asdfghjkl
Forum Replies Created
-
Postitused
-
milleks ironiseerida?
Vabandust jah ses suhtes:) Bad me..
Muidu kõik sai muidu öeldud, see lindindus on okk!
Tere!Olen 15 aastane noormees ,trenni olen teinud üle poole aasta ,kaal 72kg ja pikkust 175 cm.Mure siis selline et vahel hakkab süda kahtlaselt torkima ,kas võib see seotud olla kuidagi trenniga ?
See on tõenäoliselt sellest, et keha areneb kiiremini, kui süda. Idee siis selles, et keha ruumala aina kasvab, aga süda jm sise-elundud ei jõua niikiirelt kaasa kasvada, ja siis neil on ülepinge jastress, et niisuurt enneolematut keha käsitleda.
Sellised harjutused siis, saab kõhulihast treenida. </p>
<p>—</p>
<p>Minu arust väga tore kummiprogramm. Mina ei näe mingeid halbu aspekte sellel. Ja kui subjektiivselt jõusaal ei meeldi, siis pole vaja sinna minna. Ks see kumm kätesse/kehasse ei sooni muidu? Kui soonib, siis võiks kummikindaid kasutada vblla.</p>
<p></p>
</div><!-- .bbp-reply-content -->
</div><!-- .reply -->
<div id=)
Küsimus on järgmine: kas võimlemislint võib kodustes tingimustes kuigipalju asendada jõusaali? Soovitatakse kangesti lisaks aeroobsele treeningule ka jõutrenni, aga jõusaal hirmutab mind, ja võib-olla on lihased ka vigastuste vastu tugevamad, kui mõlemat tüüpi lihaskiudusid treenitakse (jõusaali-kiudusid, ja aeroobika-lihas-kiudusid).</p>
<p>Jõusaali suhtes seda hirmu poel vaja karta, et tekivad lihasmügarikud, neid ei teki enamikel juhtudel, ja kui tekib, siis ikka väga suure vaeva korral, ja need kaovad peitu, kui nädala nälgida ja jõutreeningu katkestada.</p>
<p></p>
</div><!-- .bbp-reply-content -->
</div><!-- .reply -->
<div id=)
Kahjuks ei osanudki leida internetist selgitust lihasmälu aspektile.
Termini “muscle memory” all mõeldakse enamasti motoorset mälu, et kui kunagi õpitud kitarri motoorselt sõrmitsema, siis see oskus jääb lihasmälu alles, või kui tegeletud võitluskunstidega, siis taas üle pika aja treeninguid alustades õnnestub kõik lihtsalt, kogu motoorika meenub.
Aga mõnes kohas mõeld iselel termini all ka sedalaadi mälu, millest siin jutt käib, jõu-mälust, et alustades läheb 100 kg tõstmiseks 1a treeninguid aega, taas-alustades aga palju vähem selle raskuse tõstmiseni, et areng kiirem kuna on mingi nn mälu.
Muidu tundub, et ühest ja selget seletust sellele mälule ei ole, seda nimetatakse lausa fenomeniks (fenomenaalseks) siin-seal, mis samuti viitab ju asjale, mis pole selge ja on samaaegselt üllatav.
Seal siis seletatakse see nähtus ära:
http://www.2-bodybuilding.com/2006/11/06/muscle_memory.html
Kahjuks on sealne jutt liiga keeruks tööpäeva lõpuks mõistmiseks.
Aga tundub, et tahetakse seal seda öelda, et lihaskiud sisaldavad erikujulist ainet/proteiini (MHC IIX). Ja see aine määrab, kas tegu on lihaskasvuks sobiva (kiiret tüüpi) lihaskiuga, või kasvuks vähemsobiva (aeglane tüüp) lihaskiuga, st, et leidub mingi aine lihaskius, mis määratleb kas kiud on kiire tüübiga ja kasvuks sobilik või mitte. Ja lihasmälu on selline seisund siis, kus rohkemad lihaskiud sisaldavad seda ainet kui kunagi varem, st on rohkem lihaskiudusid, mis on kasvuks sobilikumad. Seal tehti katse, kus taas treeninguid alustades oli sedasorti ainet lihastes palju rohkem, kui alguses treeningutega alustades. Osad lihaskiud on vahepealsed ehk ei kiired ega aeglased ja treeningu käigus muteeruvadki nad kiireteks ehk kasvu-lihaskiududeks, st et treeningu ajal tekib sinna ajapikku see aine, mis määrab ka lihaskiu tüübi siis. Ja lihasmälu siis treeninguga taas-alustamsiel seisnebki selles, et on palju rohkem liha, mis reageerib treeningule, ehk siis rohkemad lihaskiud on kasvu soosivad (kiired).
