asdfghjkl
Forum Replies Created
-
Postitused
-
Nojahhh …
Ma üritan ise kõike teha selleks, et see käesolev teema jätkuks kenasti järgmised 10a, ja suurt midagi halba ma selles eesmärgis ei näe, minuarust on “win-win”-tüüpi olukord selle teemaga siin mõlemale osapoolele. Selles mõttes pole minu-arust midagi halba siin kui Subjekt’ile trenni soovitataks, või msikit muud soovitataks.
Trenn on minuarust hea, kuna muudab inimese organismi lõpptulemusena kuidagi tugevamaks. Ja mida tugevam see on, seda paremini see tuleb toime probleemidega, sh ka kaalu korrigeerimsiega. Näiteks, olen ise kogenud, et mida rohkem mul treeningstaashi on olnud ajahetkeks, seda kiiremini olen suutnud kaalu langetada, hämmastavalt kiirelt isegi ütleks viiimaste kogemuste põhjal. Ja need lihtsad jutud stiilis “lihase või vee kaotus” jms ei ole küll õiged, ei ole küll tunda mingit lihase kadu, küll aga on tugevalt tunda, et head vormi pärast treeningpausi on järjest lihtsam ja lihtsam teha, ja tulles tagasi eelneva mõtte juurde, ütlekski, et treenituse aste tundub olema tugeva mõjuga tervise-teemade suhtes, kas kaalu langetus, või, lihase tagasi toonusesse viimine vms eesmärk. Et mida rohkem on isik trenni teinud, seda paremini tal organism suudab end õigele teele taas suunata. Niiet trenni minekut soovitaks mina küll, ja just toodud põhjusel- organism on tugevam nö.
Trenni soovitada kaalu langetajale nii, et öelda, et mida suurem lihas seda suurem potensiaal/ruumala rasva põletada, on minuarust vale soovitus. Ei anna see suurem lihas miskit paremat rasvapõletust minu sisetunde arvates. Selleks ma trenni nagu ei soovitaks.
Niiet ma soovitaks treeningut küll, olgugi, et ma pole kuigi paks olnud, ja ei saa kunagi kuigi paksuks, olgu siis kuitahes kehv söömis-kultuur. Ma suun, et nii paksule kui ka peenikesele treening tuleb kasuks, teeb organismi tugevaks.
Ma soovitaks proovida oma menüüs miskit ühte asja ainult muuta, ja katsuda sellega harjuda mõned kuud. Näiteks võiks olla see üks esimeen asi see, et sa ei joo enam koka-koolat, mitte kunagi. Kui suudad kuu aega nii toime tulla, jättes ülejäänud toitumis-käitumsie endikseks, siis on hea tulemus juba seegi ju. Et mõtle välja paar ülilihtsat käitumist enda jaoks. Ja anna teada mingi kuu aja pärast, kas said psühholoogilsielt hakkama selle enda psütitatud lihtsa eesmärgiga. Koka-koola oli lihtsalt suva näide, võiksid miskit paremat välja mõelda. Ja, et mingit tulemust see kokakoola ära jätmine ei peagi tooma, et eesmärgiks peaks olema lihtsalt enda proovilepanek kuuks ajaks, ja seejärel ka edaspidiseks, ühes väikses asjus.
Selline idee siis.
Tundub et kiidavad seal Atkinsi dieeti, isegi “mõistus pidi paremini libisema”,üks artikli kommentaar siin äratõlgituna:
Nainen 37Proovitud on ja pere söönud juba aasta vhh-toitu. Töötab tõesti, enesetunne on oluliselt parem, mõistus libiseb, uni maitseb, jaksaa paremini kB karisee siis, kui süsivesikud välja jätta (7 kg/3kk). Aitäh Antti Heikkilä!
Nainen 37v, 25.01. klo 11:45Kokeiltu on ja perhe syönyt jo vuoden vhh-ruokaa. Toimii todella, olo on huomattavasti parempi, järki luistaa, uni maistuu, jaksaa paremmin, kilot karisee sitä mukaa kun hiilihydraatit jättää pois (7 kg/3kk). Kiitos Antti Heikkilä!
Tähelepanek on õige, põhjus ma arvan, et vale:)“Põhjus” on vast siis jah pigem erinevates muudes asjaoludes, mitte tolles maagia-asjas.
