikese seeriaga kasvatatav puu tüve mass tuleb aeglasemalt kui pika seeriaga puu võreehk okste kasvatamise kiirus lubab. Et kui nii on lood, et kasvatamsie kaal mõlemal seeria tüübil on 66% ja 33%, ehk pikk seeria annab ruum-ala juurde 2X kiiremini ajaühikus, siis kasulik olekski minuarust teha põhiliselt toda seeriat, kummal kiiremini see kasv tuleb, teha igal perioodil peamsielt seda effektiivseimat seeriat siis. Mulle tundub nii.

—

Vaatan et veidi segaselt kirjutasin, sry:)

Esimese küsimuse aga jätaks jõusse, vastake keegi kunagi sellele.

november 25, 2009 at 2:46 p.l. in reply to: Miks kaal ei lange #236942

asdfghjkl

Member

Enamus uuringuid, mis võrdlevad kõrge glükeemilise indeksiga dieeti madala GI dieediga, on leidnud, et kaalukaotuse, täiskõhutunde, insuliinitundlikkuse ja teiste näitajate koha pealt ei ole neil mingit vahet. Osad uuringud näitavad isegi, et kõrgema GI-ga dieet parandab insuliinitundlikkust võrreldes madala GI dieediga.

http://wholehealthsource.blogspot.com/2009…emic-index.html

Väga huvitav blog on see seal, soovitan lugeda, lugesin ja sirvisin natuke ise juba.

Samas parjalt keerukas tundub olema, igatahes lugemist on kel asi huvi pakub.

Seal tundub esmase eelarvamusena see, et on võetud aluseks väheusutavad uuringud, nende baasil siis ka spekuleeritakse. Ala, et blogija torkas Antilast ostetud veresuhkru mõõdiku sõrme ja kirjutas selle artikli, mille lingi tõid seejärel saadud tulemustest.

Kas vahet kõrge või madala GI-ga toitudel on või pole, on minuarust loogiliselt mõeldes nii, et on küll vahe, nende toimel. Mõiste GI annab minuarvates sellele küsimusele vastuse juba. Kuid see GI on üldine nö ideaalses või keskmises, normaalses, tingimustes mõõdetud näitaja toiduainele. Et ilmselt blogija leidis uuringuid, kus sai rikkuda neid normaalseid ehk ideaalseid tingimusi, selel tulemusena kõrge GI-ga toit ei käitunudki nii nagu gi-tabelis olev number oleks oletanud arvata eh kennustada. Vms, tuleks uurida-lugeda lähemalt, eel-arvamus ehk põhjendamatu arvamus esmalt aga selline.

november 25, 2009 at 1:26 p.l. in reply to: orgaaniline keemia #236909

asdfghjkl

Member

Tervist!

selline küsimus, et keemia tunnis peame koostama referaadi/ettekande teemal orgaaniline keemia, tekkis idee, et sooviks teha steroidsete ainete kohta referaadi aga sooviks teada siis, et mis steroidsed ained on orgaanilised?

tänud (:

Ma saan aru, et soovid kirjutada vabalt valitud teemal, mis jääb/mahub valdkonda “orgaaniline keemia”.

Mõiste orgaaniline on siin defineeritud:

http://en.wikipedia.org/wiki/Organic_food

the scientific use of the term “organic”, to refer to a class of molecules that contain carbon

Sel juhul kõik süsinikku sisaldavad keemilised ained peaks orgaanilise keemia valdkonna alla mahtuma. Juhul kui steroidide üld-valemis on süsiniku aatom olemas, st steroidide keemilises üld-valemis on sees täht “C”(ja see seal on kui vaatad), siis kõik steroidid sinna orgaanilise keemia alla ka kuuluvad.

Ja steroidid ning steroolid näiteks sinna valdkonda mahuvad, kirjutada võiks siis ükskõik millisest steroolist või steroidist, orgaanilised on nad kindlasti.

november 25, 2009 at 11:10 e.l. in reply to: Lõuatõmbed lailihasele #236870

asdfghjkl

Member

Kui lõuatõmmetega on raskusi, kuna näiteks alles alustati taas treeningutega, siis võiks kava ni iseadistada, et enne lõuatõmmete trenni oleks elnenud puhkepäevad. Ja loomulikult esimese harjutusena teha justnimelt lõuatõmbeid, mitte mingisuguseid jõutõmbeid kangiga vms. Et soodustada lõuatõmbe trenni, vaadata, et biitsepts oleks puhanud ja vaim samuti võimalikult ergas. Kui kava koostad endale, siis saad ju eesmärgiks võtta selle justnimelt, et lõuatõmbed edeneks hästi, miskit sellist aluseks võtta siis:

1. suvaline lihasgrupp

2. suvaline lihasgrupp, ilma biitseptsita

3. puhkus

4. puhkus

5. lailihas, enne trenni erguti sisse

6. suvaline lihasgrupp

7. puhkus

november 21, 2009 at 2:00 p.l. in reply to: Palun kommenteeri toitumiskava #236054

asdfghjkl

Member

Selles kavas on laktoosi sisaldavaid asju mõneti, ja mõnedele täiskasvanutele mingi tõenäosusega seda ainet lagundada ei suudeta, kuna puudub vastav lagundaja. Ma viimasel ajal ei saagi aru, kas seda nö piimatalumatust tasub siis silmas pidada kavastamisel, või mitte.

Sest tundub, et praktiliselt enamasti midagi halba piima-produkt ei tee, siin üks tsitat selle kohta:

Persons with milder deficiencies of lactase often have no symptoms after the ingestion of milk. For unclear reasons, even persons with moderate deficiencies of lactase may not have symptoms.

http://www.medicinenet.com/lactose_intolerance/article.htm

Tõlkida võiks seda nii, et isegi kui isikul juriidiliselt* näib olema veidi halvasti piimaga lood, siis tegelikult midagi halba siiski ei juhtu.

Kas kava koostaja peaks siis küsima kas piimaga on probleeme, või ei peaks? Mulle tundub, et ei peaks, kuna tõenäosus tühiselt väike piima-apsaka jaoks.

—

Edit: Või mis te arvate?

november 20, 2009 at 11:51 e.l. in reply to: Hommikusöök #235928

asdfghjkl

Member

Hommikusöögi puhul pidavat jadastus ehk järjestus, süsivesikute ja proteiini tarbimises, olema oluline:

NASA did some studies on the neurotransmitters a long time ago and found that eating protein rich foods before carbs increased dopamine more which was recommended early in the day, while carbs before protein was shown to increase serotonin more and recommended later in the evening before sleep.

http://forum.bodybuilding.com/showpost.php…mp;postcount=23

Et kui see uuringuke tõene on, siis loeb hommiku kohta sealt, et lihatükk peaks ennem suhu jõudma kui saiatükk vist? Või kuidas te tõlgiksite?

Selle Nasa uuringu kohta võiks keegi lingi tuua, või lingi mõnele artiklile, mis sama väidab nagu see tsitaat, siis oleks vähe usutavam. Muidu huvitav fakt igaljuhul, et justnagu oleks mingi võidujooks toitainete vahel kehas, poel varem sellist asja kuulnud, keegi miskit veel teab selle (“jadastamise-teema”) kohta, siis lisage, haakub ju käesoleva hommiku-teemaga küll.

november 19, 2009 at 5:16 p.l. in reply to: maalt ja hobusega #235816

asdfghjkl

Member

Lugesin, et tegu on uimasusega. Siis võiks tarvitada ergutavaid preparaate. Todasama näiteks võiks proovida, mille nimi hetkel ei meenu. Tegu on asjaga, mida reklaamitakse enne lõpukirjandi kirjutamist, et ostke apteekidest seda preparaati, ja aju muutub virgaks ja sobilikuks kirjandi jaoks. See preparaat minuteada on täiesti vabalt saadaval apteegist. /–/ Jah, googeldasin nüüd, selle asja nimi ongi “E 322”, ehk “letsitiin”, seda siis võtta mõned doosid, siis peaks ergas olema.

Näiteks ka selles pudinas on seda:

Glasuuritud dessert “Leiva” rukkileivaga 43 g

Balbiino AS (tootja)

+2…+6C

Koostis: kohupiim, suhkur, hüdrogeenitud taimne rasv, kakaopulber(19.75%), vanilliin, taimne rasv, vesi, rukkileib, lõhna- ja maitseained, happesuse regulaator, säilitusaine, paksendaja, letsitiin

Kategooriad: kohuke

100gr toodet sisaldab keskmiselt

Energiat

369 kcal

Valke

6.6 %

Süsivesikuid

30.6 %

Rasvu

24.5 %

http://grotezo.ee/tooted/213-glasuuritud-d…va-rukkileivaga

Keegi võiks oma sõnadega lihtsalt lahti seletada letsitiini toimemehhanismi siin.

november 19, 2009 at 4:59 p.l. in reply to: “Kaalust alla” TV3- st #235810

asdfghjkl

Member

Meenus üks seis raamatust Rikas isa, vaene isa:

“Rikas isa maksis poistele äärmiselt vähe palka.

Seejärel mõne nädala pärast, kui poisid kurtma tulid, et nemad enam poolmuidu rügamist ei tee, pakkus rikas isa, et töötage tasuta edaspidi, posid nõustusid hambad ristis. Pärast tasuta töönädalaid leidsid posid hea äri-idee ja said rikkaks*.”