Võib-olla e isaanud artiklist päris õiegesti aru, aga selle artikl iväide poel ka päris kindel.
Teada pole ka veel täpselt see, kas lihaskiud on suutelised oma tüüpi muutma või mitte
(“Can Training Change Fiber Type? -This is not entirely understood, and research is still looking at that question. “
http://sportsmedicine.about.com/cs/exercis…a/aa080901a.htm ).
Niiet lühidalt öeldes, võib olla seletuseks see, et treeninguga muteeruvad osad lihaskiud kiireteks lihaskiududeks, ja taas treeninguga alustades on need siis alles ja areng seetõttu kiirem ja hõlpsam, kuna eelneva treeninguga loodi rohkem sobilikke lihaskiudusid. Muidu paneb veidi kahtlema see versioon, aga võib olla see siis on nii.
Õnneks on olemas nn. lihase või organismi mälu.Kuidas seda mälu aspekti selgelt seletada?
Kas midagi sellist, et lihas koosneb mingitest asjadest, mis on säilitavad oma mahutavust. Et kui treeningut pole, siis nad on tühjad, ku itreeningu jurude tagas itulle, siis nad aga üsna kiirelt täituvad taas? Kui nii, siis mis need on, lihasrakud või? Oskab keegi seda mälundust seletada?
Ma ei näe küll mingit erinevust.
Näha on, et juba esimesel pildil on mingi vorm olemas igatahes, et tegelesid mingi spordiga juba varem.
Oleks, et ennem poleks miskit teinud, ja siis mõne kuu pärast võiks vast paremini märgata võrdlusmomenti.
Muidu piltidega on ju nii, et kui teha pilt koheselt PÄRAST treeningut täna, ja seejärel teha pilt aasta pärast ENNE treeningut, st lõdvas olekus, siis võib ka jääda lausa mulje, et on taandareng toimunud.
Ses suhtes ongi minuarust niiraske näha muutusi.
Beck – Loser
http://youtube.com/watch?v=dKM0NsBtwbg
Pure Morning- Placebo
http://www.youtube.com/watch?v=jQQmAP9Poo4
The Offspring-Self Esteem
http://www.youtube.com/watch?v=nZaliWszgGk
Kõiki neid lugusid olen enne treeningut kuulanud, need äratavad kenasti üles. Kuulan neid tasuta saidilt http://radioblogclub.com
Aga vabal ajal olen kuulanud nii-erinevaid stiile ja nii kaootiliselt, et midagi konkreetset välja tuua ei saa. Olen seltskonnatantsuga tegelenud suve alguseni ja tunnen hetkel tugevalt puudust selelga seonduvast muusikast.
Aga huvitavana on tundunud artist Egobomber, see on äraolev ja kosmiline:
Egobomber – In Aeternum 2002
kooli bioloogia tunnis pole õppind?testosteroon on meesuguhormoon ja teeb mehest mehe- kõik mis on mehlikkuse tunnused- hääl, karvakasv, mehekuju, käitumine, agressiivsus ja suurem lihasmass.
naiste hormoon on aga östrogeen mis teeb naise keha omapära-tissid, naiselik rasvumine, tselluliit, naise kehakuju jm.
Östrogeeni kõikuv tase pidi soodustama tselluliiti, aga kui seda kogu aeg samal kõrgel tasemel hoida, siis võiks arvata, et ei teki seda tsellut. Just kõikumine pidi soodustama, sellest juttu ka siin:
http://www.bodyline.ee/index.php/page_id/5
Tsiteerin:
“Tselluliidi üheks peamiseks põhjustajaks loetakse naissuguhormooni – östrogeeni kõikumist (puberteet, rasedus, menopaus), psüühilisi probleeme ja valesid harjumusi.
“
Seega seda tselluliiti niisama ei saagi, et omad küll östrogeeni kõrgel tasemel aga selelst ei piisa, selle taset tuleb kõigutada, siis saab tsellu kätte kenasti.