Aga tundub igatahes jah nii, et alustatakse palju, lõpetatakse kiirelt, ja justnagu seetõttu et asja välja deklareerimine nagu võtaks huvi asja juurest ära väheke.
Mulle tundub, et alati kui öeldakse “alustasin asjaga X eile”, siis enamustel juhtudel asi ka lõppeb paari päeva pärast.
Kui aga öeldakse, et “alustasin asjaga X pool aastat tagasi”, siis vist enamustel juhtudel asi ka vähemalt pool aastat veel ka kestab.
Ja see on vist seetõttu, et asja teadvustamine sellise välja ütlemisega võtab nagu maagia ja entusiasmi asja juurest ära, sellepärast sedalaadi plogide pidamist kaua enam teha pole huvi, kui on välja öeldud, et alustasin just sellise bloogiga.
Lihtsalt selline tähelepanek, vaataks kas see ka õigeks osutub:) Loodan, et mitte, et ärge võtke kuidagi negatiivselt seda mõtet.
Plastkarpidega võtavad tööle kaasa ka tavainimesed, mitte-fitnessistid nö, lasevad mikrokas soojaks kella 12 ajal.
Soola on palju nendes maitseainetes, midap oes müiakse, Santa Maria jms, minuarust 50% on soola ühes maitseaine purgis seal, näiteks “Liha üldmaitseaine” sees.
Kui kana keha otsustab potti panna, siis otsustab tõenäoliselt sinu keha ka. Aga üldiselt seleenil mingeid suuri imendumisprobleeme pole nii et potti vist ei lähe.Ja kui ta juba sees on siis tõenäoliselt ei panda seda ainult ühte kindlasse kohta, vaid mitmesse eri kohta, või on sul kuidagi teistmoodi ?
Ja kui juba pannakse mitmesse eri kohta, siis vist läheb ikka muna sisse ka ? Või oled kade et osa läks sulgedesse ? Söö siis suled ka ära
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>No selge siis- tõenäoselt muna sees ka on seleeni siis rohkem. Asi selles, et sisetunne ütleb, et seal seleeni-munas on sama palj useleeni kui tava munas, ja klienti lihtsalt petetakse.
Kui sa ise seleeni sööd, siis kuhu sa selle täpselt paned ja kas me saame ikka uskuda, et sa just täpselt sinna panid ?Kui keha otsustab, et panna see seleen kohta X, sisi paneb sinna, kui otsustab panna wc potti näiteks, siis paneb sinna, et me ei tea kuhu see seleen pannakse.
Aga kui muna kohta analüüs teha, et mis ained seal on, siis usuks küll et kas ikka munasse seleen otsustati panna.
Osades poodides, näiteks sikupilli Prismas, müüakse seleeni mune. Need on siis kanadelt kellele on rohkem seleeni toidulisandina sööki pandud. Seleeni-kanu müügil pole näinud millegipärast, kuid mune küll. Kas sellistes munades on ikka seleeni rohkem kui tavamunas, või pole? Idee seisneb neil selles, et kui kana sööb seleeni sisse, siis kana keha seda nagu ei kasutagi enda sulgede jm asjade jaoks, vaid paneb kohe selle seleeni muna sisse, kas seda saaks uskuda?
Eestis on ilmselt vorstitooted peamine soja allikas, mis rahva sojatarbimise koguse määratlevad. Samas ei oska öelda kui palju vorstis sojat on, kas äkki 20%? Kindlasti tarbitakse vorstitooteid aga rohkem kui puhast liha, seega üldine eesti rahva hulk mingi soja koguse keskmiselt saab vortist peamiselt.
Jaapanlased tarbivad ohtralt, neil tervisenäitaja kuulduste kohaselt väga head.See esimene toodud müüt ütleski, et tegelikult jaapanlased ei tarbi palju. Et neil on seda soja veidi ketsupites jms maitseainetes lihtsalt veidi.
Kuna soja poliitiliselt promoti ameerikas kuagi palju, siis äkki seal tarbitakse soja kõige rohkem.
Samas, ega vist ei saa ka nii vaadata, et kui soja tarbitakse palju ja eluiga on lühike, siis soja on halb. Sest isikute eluiga sõltub ka ju sõdadest jms-st.
