asdfghjkl
Forum Replies Created
-
Postitused
-
Roheline tee on teema-algatajal ja paljudel teistel kaalulangetajatel menüüs.
Kas see tee midagi tõesti mõjutab üldse? Tegu on ju veega sisuliselt. Võib-olla saan väga valesti aru, aga minu arvates tee ei muuda mitte midagi kaalu juures, olgu siis tee sort või värv ükskõik milline.
Trapetsi kesk ja ala-osa jaoks tundub mulle olema ülalt tõmbed paremad kui eest-tõmbed.
Kui käed ülalt tuuakse alla õlani, siis liiguvad abaluud kokku, kui käed üles liiguvad tagasi, siis abaluud kaugenevad, see motoorika treenibki.
Või on siiski eest-tõmme parem?
sõin ühe snicersi okouMida ma siis nüüd õigesti ja mida valesti teen?
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Minu arvates on magusate pudinatega nii, et kui proovid need totaalselt välja arvata, siis on tõenäosem, et nädala-paari pärast tuleb väga suur murdumine, et parem ongi teadlikult näiteks nii teadvustada endale, et nädalas korra miskit magusat sööd, aga ainult korra, sinu puhul siis toda snikersit. Et see pigem ongi hea, kui planeeridagi see snikers plaani sisse. Kui nädalas läheb sniekrs algul, siis tõenäoselt nii see kogus ka jääb, ja tõenäoselt ei teki seda murdumise ohtu, et sööd kilo snikersit korraga sisse. Et mina arvan, et järl-järguline toidumenüü kvaliteetsemaks muutmine on efektiivsem metoodika. Suitsetamisega sedalaadi metoodikat teatavasti teha ei saa küll, seal efektiivsem on koheselt totaalselt loobuda suitsust. Et mulle tundub, et magusate pudinatega ongi efektiivne nii nagu teed- snikers nädalas või nii.
Ma soovitaks üleüldse üldiselt sedalaadi etappe, kõik etapid on sisuliselt uue elulaadi kinnistamised:
1) proovida paar kuud elada nii, et tarbida tavalist toiduõli ei tarbi, tarbid vaid oliiv-õli. Kui paar kuud järjest möödas, siis lasegi pensionini oliiviga.
2) proovida iga söögikorraga mõõdukalt süia mõned kuud. Kui tunned lõpuks, et see rutiin õnnestub kenasti, stressi ei valmista, vajadust ülesöömis-tunnet saada pole, siis enamvähem nii jätkagi.
3) proovida süia vaid kvaliteetseid töötlemata kõrge toiteväärtusega toite mõned kuud, st et viinereid ei söö, valid selle asemel liha, limonaadi ei joo, jood mahla jne, mingit ülikallist ökomahla juua pole mõtet seejuures, välismaa juurvilja ei vali võimalusel, valid eesti oma jne. Et kujuneks välja eelistus, et sööd asju, mida saab kirjeldada sõnadega “kvaliteetne toit”. Seda nimekirja mis selle mõiste alla kuulub oskad intuitiivselt aja jooksul selgeks saada.
Need on nagu sellised 3 põhiasja mida võiks katsetada minuarust igaüks. See punkt 3 ja muu selline on subjektiivne, seal saab erinevaid arvamusi tuua, näiteks pelmeen on üldiselt mitte kvaliteetne toit, kuid subjektiivselt ise ütleks, et siiski pean õigustatud valikuks teda, et tunnen, et keha sellest ei rasvu ega toitainete puuduses ei vaevle, et sedalaadi vahepealseid kasulik/mittekasulik valikuid on omajagu, üsna väike olulisus on sellistel kas valida neid või mitte.
Aga siis need 3 punkti üldiselt, kuidas need tunduvad?
Minu kass küll joob piima, ja lapsepõlvest mäletan, et meil maal jõid ka kõik kassid piima, piimaköögi ukseees olid kausid rivis, kuhu siis värsket piima valati. Krt, nüüd tuli omal ka värske piima isu peale” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Tallinna kassid söövad krõbinaid ja joovad vett, ei mingit piima. Aga nagu ütlesin, siis see piima teema on subjektiivne arvamus mul, et kui leiate häid fakte selle ümber lükkamiseks siis tänud ette.
