asdfghjkl
Forum Replies Created
-
Postitused
-
Oleks siis vaja uut 2 päeva kava
Pakuks sellise kava, seal esimesed 2 päeva ongi sisuliselt “kahe päeva kava”, aga väike lisa on päevade 5 ja 6 abil:
1) Rind(raske) + Selg(kerge) + Jalg(v.a. säär)(ülikerge) + Alaselg (kerge)
2) Õlg(raske) + Biits (raske) + Triits(kerge)
3)-
4)-
5) Selg(raske) + Rind(kerge)
6) Triits(raske) + Biits(raske) + Säär(raske)
7)-
–Selles kavas kõhtu ei treenita, kõiki muid asju aga treenitakse. Seal kus on sulgudes “kerge” tehakse kerge koormus, et hoida lihased toonuses, paar harjutust enamasti paari seeriaga. Ühe trenni 90min. Kõik trennid õhtuti, mitte hommikul. Ühe nädala kohta tuleb minimaalselt 3 treeningpäeva, ja maksimaalselt 4 treeningpäeva. Sellist kava võiks teha 3 nädalat. Seejärel pakuks uue kava.
Luu – ja liigessüsteemi ebanormaalse asendi tõttu tekib mehhanoretseptorite ärrituse tõttu pidev impulsatsioon lihasesse, selle tagajärjel toonus lihases pidevalt tõuseb, kutsudes esile müoosi tekke lihases. Järgnevalt suureneb müootilises lihases pinge tõttu koormus kõõlustele ja tekib lokaalne hapnikuvaegus. Kõõluse hapnikuvaeguse tingimustes hakkavad rakud väärastuma ja tekib nn. tendomüootiline lihaskiud. Selline lihas, kus esineb tendomüootilisi lihaskiude, ei funktsioneeri enam normaalselt. Kogu lihas hakkab pingestuma, lühenema, tekivad valulikud tsoonid lihasesse, mis võivad oma pindala järjest suurendada. Pingete kasvu korral terves lihases suureneb koormus kõõlustes ja liigestes. Tekivad liigeste funktsiooni häired.Kui loete bolde, siis näete, kuidas mina asja mõistan.
Üks näide selline: inimene töötab arvuti taga, millele tihti järgneb see, et inimesel on pidevalt õlad tõstetud -> pidev pinge trapetsis, mis lüheneb, pinge aina suureneb.
Sama põhimõte ka näit. alaseljal ja puusal (jm)
Tundub nagu selgem küll nüüd!
Arvutiga töötades kui hoida küünarnukke õhus, siis mingi lihas peab töötama, et neid õhus hoida, ilmselt sisi trapets ja õlg töötavad, ok. On pika-ajaline töö lihasel, pika-ajaline pingestatud olek. Ja keerulisel seletusel trapetsi lihases tekib hapniku puudus. Ja hapniku puudus tapab lihast, ok, usutav. Ja hapniku puuduses kogu lihas hakkab lühenema, mismõttes ja kuidas? Kas nii, et lihase liha osas pole hapniku piisavalt ja see kude muteerub kõõluseks või, siis ongi lühem liha osa lihasel või?
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Me oleme erinevad.Ja sellepärast ei saagi me süüa sarnaselt!!!Joomisega ju sama lugu – mõni toetab käpa maha peale 100g viina joomist,mõnele on vaja 2l ja enam …
nii ka söömisega:mõni võib endale lubada pea kõike,teine peab kogu aeg jälgima,mida suhu pistab.
Pole midagi teha;seda peab lihtsalt arvestama ja tegema oma järeldused.Alternatiiv oleks ju nurgas vigisemine ja halisemine,mis midagi paremaks ei muuda.
Tõenäoliselt on sinu ja minu jaoks õigesti söömine täiesti erinevad asjad,
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Sina võid endale rohkem lubada ,mis teeb mind muidugi kadedaks …,
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>aga näitab veelkord seda,et nimelt söömine on kõige alus!
Nojah, nagu ma nimetaks seda siiski sõnadega “nagu Emake Loodus määrab”, nii peab isik ka leppima määratuga, ja sellele vastavalt toimima, selles suhtes minu arust kah nii asjalood.
Ja selles mõttes jah söömine on kõige alus, kuna see ongi see vähene mida üldse inimene saab kasutada, et midagi muuta, selels mõttes ta on jah alus ehk ainuke.
