Arthas
Forum Replies Created
-
Postitused
-
USA heades ülikoolides kasutatakse külalisõppejõude äärmiselt laialdaselt. Nendeks on nii professionaalsed õppejõud kas ülikooli teistes campustest või nn. sõsarülikoolidest nii Euroopast kui Aasiast (tõusev trend). Samuti on väga laialt levinud oma ala professionaalide kaasamine õppetöösse. Kas Eestis juhtub niipea, et näiteks Samsung Electronicsi VP turunduse alal annab terve loengusarja oma hands-on kogemustest ja case-studydest? Paraku mitte.
USA’s mõistetakse väga hästi, kui oluline on võimalikult lai rahvusvahelistumine kursuste lõikes. Seal vaadatakse hoolega, kes sisseastujatest mis väärtust konkreetsele lennule toob. Nii on paradoksaalsel kombel eestlasel, kes räägib lisaks inglise keelele ka veel vene ja soome keelt ning kes umbes adub, kuidas käib siin põhjalas äri ajamine, suur võimalus USA eliitülikooli sisse pääseda, kuna sellesuunalisi kontakte ja insight-i on USA-keskselt suht keeruline hankida. Kindlasti on ka seal tähtis GMAT ja muud testitulemused, kuid kaugeltki kõike ei taandata numbritele. Lendu kokku pannes üritatakse luua võimalikult laiapõhjaline sünergia.
See käib USA eliitülikoolide kohta (Columbia, Wharton, Berkeley etc.). Kui latt madalamale lasta, kohtab ka USA’s teistsugust lähenemist.
Rõõm kuulda, et lisaks Euroopale hakatakse avastama ka teiste maailmajagude tegijaid. Samuti nõus, et keeli valdavad inimesed Ida-Euroopast on USS-s nö “minev kaup”, ja peamisi põhjusi on kaks: majanduslik laienemine ja national security. Muide, majanduslikus ülevõtmises kaldun arvama, et maailma suurima rahvaarvuga riigile ameeriklastest pikemas perspektiivis konkurente ei ole. Hästi iseloomustab seda näiteks viimaste ametlike Hiina delegatsioonide Eesti külastamine, kus väga suure arvulises delegatsioonis olid mitmete erinevate valdkondade spetsialistid esindatud, et kohalikele tegemistele “pilk peale visata”.
Ja omast kogemusest võin lisada, et Eesti ülikoolides on erialasid, kus oma ala tipptegijate-praktikute kaasamine on muutumas igapäevaseks.
Kasulik on jääda sellest skisofreeniapiirist õige pisut allapoole
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>
Tagab ka muretuma vanaduspõlve sest suur osa probleemidest vanaduses on langeva dopamiiniga seotud.
Ega asjata öelda, et geniaalsuse ja hulluse piir on sama õhuke kui horisondil kattuva mere ja taeva oma
Vajadus? Meil on väga palju ühiskonnale ülimalt vajalikke ametikohti, mis on ilmselgelt alatasustatud.Vanemad ei anna raha, sest sa oled neile vajalik… nad lihtsalt armastavad sind.
See on sinu elu ja sa ise tead, kuidas sa elada tahad.
Rumal… on üldiselt raske olla. Seda saad tabada alles siis, kui sinu eakaaslased on tugevalt ette jõudnud.
Üs. kõik oleneb taustsüsteemist, vanemad siin kahjuks abiks olla ei saa, sest paratamatult tead sina midagi, mida nemad ei tea ja see võib tekitada sulle nö üleolekuillusiooni.
Samuti kipub teatud vanuses lastel taskuraha suurus mõjutama nende hierarhilist kuuluvust grupis (koolis), mistõttu vanemate materiaalne edukus võib mõjutada laste positsiooni ja suhteid oma sotsiaalses keskkonnas. Kurb muidugi, et vanemate rahaline seisund võib mõjutada laste positsiooni, kuuluvust või mittekuuluvust mõnda sotsiaalsesse gruppi. Loodan, et olin liiga pessimistlik.
“Raha andmine” ei käigi ainult oma suva või armastuse järgi – perekonnaseaduse kohaselt on alaealise lapse (ja puudega täisealise) ülalpidamine vanemate kohustus. Ja täiskasvanud laste kohustus on oma vanemaid üleval pidada.Muidugi võib öelda, et seadusse on armastus kirja pandud. Et see seadus on armastusest tehtud. Mis vahe on armastusel ja kohustusel?