“IME” tähendas omal ajal vist mõistet “Isemajandav Eesti”, vms isemajandavat ehk ise toime tulevat, samas tegu oli üpris shokeeriva radikaalse hetkega ajaloos, sündis miskit imelist, justnagu enneolematut. Ja sellest Msc minuarusaamist rääkiski, et shokiteraapia teeb imesid, samamoodi nagu rikka isa õpipoisid läbi shokeeriva kogemuse õppisid elult midagi head. Ise treeningutes shokeerin ka enda keha, ja vaimu, tundubki optimaalne kui on aeg-ajalt shokimomenti, annab head tulemust.

Ma pole saadet vaadanud veel, aga tundub nagu seal esitatav pole päris see, mis tegelikult toimub, või, esitatavat võib interpreteerida valesti (“kaart (ehk esitlus) pole territoorium (ehk tegelikkus)”). Samamoodi nagu filmides, ja, telekanalitel esitatavates reklaamides, jääb esitlusest mulje, et suitsetamine on õige ja hea. Kui nii on asjalood selle saatega, siis piisaks kui korrektselt mainida sinna juurde, et tegu on meelelahutus-show-ga, või muud sellist. Samas minuarust käesoleva ühiskonna korralduse juures pole see nõue enam niivõrd oluline, võiks ka lisamata jätta sellise hoiatuse.

Lugesin ühte saiti (muusika-teemaline), kus räägiti metoodikate erinevustest (üritan hiljem siia tuua lingi, kui huvi on). Seal toodi näide, kuidas kaks õpetamis-metoodikat muusikas erinevalt mõjuvad. Ühte metoodikat nimetati kui “esmakordselt sügavasse vette viskamist” (radikaalselt shokeeriv metoodika siis), ja, teist metoodikat kirjeldati nii kui isik saadetaks madalaveelisse piirkonda (eriti nö hoolitsev metoodika siis). võrrledi kahte vastandlikku metoodikat noodiõpetuses siis toodud ujumis-metoodikatega. Ja öeldi et tõenäoselt sügava vee keisi puhul ei õpita midagi, sealt midagi head ei tule, uputakse ära. Samas ise tean tuttavat, kes ei olegi ujuma õppinud tänaseni päevani, ja põlvini vette mere ääres maksmimaalselt lähebki, on sealsamas kus metoodiliselt ujumise õppimist alustas.

Ses mõttes, soovitan alati mõelda, et erinevad metoodikad ja maailmavaated on omajagu kõik õigeid. Kui öeldi, et keegi maha ei surnud saate tulemusena, siis üpris huvitav saade ju. Kui oletada, et saate tõttu keegi valesid metoodikaid kasutama hakkas, siis see oleks küll sinisilmne, ei usu, et saade kedagi vaatajat üldse trennisaali viis, ja kui viis, siis vaevalt ni ifataalne ehk surmatoov trenn ära tehti. Samamoodi, kui, ma õpin vale metoodika, või, isegi valesti nooditeadust (mida on võimalik täiesti teha muide, ikka leidub ullikesi, kes eiteamis väärat infot üles panevad netti, nagu ka siin saidil sedalaadi eksitavat leida võib), siis ega see midagi hullu ei tee muusikahuvilisele, küll õpib ümber või tekib tal mõni hea idee selle käigus, nagu rikka isa õpilastel tekkis tasuta töötades.

november 19, 2009 at 12:21 p.l. in reply to: 1 õlu peale trenni = kasulik? #235730

asdfghjkl

Member

Alkoholi kohta on üks uurimus:

“Mõõdukas alkoholi tarbimine kaalu langetamiseks:

http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/15356671

Tulemus: juues natuke alkoholi, andis parema või samahea kaalulanguse kui ilma lakoholita.

“

Sedalaadi uuringuid võib leida veel, ja sedalaadi ideoloogiaid, kus öeldakse, et mõõdukas alkoholi tarbimine on inimesele pigem hea kui halb.

Treeningud on minuarust hobi, mis ka kõige suruema entusiasti puhul kalduvad aeg-ajalt igavasse rutiinsusesse vms negatiivsesse faasi, siis vahelduseks, ja võib ka öelda, et meelelahutuseks, pudel õlut midagi nimetamisväärselt halba küll ei peaks tegema, pigem annabki huvitava lõõgastava meelahutusliku meeleolu.

(Kas keegi võiks ületäpsustada siinkohal, kuidas stressihormoon treeningjärgselt käitub, kui, treeningu järel võetakse alkoholi, ja, kui ei võeta?)