Minu sisetunne ütleb, et kui paksusele kalduv isik sööb ühe pitsa ära, ja mina söön selel pitsa ära, siis minul pannakse rasvarakkudesse sellest võib-olla 10 grammi, aga paksusele kalduval isikul pannakse sellest rasvarakkudesse 50 grammi, selles suhtes jah on nagu mõista annad, et kes ikka paksusele on kalduv, see peabki ikka väga hoolikal reshiimil olema ilmselt.
Viriseda muidugi pole mõtet, kui nüüd tulla tagasi põhiteema juurde.
Juba kooli söögilauas oli ühe ja sama toidu pealt näha, et ega ikka ei söö küll sarnaselt. Estiteks portsjonite suurus, teiseks, mis mulle eriti silma jäi, kes sõid toidu kõrvale salatit ja kes mitte. Kes eelistasid pigem kaht magustoitu kui suppi ja magustoitu. Ühtlasi suhtlesin klassikaaslastega ka koolivälisel ajal ja nägin, et on ikka küll menüü ja välimuse vahel otsene seos.No mina pole täheldanud seda seaduspära. Kui märkan, eks siis võtan mõtte tagasi.
Vb leiad siit mingi targema seletuse…Seda ma lugesin juba kunagi, seal on samuti kehv seletus. Parem seleta oma sõnadega lihtsalt asi ära, mis sa linke ja tsitaate ikka kopid siia.
Ma ilmselt ei oska küsimust kuigi selgelt püstitada kah.
Aga seisneb küsimus siis selles, et inimese lihas saavutab aastatega ebasoovitava halva oleku, mida niemtatakse “lühenenud lihaseks”. Ja seda probleemi tekitab aastatega üks vale motoorika, lihast-lühendav liigutus. Sedal iigutust tuleb sooritada kindlal moel, mida ma ei tea. võib-olla on see liigutus selline, et lihas pannakse tööd tegema siis kui ta on väljavenitatud asendis, võib-olla on teistsugune, seda võiks seletada keegi. Siis teaks mis harjutusi vältida. Ja seletada võiks, mis detailselt lihase sees juhtub, mis tekitab muteerumise, mida niemtataksegi “lühenenud lihaseks”. Et kas äkki, mingid ained liiguvad lihase sees kuidagi valesti, või mingi füüsika on seal valesti, et mis ja kuidas?
Ja seletada võiks ikka selgelt oma sõnadega.
Seal detailselt toimub lihase sees mingite osakeste vastupidine liikumine, ala, et ühed hobused on pandud vedama kelku ühes suunas ja teised hobused teises suunas, ja kelk läheb katki, miskit sedalaadi seletus on seal.
Et kes asja mõistab, see võisk kunagi siia selle seletuse tuua. Ma rohkem paremini ei oska oma küsimust formuleerida.
—
Siin artiklis räägitakse sellest mõistest “lühenenud lihas”:
http://www.tiitilves.ee/lihastevalud/index.html
Et seda ma mõtlengi siis mõsite all “lühenenud lihas”, mis seal kirjas.
Sest eks inimesele ole psühholoogiliselt kergem rohkem trenni teha kui et vähem süüa.Minu-arust on see nii, selles mõttes, et kaalulangetuse põhinõudeks on alakaloraash, ja treening annab võimaluse sumaarset kalorite hulka vähendada. Seega kui eesmärgiks on päevas süia 100 ühikut energiat, mis tagab optimaalselt hea kaalulanguse, ja oletame et treening kulutab 10 ühikut energiat, siis me võime süia 10 ühikut energiat rohkem kui dieet ette näeb, juhul kui me läheme trenni.