Eks ta käi tihti tõesti käsikäes, tihti peale kaasneb ühega ka teine.
Kui võrdlete Eesti ja välismaa korralike ülikoolide pakutavat, siis tuleb selget vahet teha, kas soovite kuivi faktilisi teadmisi või kogemusi, grupitööd, maailmanimega praktikutest lektoreid ja rahvusvahelist kontaktvõrgustikku. Kuivade numbrite päheajamisel on meil kultiveeritav haridussüsteem kindlasti tõhus, kuid puudujääk neis muudes asjades on nii suur, et lõpetanu ei oska nende numbrite/faktidega midagi asjalikku peale hakata (st. raha teenida).Kui eesmärgiks on teadustöö, sobib TÜ õppimiseks nagu valatult. Kui eesmärgiks on olla konkurentsivõimeline äris, siis kurb tõsiasi on see, et ükski meie kõrgkool vajalikke teadmisi ja kontakte ei jaga. Noortel jääb paratamatult potentsiaal rakendamata, kuna ülikool on tihti just see, kus sõlmitud tutvused peaksid sind elus edasi kandma.
Ma päris ei nõustuks selle väitega. On tõsi, et Eestis on võõrlektorite oskaal olnud seniajani küllaltki väike, kuid see paraneb pidevalt. Teisest küljest küsiks vastu – kui palju näiteks USA ülikoolides kasutatakse külalisõppejõude? Ja milliselt mandrilt nad valdavalt tulevad? Pigem kaldun arvama, et ameeriklased on vägagi enesekesksed ja nö rahvusvaheliste õppejõudude kaasamisel tagasihoidlikumad kui väikeriigid. Tihti ei äe just suurriigid oma ninaesisest kaugemale. Lisaks kaasneb ju tänapäeval üldjuhul ülikoolidest rääkides arusaam, et maailma piirdub Euroopa ja Põhja-Ameerikaga (vahest ka Austraalia lisaks), ja meie, eurooplaste, jaoks ta nii ka on. 80% maailmast on meile veel suht tundmatu haridust silmas pidades.
Mis on haridus ning mis on haritus ? Kumba meil vaja on ?Haritusega kaasnevad tavaliselt lai silmaring, head üldteadmised valdkonniti…ehk siis isegi kui inimesel puudub taskust ülikooli diplom, on ta võimeline vajadusel selle edukalt omandama. Haridus tõesti ei kaasa enam alati haritust, kuid annab eelduse selleks, et inimene ka kord vastavale tasemele jõuaks.
Esiteks Inglismaal sa ei võta õppelaenu kommertspangalt vaid hoopis ühelt valitsusorganisatsioonilt mille eesmärk ei ole kasumi teenimine.Teiseks, see uus kõrgem õppemaks hakkab kehtima alles nendele kes alustavad oma õpinguid 2012. Ehk et kui praegune teemaalgataja läheks Inglismaale ülikooli 2011 siis teda see tõus ei mõjutaks.
Kolmandaks see 9% aastane tagasimakse üle miinimumi on sinu kogu tagasimakse summa, mitte ainult põhiosa. Siin ei ole mingeid intressikulude juurde arvutusi vaja teha.
Neljandaks õppelaenu maksed annavad maksusoodustusi ehk et tagasimaksele minev summa lahutatakse sinu maksustamisele minevast sissetulekust.
Teeme siis veidi arvutusi. Olen lugenud kusagilt et Inglismaal või Suurbritannias (ei mäleta kumma kohta see number käis) on keskmine palk kusagil 25,000£ aastas.
See tähendab et 25,000-15,000*9%=900 naela on su aastane tagasimakse ehk kusagil 75 naela kuus. See on 3,6% sinu brutosissetulekust. Nüüd kui seda miinimummäära tõstetakse 21,000’ni, siis kujuneb see makse veelgi väiksemaks.
Palgast aga veel nii palju et see ka oleneb sellest kuhu ja millisele erialale sa tööle lähed. Mõni ehk ei leiagi tööd kuid Londonisse mõnda suurfirmasse või panka tööle minnes (mida minu erialal teevad üpris paljud) on esimese aasta palgad vahemikus 27,000-40,000£ aastas ning need aina kasvavad sealt edasi.