Kunagi tõin ühes postituses lingi, kus öeldi, et teadus ei mõista, kuidas siiski keha piimaga toime tuleb neil, kellel on näitajad, et tegelikult ei peaks nende keha suutma piimaga ümber käia, aga seda siis nenditigi, et näete, teadmata asjaolul siiski keha saab piimaga hakkama. Et teooria väidab, et jah enamik piimaga omab raskusi, kuid praktika näitab, et seesama enamik probleeme ei näi omavat, saavad piimaga hakkama. Ise ma olen subjektiivselt avastanud, et kui teha söögikord, milles on liiter piima või sellega võrdväärselt muud piimatoodet, siis seedimisele see hea pole. Kõhugaasid, ja kõhu korisemine algavad kui sedalaadi kogus sisse süia, seedub aga enam-vähem normaalselt, siiski mitte nii kvaliteetse väljaheitega ei kulmineeru see piima teekond. Nii on subjektiivselt minu vaatlused olnud. Sisetunde järgi tundubki see, mida kirjandus ütleb, et piim on halb süsivesikutoode, sealne süsivesik nõuab omastamiseks palju ressurssi, ja kui juba liitrisse piima maht ulatub, siis ressurssi selle töötlemiseks ei jätkugi. Teiste suhtes aga, arvan nii, et kirjeldatud palju ressurssi võtab see niikuinii, ja midagi eriti sealt ei omastata korralikult, seega pigem tõenäoselt on see piim kahjulik, olgugi, et visuaalselt ei pruugi silma hakata miskit negatiivset. Et sedalaadi mõte mul piima kohta, ja seetõttu ma ise tarbin vähem seda ja soovitan ka teistele vähe tarbida. Lehm ja kass ju ka ei joo piima, ega muud loomad, kui juba suureks kasvavad, õigesti teevad minuarvates.
Ei, see pole see. Siin on olukord pigem selline, et ta tellib tunnustatud ja sertsifitseeritud spetsialisti käest jalgratta, millega käib kaasas ka hooldus, garantii ja muud teenused, ja siis järgmine päev läheb mingi Gennadi juurdeKui jalgrattal on garantiid ja asjad olemas, siis mõtekam oleks kasutada neid hoolduseid ja garantiisid muidugi. Samas ma siiski ei paneks pahaks Gennaadi poole pöördumist, võib-olla klapib G’ga koostöö paremini, klient on ju kuningas oma otsustele, isegi kui need pole ratsionaalsed. Muidu sain su ideest aru küll lõpuks- mõtekam oleks Otilt küsida muidugi.
Äkki loeksid teemat ka vahelduseks?Igatahes, kui mina Ott oleks, siis ma saadaks sellise kliendi otse peesse ja enam teda kunagi ei aitaks – kes võtab spetsialisti poolt koostatud toitumiskava ja läheb kuhugi foorumisse mingite tüüpide käest küsima, et nad kava parandaksid.
Ma ei saa aru, mis halba on selles et inimene ostab toote, näiteks jalgratta, ja nüüd foorumite abiga uurib, et kuidas sellega sõita, saab targemaks tema ja teised, kellega rattast arutavad foorumites.
Kui aga sa näed probleemi selles, et sinu äri jaoks pole hea, kui foorumis rattast räägitakse, siis reguleeri oma äritegevust, üks lihtne võimalus oleks ju panna rattale kasutus-tingimused kaasa, ala kirjutada, et “sellest rattast sa foorumites rääkida ei tohi”. Kui ma toodaks rattaid, siis minupärast arutagu kuitahes palju seda kusagil foorumis, minu rattad on head ja kui ka pole, no siis hea võimalus ongi lihvida tooteid paremaks.
Oot, wtf? See on spetsialisti poolt koostatud kava ja sa küsid foorums mingite suvaliste tüüpide käest, et nad Oti kava parandaksid? Oled sa ikka terve mõistuse juures?Las küsib, saab tema ja keegi teine targemaks võib-olla, selleks foorum ongi.
kuidas mõjub selline asi nagu alkoholivaba õlu või siis need mis käivad sama katekooria alla aint et sisaldus on 0.5% . Olen väga pikalt tervise jamadega võidelnud ning sellele väga lõppu ei paista (meie meditsiini auklikku süsteemi silmas pidades) ning olen kah võib öelda täiskarsklane aint et joon seda alkoholivabat õlut. Tarbin seda igapäevaselt. Teoreetiliselt peaks see olema igati hea kuna sealt saab vitamiine kuid jääks ootama teie proffessionaalset arvamust
Need õlaharjutused siis:
1. kombineeritud seeria:
1.1 althaardega kangi surumine üles
1.2. pealthaardega kangitõmbed lõua alla.
2. althaardega kangitõstmine ette
Harjutust 1.2 olen enam-vähem teinud ja näinud teisi tegemas (Reval spordis), tõmmatakse kiiremalt kangi üles. Need kõik kolm harjutust suurt raskust kasutada ei võimalda, seega need on pigem vahelduse jaoks head, mitmekesistamiseks, mitte aga lihasmassi kasvatamiseks, selles suhtes mingiteks imet tegevateks harjutusteks neid ma ei loeks. Toda viimast harjutust võiks proovida, ilmselt õla esiosa saab selelga hästi tunnetada.