et ei ülekaalu ei põhjustanud mitte Jumala Käsi ega Saatuse Kuri Silm ega Emake Loodus ega pahad-naervad-kommenteerivad tüdrukud-poisid vaid lihtsalt vale söömine …Selle mõttega ma pole nõus. Ma olen siiani arvamusel, et söömine mõjutab vaid mingi tühise osa isiku vormist. See arvamus mul kindlasti pole populaarne, ja enamus kindlasti arvavad nagu sa ütlesid, et põhjuseks on vale söömine. Ma nii ei arvan, ma arvan, et enamvähem sarnaselt sööme me kõik kuni 20nda eluaastani, aga tänavapilt on erinev- mõni on paks ja mõni on peenike. Seega sama toitumise ja elu juures, miskit on inimestel erinev, see miski, mis muudab ühed paksuks ja teised peenikeseks. Sellisel iht-loogika peal mul see arvamus seisabki. Pole leida mingit erilist uuringut, ega teaduslikku teadmist, mis kinnitaks või ümber lükkaks selgelt seda mõtet, sellepärast, et teadus on üldse kehval tasemel hetkel ,ei teata geenidest mitte midagi jm organismi osadest, mis tegelikult kõik mõjutavad inimest. Minu kogemus on selline, et olen väga ekstremaalseid huvitavaid söömis-käitumisi viljelenud 10a jooksul, mis on nii ala- kui ka ülekaloraasiga olnud. Ja 10a jooksul on ikkagi olnud ligilähedane keskmine normaalne vorm, st kaal on olnud [kasv(cm)-100]kg enamvähem ja kõikunud siis ca +-10kg sellest suurusest, mitte rohkem. See kaal ei saagi rohkemaks kunagi minna minu kogemuse baasil. Seetõttu ma ütlekski veelkord mõtlemis-aineks, et minu seisukoht on, et “Emake Loodus” määrab 90% asja ära, söömine jm seal suurt ei muuda.
Igas grammis luustikulihases on 100g kokkutõmbevalke (aktiin, müosiin).Mida seal huvitav sellega mõeldi, et ühes grammis saab sisalduda 100 grammi?
Ma sooviks lihtsamat seletust miskit sellsies stiilis:
Kui te näiteks toetate kätega seina ja püüate seda suruda, loote Te situatsiooni, kus pingutate lihaseid s.t.lühendate neid, aga ei sunni neid muutma oma pikkust (sest seina kaal ületab Teie kaalu). Või kui Te surute jalaga põrandat, siis jalg ei liigu, aga lihased on hõivatud – lihaskiud pingulduvad.http://www.vipmedicum.ee/vipline_ee.html
Kuid ka see on seal kehv seletus-stiil minuarust. Kõigeparem oleks seletada piltlikult asja. ala, kujutame ette et meil on kummilint, gitarri keel, makaron, ja teeme nii ja naa, ja tekib see ja too, mis ongi sarnane kui lihas lüheneb pensinäril pensioniks ära.
Üks tark inimene ülalt las seletab” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Oleks tore küll jah kui keegi teeks stiilis “seletus vanaemale”.
Enne seda aga lisaks veel, et lihas lüheneb eluaastatega. Näiteks puusa sees olev pirnlihas on pensioni eaks lühenenud päris palju, põhjuseks on siis lihtsalt vananemine. Teine põhjus, miks lihas lühenevat, olevat nö lihastkahjustav treening. Mind aga jah huvitab, et mis moodi detailselt lühenemine tekib, kui keegi lahti seletaks hästi, annaksin kindlasti ratingut seletajale.
Minu sisetunne ütleb, et kehakaalu seisukohalt pole oluline, kas süüa sea või kanaliha. Aga südame, kolesterooli jms tervislike näitajate poolest on sealiha vähem soovitatavam ,kuna temas olev rasv tekitab terviseriski. Kanas seda riski tekitavat rasva pole, ja ka kalas mitte. Seas aga on. Kuid vlaides sealiha kanaliha vastu, tõuseb kaloraash ja tõuseb dieedis rasva% ja vähenevad muude makro-ainete protsendid, seega, kes tahab sama kaloraashi juures tõsta valgu osaprotsenti oma dieedis, siis pigem valib ta kana kui sea.
Ma arvan ,et treenival inimesel on organism nii heas vormis, et sealiha tema südant kehvemaks küll ei tee.
Olen olnud sea kaelakarbonaadi dieedil 2+ kuud, mõlemad kuud sõin ca 15kg siga. Sedalaadi liha abil ülekaloraashis oleku eksperimente tegin pool aastat umbes, ühel kuul peamisel kala, teisel siga, siis kana, siis siga, siis kana, umbes nii. Ja leidsin, et kaal ei tõuse kuigi effektiivselt, sain mõned hädised kilod üles, ja seda suure pingutusega.
Kas keegi võiks selgelt lahti seletada lihase lühenemise nähtuse. Et mis suunas mis peab liikuma, et tekiks see, et lihas lüheneks. Kõhuharjutus sirgete jalgadega tõsted on sellsied, kus räägitakse lihase lühenemisest vist ka, kui ma õigesti mäletan, et siis võib küsimuse niimoodi käesoleva kõhuteemaga siduda, aga võib ka biitseptsi peal näite tuua- mismoodi ta lüheneb, mida selelks teha, jam is detailselt toimub, et ebasoovitav lühenemine saaks õnenstuda.