Igal juhul mängisin natuke Excelis ja tegin veidi arvutusi.
Ehk et kui võtta inimene kes teeniks eluaeg keskmist palka 25,000£ aastas (ülimalt ebatõeänoline), summa mida ta peaks tagasi maksma on (praeguste õppemaksude juures) 9500 ja intress jääb igavesti selliseks angu ta praegu on ehk 1,5% (mis on ebatõenäoline sest intressi korrigeeritakse pidevalt) siis tal kuluks umbes 12,5 aastat et laen tagasi maksta. Võrdsustades palga aastase kasvu intressimääraga maksaks ta selle tagasi 10,5 aastaga. Mõlemal juhul on kogu tagasimakse nominaalväärtus kusagil 11200-11300 naela ehk umbes 200,000 krooni. See aga ei võta arvesse raha aegväärtust, fakti et selle summa sa pead välja käima alles väga mitme aasta jooksul ega võimalust et miinimummäära tõstetakse. See 1400 kroonine kuumakse mis siit tuleb ma pakun et on sama mida mõni inimene kulutab suitsule ja alkoholile.
Aga teeme uue stsenaariuumi: kõrgemad õppemaksud (ütleme 28,000 kokku vaja tagasi maksta) ja kõrgem miinimummäär ehk 21,000. Elu aeg keskmist palka teeniv Inglane maksab selle järgi tagasi iga aasta 360 naela ehk umbes 550 krooni kuus. 30 aasta jooksul ta ei jõuagi kogu laenu tagasi maksta kuid kui sa liidad kokku kogu selle aja jooksul tehtud maksete nominaalväärtused, siis sa saad kokku 10,800 naela mis on isegi natukene väiksem kui see mis sul kuluks vana õppemaksu tagasimakseks.
Igal juhul mu point on ikkagi see et tegemist on ülimalt soodsa süsteemiga. Sa maksad tagasi vaid siis kui sa teenid piisavalt ja isegi siis on summa piiratud. Muidugi ega keegi ei taha maksta rohkem millegi eest kui sama head asja saaks kusagilt mujalt odavamalt aga see tõesti ei nii hull vaid on kõigile taskukohane.
Kindlasti on Eestis inimesi, kes kulutavad suitsule ja alkoholile 1400 ja rohkem krooni kuus. Päris kindlasti aga ei pääse ka õllelmbelised britid kuus 80 naela, eriti veel kui arvestada erinevusi sigarettide ja alkoholi osas.
Tõsisemalt aga – intressikulu all pidasin silmas siiski seda, et oma arvutustesse ma teda ei lisanud. Loomulikult pidasin tagasimakse summana silmas nii põhiosa+intresse. Muide, õppides Eestis ülikoolis 5 aastat ja võttes näiteks iga aasta 30 000 krooni õppelaenu, tagasimakse perioodina siis 10 aastat tuleb lisaks 150 000 kroonile põhiosale tasuda ka ca 63 000 krooni intresse ehk kokku 213 000 krooni, millest 22 500 tasud intressidena veel õppides (nö jooksev intress, mis suureneb siis iga-aastaselt vastvalt õppelaenu summa suurenemisel). Peale kooli lõpetamist pead põhimõtteliselt tasuma 11 aasta jooksul (1 aasta hiljem alates lõpetamisest alustad tagasimaksetega+10 aastat tagasimakse perioodi) u. 190 000 krooni ehk 17 500 krooni aastas keskmiselt (esimestel aastatel on osamaksed suuremad, kuna intressimakse osa väheneb võrdeliselt ajaga), mis teeb samuti 1400 krooni kuus. Keskmist palka teenival inmesel Eestis ei tohiks selle tasumine samuti üle jõu käia, loomulikult juhul, kui pole ennast juba “lõhki laenatud”.
Suurbritannia puhul mainisid 12 000 naela aastas, mis pidi kehtima Eesti kodanikele, mitte 15 000?