Sedalaadi päeva-kava peaks pekki kasvatama tõhusalt. Sest süsivesikuid ja energiat üldse süiakse sisse rohkem kui vaja. See siis esmamõte.
Teine asi mis silma hakkab, on piimatoodete rohkus taas. Mulle see ei meeldiks. Piima joogu kuni 10 aastased, ülejäänud tarbigu piima-toodet harva ja seejuures eraldi söögikorrana, näiteks ca liiter keefiri sisse, ja ei midagi muud juurde, sul on päevakavasse aga iga sammu järel mingi piimatoote pudin pandud. See piim pole mingi imevalk, ega too ka mingit vaheldust ega kasu sulle, see on üks halvasti omastatav toiteväärtuseta pudin see piim. Selline negatiivne kommentaar siis kavas piima kohta, ja pekistumise kohta, kumbagi heaks ei pea üldiselt.
Ennustaksin ka ise, et tegu Oti koostatud kavaga:) Aga minetea!
Põhiline on ju kalorikulu. Ma ei näe küll mõtet, miks ei võiks jõutrenni sisse tuua. Päevad läbi aeroobset nühkida on ka natuke mage juHantliga nad teevad seal 10 kõverdust, seejärel istuvad ilmselt 5 minutit ja räägivad juttu. Selleasemel ma sõidaks rattaga, ja arvan, et põletaks kaloreid rohkem.
Eks ta ilmselt psüühilise vahelduse mõttes hea on see hantlitrenn.
Ülekaalulistele sobib ka juurvilju toidule lisada.Mind huvitab, kas juurikate kogus arvestatakse toorelt või keedetult? Nt kui soovin keeta kapsast ja võtta nt 100g, siis kas 100g kehtib toore või keedetud kapsa kohta?
Toitaine-kaart koostatakse toore, st küpsetamata, aine kohta ikka. Toores aines on ju alati samad näitajad. Küpsetada saab aga erinevalt, nii et jääks lõpptulemusse palju vett, või vähe vett, toitaine kaal ja näitajad indiviiditi erinev, pole mõtet küpsetatud aine kohta arv-näitajaid seega tuua. Pakun, et mõeldi ikka toorest kapsast. Ja pakun, et toodud arvnäitasse tuleks suhtuda suhteliselt, kunagi valiti välja üks keskmine kapsas kusagil maailmajaos, mille sorti ja veesisaldus jm oli keskmine, siis tehti katse, ja saadi arvnäitaja mida lugesid, tegelikkus aga saab tõenäoselt olema veidi erinev kui see näitaja on, et kindlasti kalori täpsusega pole mõtet vaadelda neid arve.
Vaatasin taaskord seda saadet hiljuti, nägin, et tehti hantliga harjutust. Ja hakkasin mõtlema, et milleks nad seda ja ilmselt ka teisi jõuharjutusi teevad? Lihaseid neil pole, ja neid ka ei teki. Ja pole ka eesmärki lihaseid kasvatada, milleks siis üritada hantliga biitseptsit kasvatada? Minuarust võiksid nad jõusaalis ratast sõita, see aitaks eesmärgile, aga hantlitõste küll mitte.
See trennijärgne valu võib olla lihtsalt seletatav selelga, et nii on aju programmeeritud.
Discovery Science’i peal näidati hiljuti seda mõtet illustreerivat saadet.
Näidati, et isik ronis kaljul jak ukkus alla, põlve juurest ja puusa juurest murdus luu. Näidati, et isikul oli koheselt valus natuke aga. Seda seletati sellega, et aju saadab koheselt valu signaale välja. Seejärel pärast mõnda hetke valu kadus täiesti. Seda seletati sellega, et aju teeb nii, et blokeeritakse valu liikumise tee ära. Piltlikult öeldes, elektrijuhe, mis aju ja põlve vahel on, lõigatakse läbi, hetkeks, ja valus pole enam, mõnda aega. Et see ajutine valu kadumine on automaatne oskus kehal, selle sisuline tähendus on see, et kohese esmase valuga antakse sõnum, et on oht maha surra, seejärel valu hetkelise eemaldamisega antakse võimalus olukorda lahendada. Vigastatud ilma valuta isik sai võimaluse roomata kusagile jõeni ja abi kutsuda endale, seejärel algas taas tugev valu ja liikumine osutus taas võimatuks. Et sedalaadi idee võib olla ka lihas-valu puhul.
Selline spekulatsioon siis.
—
Minule on plahvatuslikuma loomuga liigutused hakanud lihaseid hästi mõjutama. Näiteks õlakehitust saab teha aeglaselt kuid saab ka teha plahvatuslikult nö.