Su jutt on natukene vastuolus. Sa väidad, et üks seeria mis tehakse triitsepsile, see ei anna piisavalt koormust, kuid kolmapäevane trenn on häiritud kuna triitseps pole taastunud ?!Kuidas jõutõstjad suureks saavad see on hariv artikkel selle koha pealt.
Seal on jah vastuolu. Pakun, et esiemsel kahel treening-nädalal kolmapäeval nii ka oleks seis vast, aga edaspidi juba triitseptsit valusaks ei saaks üldse.
Loen artiklit.
mis asjad ned l22tsed on?Ise tarbin hetkel piima,jogurtit
Läätsed sarnanevad välimuselt ja maitselt kuivatatud hernestega. Kuna ka hernesuppi tihti süüa enamikele ilmselt ei meeldi, siis läätsi samuti vaid vahelduseks aeg-jalt harvemalt tasub teha.
Jogurt on minuarust parim näide sellest, mis vanasti oli populaarne termin: “peidetud (kujul) rasv”. See oli mingi sedalaadi termin, mida oli populaarne öelda, et anda mõista, et miski sisaldab miskit, mis välja ei paista. Jogurt sisaldab laua-suhkrut väga palju. Seetõttu jogurtid pole head. Keegi võiks siin täpsustada kui palju suhkrut liitrsises jogurtis on? Pool teeklaasi suhkrut kindlasti ma oletan. Seega kui teed piima-saaduste söögikorra omale, siis pigem joo keefiri kui suhkru-jogurtit.
Sellises trennis (3X nädalas fullbody) saaks iga lihas liiga vähe mõjutatud, kuna ei suudeta ühele lihasele piisavalt koormust võimaldada. Näiteks triitseptsile jõuaks teha ilmselt vaid ühe seeria rööbaspuudel surumisi, rohkem triitsepsile harjutusi ega seeriaid võimaldada ei saa. Seega ei saa olla mingit erilist ootust triitseptsile, ega teistelel ihastele selle tõttu. Ja teine asi on see, et reaalselt ei taastu paljudel kahe päevaga lihas ära, et uueks trenniks hästi valmis olla. Seega näiteks esmaspäeval treeniti ühe seeriaga triitseptsit, sama tehti kolmapäeval ja reedel, seejuures kolmapäevase treeningu triitseptsi seeria kannatas kvaliteedilt, kuna lihas polnud taastunud. Selle loogika järgi, ei näe, et sedalaadi lähenemine hea oleks.
Nii nagu mina aru saan, siis keto-dieet on tänapäeva inimesele kõige raskem dieet üldse, sest on harjutud sööma palju süsivesikuid sisaldavaid toiduaineid. Näiteks tõesti piimaproduktid on laialt tarbitavad süsivesiku-toiduained, lisaks ketsupid sisaldavad suhkrut jm produktid sisaldavad palju suhkrut, toidulaud läheb kardinaalselt kasinaks esmapilgul kui süsivesikuid välja praakima hakata keto tasemele. Selles mõttes tundub see keto olema kõige ülejõukäivam ülesanne tavalisele tänapäeva inimesele. Atkins’i jm dieetide põhimõtted lubavad veidi rohkem süsivesikuid, ja see on juba tänapäeva inimesele palju jõukohasem ja reaalsem. Mulle tundub mõistlik soovitada Atkinsit jms mdalama süsivesikutega ideoloogiaid esmalt mõnda aega kui lausa keto’t proovida.
Mis puutub piima-süsivesikusse, siis minu sisetunne üleb, et see on isegi rasvhappest raskemini lagunev aine, seega ketoosile on ta pigem kasuks kui kahjuks. Mis te arvate sellest mõttest?
Tass rohelist teedOT: Ma saan aru, et tegu on Liptoni stiilis teepakiga, mis on ostetud Selver’ist 10 krooni eest. Kas keegi võiks kommenteerida selgelt, on sellest Liptonist kaalu langetajale tõesti kasu ka või ei ole? Minu sisetunne ütleb, et Lipton’i paki sees on tegelikult mingid lepalehed, ja need ainevahetust kindlasti ei kiirenda.