Ja lõpuks tekib küsimus, mida siis riik võidab õppemaksude suurendamisega? Kui laenu annab mitte kasumile orienteeritud riiklik institutsioon, siis millistel alustel peaks ta olema huvitatud sellest, et seoses õppemaksude tõstmisega (suuremad väljaandmised üliõpilastele), ning tagasimaksete laekumise vähenemisega (on ju ilmselge, et kui tõuseb miinimum, millest alates tagasimakseid palgast maha arvutama hakatakse) hakkab ta kandma veel suuremat kahju kui varem?? Ning miks peaksid selle juures veel üliõpilased protestima? Laenusaamise tingimuste karmistumine?
Lõpetuseks aga minu arusaam Suurbritannia valitsuse taolisest poliitilisest käigust – sa tõid välja, et näiteks finantssektorisse (panka) siirduvate inimeste palgad algavad 2500-st naelast kuus, paari aastase hea tööga aga võid jõuda juba ca 4000 naelase kuupalgani? Ehk siis tagasimakse summa oleks 4000-1250 (1000)*0,09=247,5 naela kuus, ehk 2970 naela aastas. Sellise tempoga jõuab laenu ilusasti tagasimaksta ja aega jääb veel ülegi. Su jutust lugesin välja, et õppemaksu suurus on praegu 9000 naela? Kas see on ühe või kogu õppeaja eest küsitav summa?
Igatahes on valitsus läinud seda teed, et keskmine ülikooli lõpetaja peaks mõne aja möödudes olema piisavalt heal positsioonil, et laen tagasi maksta, ehk siis maksavad tagasi materiaalselt edukamad, samas vähem edukatele ei ole ette nähtud ka sanktsioone, ning maksejõuetuse puhul teatud aastate möödudes laen kustutatakse. Selles suhtes on brittide süsteem meie omast erinev, Eestis teadupärast ei vaata keegi peale ülikooli lõpetamist seda, kas su palk on nelja,-viie,- või kuuekohaline number.
Sa ei pruugi kogu õppemaksu ära maksta. Ma ei mäleta kas see limiit oli 25 või 30 aastat kuid kui sa pole selle aja jooksul seda ära maksnud, siis ülejääk lihtsalt kustutatakse.Teiseks, nagu ma ütlesin, on sinu aastased maksed piiratud. Sa võid ka muidugi rohkem tagasi maksta kuid see summa mida sa pead maksma on vaid 9% sellest mida sa teenid üle teatud miinimummäära ja see miinimummäär sõltub sellest kus kohas sa hakkad tööle. Eesti jaoks on see praegu 12,000 naela, Inglismaal on see 15,000 kuid selle uue õppemaksu süsteemi tõttu see tõuseb 21,000’ni. Ehk et sa maksad aastas tagasi aastas vaid 9% sellest mida sa teenid üle nende määrade ehk et reaalselt kujunevad need maksed vaid väikeseks osaks sinu sissetulekust. Minu meelest ikkagi ülimalt soodne süsteem.
Tegin su andmetel väikese arvutuse, ja ega see tagasimakse lõppsumma nii väike ei olegi. “…9% summast, mis ületan igakuist miinimummäära, mis Eesti puhul on 12 000 naela aastas…”, Eesti keskmin palk oli kolmandas kvartalis 11 874 krooni (2009 aasta 12 264), ehk ca 665 naela), ehk tänase (5.12.2010) Eesti Panga kursiga ümberarvestades Suurbritannia naeltesse=640 naela. Kui suur on Suurbritannias keskmine palk? Ei hakanud praegu välja otsima, seetõttu võtan aluseks riikide sisemajanduse koguproduktid, mis Ühendatud Kuningriigis oli ca 2,5 korda suurem ühe inimese kohta. Usun, et pane väga mööda, kui pakun keskmiseks sissetulekuks Suurbritannias 1500-2000 naela. Kindlasti on see ajalooliseid piirkondi arvestades erinev: kõrgem Inglismaal, madalam näiteks Šotimaal…
Kui nüüd võtta aluseks sinu mainitud 9& üle miinimummäära ja tagasimakse perioodiks 25-30 aastat, tegin järgmised arvutused: palk 2000 naela (ülikooli haridusega peaks selle numbrini usutavasti küündima), millest maha igakuine Eesti kodanikele kehtestatud miinimum – 1000 naela. Omakorda 1000 naelasest jäägist võtame 9%, vastuseks 90 naela kuus, ja 1080 naela aastas. Kui see nüüd korrutada läbi julmalt 25-30 aastaga (arvestamata inflatsiooni ja sellest tulenevat paratamatut hindade ja sissetulekute kasvu), saame vastuseks 27000-32700 naela. Seda ei olegi ju nii vähe või kuidas? Kroonidesse ümberarvutatauna teeks 499 500 – 604 950 EEKi.