Kui alles läksid sellise treenimisega, siis lihtsalt pole lihas veel harjunud, juba ülejärgmien trenn võib tunda, et lihasvalu pole üldse. Aga lihasvalu kestabki rohkem kui 2 päeva mõnikord, minuarust võiks esmaspäeva õhtul treenitud lihas kolmapäeva hommikust kuni neljapäeva õhtuni valutada küll, reedel hommikul aga oleks kogu valu kadunud ja saaks reede õhtul taas lihast treenida. Selliseid 3-päevaseid puhkusi tuleb ikka ette, kas siis on üle pika aja lihast õllatatud, või lihtsalt üle pika aja korralik trenn tehtud. Valutavat lihast treenida küll ei tasu, kül laga võiks oodata, et niipea kui see taastub, siis kohe treenida, ja siis märkab tihtipeale, et 2-3 trenni ja taastumisaeg palju lühem, või et lihasvalu üldse pole enam. Ma olen treeningkava sõna-sõnalt jälgimist ka ignoreerinud, ja arvan et see on õige. Nimelt on mul pärast seljatreeningut kavas puhkepäev ja seejärel triitsepsi/õla treening, aga olen lükanud selle viimase treeningu päeva võrra edasi, kui selg on tugevalt valutanud ja on üldse väsinud olek. Et ses suhtes leian, et kui tunned, et poel konditsioonis trenni jaoks, siis lükata päeva võrra edasi julgelt. Kindlasti aga mitte treenida valutavat lihast.
Oluline on lihase taastumine, mitte koormamine, st et, võiks pidada taastumis-aega olulisemaks, kui trenniaega ja trennikordi.
midagi sellesarnast siis äkki…või on selle harjutuse nimi midagi muudSelel harjutuse kohta on mul küsimusi.
Nimelt minu jõusaalis on vaid kang, spetsiaalsed seadet, kus kang otsapidi põrandas kinni nö oleks, pole.
Olen 15kg ketta pannud ühte otsa, et see oleks nagu raskuseks ja hoiaks kangi maas paigal. Teise otsa panen rohkem raskust, kuid kui panna juba 65 kg teise otsa ja tõsta v-kangiga, siis tõuseb ikka kogu kang õhku. E iteagi kuidas kinnitada, maas olevat kangi otsa ,et see ei lõhuks saali ega tõuseks õhku.
V-kangi all mõtlen R412-asja:
Tead, jään sul vastuse võlgu kuna mul kaal hetkel katki.Võid kasutada minu kaalu. See asub Kristiine keskuse Prismas, seal riiulil, kus müiakse kaalusid loomulikult. Kaal on valget värvi, ja on näha, et seda on ohtralt kasutatud, sestab on sellel mõned mustrilised jäljed peal näha, aga kaal töötab hästi, olen ennast sellega kevadest saati kaalunud, ja olen lubanud ka teistel seda veidi kasutada.
http://www.msnbc.msn.com/id/4346042/
Seal tuuakse kohvi positiivseid omadusi ka välja, ja öeldakse lõpuks:
“The bottom line
In summary, caffeine does make us feel better, more alert; we sometimes exercise better, even think better. “
Seega minuarust loobuda koffeiini jookidest (tee, kohv) küll ei tasu. Ta võib luua suuremaid tõenäosusi probleemidele ,aga loob ka vastukaaluks heaoluks eeldusi- korrastad mõtteid, vähendad stessi, teed tööd erksamalt.
—
Lisavett soovitatakse kohvitassi kohta juua, kui juuakse ikka rohkelt kohvi, nagu ma aru saan, ja kui on veepeetus (dehüdratsioon) inimesel juba mingil määral nagu ma aru saan:
http://www.bellaonline.com/articles/art37211.asp
“Too much Caffeine – Drinking too much caffeine can lead to dehydration. If your diet consists of one cup of coffee or other caffeinated drink per day it is best to add an extra glass of water to your diet along with the recommended amount of water to drink. Try to cut back on the amount of caffeine that you drink each day and choose to drink water and natural juices or herbal teas instead. “
Lugesin ühte juttu proteiini-rikkast dieedist siit:
http://www.webmd.com/diet/guide/high-prote…ght-loss?page=1
Ja sealt siis põhilaused:
1. “I think it is fascinating and intriguing, yet we need the evidence that higher-protein diets are more effective over the long term,” Reeves says.”
Eesti keeles: ei ole veel kindel, et proteiini-rikas dieet oleks kasulik.
2. “Researchers don’t understand exactly how protein works to turn down appetite. They surmise that it may be because a high-protein diet causes the brain to receive lower levels of appetite-stimulating hormones.”
Eesti keeles: valgutoidu söömisel kaob isu paremini ära, ja siis on oh murduda šokolaadi järele hiljem väiksem.
Seega ma saan nii aru, et pole tõestatud et valgurikas dieet oleks õige ja hea, et seda uuritakse alles veel, seega ei usaldaks vee lsedalaadi dieeti. Teiselt poolt on kusagilt meeles idee, et osad toitained aitavad organismil omandada teisi toitaineid (ala oeltame, et valkude omastamsieks on vaja rasvu), seetõttu võib arvata, et kui süsivesikuid jm vigureid vähendada, siis võib-olla mõned protsessid toidu töötlemisel organismis jäävad hätta.