Siinkohal võtan jällegi endale väikese vabaduse numbritega ümber käia. Teadmata Ühendatud Kuningriigis õppelaenu maksimummäära, lähtun Eesti omast ja keskmiste sissetulekute (sisemajanduse kogutoodangu) erinevustest. Eestis on teadupärast õppelaenu maksimumsummaks 30 000 krooni aastas (2010 ei tõstetud), ja võtame aluseks keskmise ülikooli õppeprogrammi kestuse Eestis 3+2 aastat, saame lõplikuks summaks 150 000 krooni. Siit tulenevalt võtaks õppelaenu suuruse arvestamise aluseks samuti SKT, ja korrutan 30 000 läbi 2,5-ga, saades aastaseks summaks 75 000 krooni. Võimalik aga, et Lääne-Euroopas on õppemaksud kõrgemad, ümardan summa 100 000-ni (peaaegu 3,5 korda suuremaks kui on Eestis), ja korrutan läbi tänapäeval kavas oleva põhilise nominaal õppeajaga (3+2), san vastuseks 500 000 krooni.
Kui nüüd vaadata üles, leiame eelnevatest arvutustest, et 25-st aastast peaks keskmise sissetulekuga töötajal Suurbritannias olema võimalik tagasi maksta just nimelt poole miljoni kroonine võlg. Arvestatud ei ole sisse õppelaenu intresse, mis loomulikult suurendavad tagasimakse lõppsummat, mis omakorda suureneb selle võrra rohkem, mida pikem on tagasimakse periood! Eestis on teadupärast riiklikult kehtestatud õppelaenudele 5%-ne intressimäär.
Sellised mõtted siis, eks kui keegi teab Suurbritannia vastavaid numbreid täpsemalt, võib parandused sisse viia, üldjoontes aga kaldun arvama, et 25-30 aastane tagasimakse periood on kasulik pangale, mitte üliõpilasele. Eestis näiteks on minu teada tagasimaksmine korraldatud järgmiselt: õppelaenu tagastamine algab aasta hiljem arvates ülikooli lõpetamisest, ning kestab kaks korda kauem nominaalsest õppeajast (4 aasta puhul 8 aastat, 5 aasta puhul 10 jne.)
Sa ei pruugi kogu õppemaksu ära maksta. Ma ei mäleta kas see limiit oli 25 või 30 aastat kuid kui sa pole selle aja jooksul seda ära maksnud, siis ülejääk lihtsalt kustutatakse.Teiseks, nagu ma ütlesin, on sinu aastased maksed piiratud. Sa võid ka muidugi rohkem tagasi maksta kuid see summa mida sa pead maksma on vaid 9% sellest mida sa teenid üle teatud miinimummäära ja see miinimummäär sõltub sellest kus kohas sa hakkad tööle. Eesti jaoks on see praegu 12,000 naela, Inglismaal on see 15,000 kuid selle uue õppemaksu süsteemi tõttu see tõuseb 21,000’ni. Ehk et sa maksad aastas tagasi aastas vaid 9% sellest mida sa teenid üle nende määrade ehk et reaalselt kujunevad need maksed vaid väikeseks osaks sinu sissetulekust. Minu meelest ikkagi ülimalt soodne süsteem.
Ja just sellepärast arvatavasti see süsteem ka ära muudetakse, igati kahjulik ju laenu väljastajale, kui ta ei pruugigi sealt kogu summat tagasi saada, või tasub üliõpilase eest pangale selle riik, mis omakorda tekitab riigile lisa väljaminekuid. Seetõttu on ka arusaadav valituse soov seda süsteemi muuta, ja arvatavasti muutub ka tagasimaksmise süsteem.
See ülikoolide rankingu süsteem on siiski ju küllaltki üldine, on vaadatud õpilaste arvu, väljundeid, ernevate õppeainete hõlmatavus koolis…Tartu Ülikool oli nende arvestuses viiesaja teises pooles näiteks.
Ja see, et Eestis on andekate õpilaste suur konkurents vakantsetele kohtadele, mistõttu sissesaamine on keerulisem kui välismaal. Aga kas siis Harvardisse või Oxfordi sisseastumist üritavate isikute ning nende seas ka andekate indiviidide arv ei ole mitte võrdeliselt suurem võrreldes Eestiga, eriti kui arvestades ka riikide rahvaarvude erinevust või rahvusvahelist eelistatust? Usun, et neisse ülikoolidesse on andekate tungelemine märgatavalt suurem kui mõnda Eesti ülikooli, seega mina vaidlustaks liig suure “andekate arvu” kui põhjuse Eestis ülikooli mitte kvalifitseerumisel.
Tule Inglismaale Manchesteri Ülikooli. Maailma top 50 hulgas ja sisse saamine pole kõige raskem (ise õpin majandust, TTÜsse ja Tartusse ei saanud riigieelarvelistele kohtadele samale alale sisse kuid siia sain küll).Üldiselt soovitan Inglismaad sest siin on palju häid ülikoole, keel tuttav ja pole kodust kaugel. Õppemaksu tasumiseks antakse siin väga soodsatel tingimustel laenu nii et omast taskust on vaja reaalselt vaid elamiskulud katta mis kui sa just Londonis ei ela pole ka väga hullud. Aga tegutse kiirelt sest kandideerimine juba käib.
Kulla mees, sellega just vastasid ise küsimusele: “Mis tase Eestis on”, kui Manchesteri sisse said, aga Eestis samadel erialadel põrusid. Millele tuginedes väidad, et Manchester on 50 parima ülikooli hulgas maailmas? Õpilaste arvu, lõpetamise edukuse, ülikoolist võrsunud tulevaste oma ala asjatundjate protsendist tulenevalt …?
Ja on päris arusaadav, et viimase aja uudiseid sa jälginud ei ole, ega tea ka arvatavasti seda, et briti tudengid tänavatel meelt avaldavad valitsuse soovi vastu kolmekordistada õppemakse.
Minu meelest on see täiesti jabur et füüsiliste katsete hulgas on rinnalt surumine. See on ju nii ebafunktsionaalne liigutus milles arendatud jõudu ei lähe väga päris elus vaja. Pigem võiks seal olla kas kükk või jõutõmme (harjutused mis näitavad palju paremini reaalselt vajaminevate lihaste tugevust) ning kui mingi surumine, siis näiteks seistes õlapress. Sa ei püüa ju pätti kinni kusagil pehmel pingil pikutades ja mingit raskust oma pealt ära surudes, ega?Kuid kahjuks paistab et see rinnalt surumine on väga levinud jõu mõõdupuu. USA politsei sisseastumiseksamitel on ka vaja suruda rinnalt ning seal käib see vist isegi masinaga.
Võin näiteks võrdluseks tuua kümne aasta tagused (2000 aasta) sisseastumiskatsete normid. Eraldi punkte ei antud, oli vaja teha ära ette antud norm, kui juhtusid ühel alal jääma alla normi, olid automaatselt kehalistest katsetest ja ka kogu konkursist läbi kukkunud. Ähmaselt mäletan, et sooritata tuli lõuatõmbeid min. 6 kordust, teha istesse tõusu 1 minuti jooksul vist 32 kordust, joosta 1000m alla 4.10 ja ujuda 100m, aga täpselt enam ei mäleta aja piiri. Ja ega tol ajal nende tulemuste sooritamisega raskusi ka ei olnud, vähesed kukkusid kehaliste katsetega läbi, ja minu meelest olid naistel teised normid (näit. lõuatõmmete asemel tegid kätekõverdusi). Iseenesest on muidugi õige, et katsed on karmimaks läinud, ja eeldatakse rohkem füüsilist vamisolekut. On tõsi, et minu ajal olid ca pooled üliõpilastest õrnemast soost.
Omast kogemusest sellises “poosis” nagu endal mugav on. Kui algul korralikult kinni saad, siis pole midagi hullu… </p>
<p>Sõjaväe läbimist vist enam eelnevalt ei nõuta, kuid minu teada ka ei vabastata sellest, nagu mingi aeg (äkki mõni aasta???) tagasi avalikkuses juttu oli. Ehk siis, kui eelnevalt ei lähe, siis lähed peale kooli lõpetamist. Iseasi, kas/kui mõttekas see on…</p>
</div>
</blockquote>
<p>Sõjavägi läks viimati automaatselt kooli sisse astudes arvesse 1999. aastal, ise aasta hiljem sisseastununa jäin sellest eelisest napilt ilma.</p>
<p></p>
</div><!-- .bbp-reply-content -->
</div><!-- .reply -->
<div id=)
Äge võistlus oli. Kuuli ja ketast hoidsin käes esimest korda elus. Hüpanud ja jooksnud olin viimati vist 5-7 aastat tagasi
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Mul oli natuke parem seis, 1000-t jooksin viimati siis, kui Akadeemiasse astusin, ehk 10 aastat tagasi, samasse aastasse jäävad ka viimased sprindid ja kaugus. Kuulis ja kettas oli muidugi konkurentide ees eelis. Olen suviti ikka nö pühapäeva kuulitõukaja olnud
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Loodan ,et Laura saab nüüd pilte ka lisada – idee poolest peaksid kõik kasutajad saama, all on selline browse kast ja sealt peaksite saama oma kataloogidest pilte alla laadida. (andke teada kui ei õnnestu) – peaasi, et pildid liiga suuremahulised ei ole, üle 200 kb ei ole mõtet panna, kiiresti laeb maha netiformaadi 50 – 100kb.Loodan ,et avalikustate õige pea ka tulemused. Kes ja kus viga sai?
Vahva ettevõtmine igaljuhul
Alade lõikes olid parimad tulemused: 60m – 7,9 (Taaniel)
Kaugus – 4.76 (Manfred)
Kuul – 13.30 (Martin)
Ketas – 34.70 (Martin)
1000 m – 3.33,2 (Taaniel)
Mõne sõna ka tingimustest: rada oli libe, ja eriti tuli see välja 60m stardikiirenduses, mis paraku ongi 60-e meetri jooksu kõige olulisem osa. Kauguses rajakate rolli ei mänginud, pakk ka pidas
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> , ainult paku tabamisega oli enamusel probleeme, mistõttu sinna 4,5 kanti hüpped olid paljudel meestel sooritatud paku tagant. Kuul ja eriti ketas on tõesti väga tehnilised alad, ja toore jõuga, kui just ei oska seda läbi jala rakendada, pole suurt midagi teha. Hoota, käe ja õlaga tõugates on ikka väga raske 10-t meetritki kätte saada. Siimul õnnestus ühel katsel natukenegi oma massi ära kasutada ja meeter oli kohe tulemusel juures (parim 10.98). Natuke tegime noorematele konkurentidele liiga ka, kuna kõik mehed pidid tõukama kuuliga, mille kaal siis 7,260kg, ehkki mõnede vanus (16a.) lubas kergejõustiku vanuse gruppide järgi tõugata neil veel 5 kg-e kuuliga. Selle puudujäägi kompenseerisid noorematel (loe: kergematel) jooksud ja kaugus.Ketas samuti sai kõigile meestele (naise tegid tõuke-heitealasid ikka neile ettenähtud raskustega – 4kg kuul, ja 1kg ketas) valitud 2kg-ne, et poisid ikka maitse suhu saaksid, millega Kanter 70 meetrit heidab
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> , ja võisid, ilma ironiseerimata kogeda, et ega seee nii lihtne ei olegi. Kõik tegid ketast paigalt, ilma hoota, ning mõni üksik katse õnnestus natukenegi jõudu kettalennule kaasa anda. Ütleks, et neist viiest alast kõige tehnilisem, ja võimaldas mul õnneks piisav edumaa nooremate konkurentide ees saavutada enne 1000 meetri jooksu, mis nagu asjaosalised juba eespool mainisid, joosti sõna otseses mõttes ennast nii pikali, kui ka sisikonnad tagurpidi.Miinuseks kogu ürituse juures olid siis vigastused, milledest Kaido ja nüüd, õhtul, kui jalg maha jahtunud on, ka minu vigastus, iseloomult mõlemad reie tagalihaste venitused. Paraku jah, ilma vigastusteta saab harva läbi, ning 60 meetrit või kaugust poole hooga joosta pole ka võimalik. Pole hullu, paraneme, treenime ja teeme uuesti!
Jõutõstjatest keegi 1000 meetrit alla 3 minuti ei jookse.Kui sa tahtsid oma lause lõppu küsimärgi panna, siis tõesti, alla 3 minuti meist keegi ei jookse. Kui aga mõtlesidki nii, nagu kirjutasid, ehk siis punktiga lause lõpus, ütlen, et selle jaoks ei pea olema geenius. Alla 3 minuti vaevalt, et keegi raskejõustiklastest üldse jookseb, Eesti praeguste tipp-kümnevõistlejate Pahapilli ja Raja ajad 100-s meetris jäävad 2.45-e kanti.
Ei usu, et väga palju on ka neid kümnevõistlejaid, kes puhtalt rinnalt rohkem kui 100kg suruvad!
Nii et see 3-e minuti võrdlus on küll tiba kohatu.
Sau,kas keegi saab mind homme oma auto peale võtta?
Timo
Kell 09:00 on kogunemine Sikupilli Prismas ja autode peale jagunemine. Kui sa selleks kella ajaks kohale tuled, sobitatakse sind kindlasti ka mõne auto peale.
Tere kõigile!Aitäh et kaasa elasite, see andis niipalju juurde!! Siim hoidis meid kogu aeg kursis, mis Fitnessis toimub…
Paar sõna võistlustest:
M3 mehed olid tublid, said palju medaleid ja Heino tegi Euroopa rekordi ka! Fantastiline!
Omaette klass oli Peep Päll, kes tegi 9 katsest 8 ära!! Väga veendunud esitus oli:D
Tasuks hunnik medaleid!
Oma kükiga jäin enam-vähem rahule, 305 ei tulnud 1:2 ära, natukene jäi kiirusest puudu allaminekul.
Surumises ei töötanud särk, rikkusin asendi ära enne kui kangi alla sain. 255 ja 265 surusin ära toorelt, 275 tõmbasin kõhu peale ja toorest enam ei jätkunud. Sellest oli kahju…
Saalis 275 surudes (reeglite päraselt
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> ) ja 285 surudes olin 3 kilo kergem ja särk töötas väga hästi, nüüd seda enam polnud.Tõmme oli õudukas. Trikoo ei töötanud absoluutselt (õlapaelad olid kõrged ja ei saanud asendit sisse võtta). Olen ilma tõmmanud 265 ja nüüd tuli triokooga -5 kilo
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Tuleb hakata trikood tuunima…
Suureks abiks oli Siim-poiss, kes oli ülesannete kõrgusel ja sai ka ise häid kogemusi juurde (tal on samas kohas tulemas juunioride MM),
Tänud ka Tartu meestele, kes aitasid võistlustel targa nõu ja praktilise abiga – Peep Päll, Marko Terasmaa, Elar Kraav!!
Aga nüüd midagi fännidele: PIDU TULEB!!
Ma magan korraks ennast reisist välja ja annan detailid teada!!
Äkki teeme nädala lõpu poole grilli vm vabaõhu ürituse…
Hea töö! Sa pole ju enam ammu kolmevõistlust teinud, nii et pole ka mingi ime, et tehniliselt asi natuke logiseb, kahju muidugi neist 1:2 katsetest, kus teinekord tõesti piisab kiirusest kohtuniku veenmiseks! Surumises muidugi peaks juba sinu kogemusega mees ikka oma ära tegema või mis?
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Kunagi ei saa ju lõpuni rahul olla, muidu pole enam kuhugi areneda! Eks kindlasti mängis siin kaal oma rolli, aga samas peaks ju raskemana seda toorest rohkem olema? Tõmbes tõesti, usun, et oleksid kolmanda raw ka ära tõmmanud, puhtast vihast! Kokkuvõttes hea ju et igal alal varu jäi, järgmine kord lihtsam parandada tulemust ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> eriti hea meel muidugi Euroopa rekordi üle, ja muuseas, olid ka surumises vähemalt kilodes parim suruja võistlustel (võimalik, et ka wilksi`des). Ahjaa, tšehhid ikka ei usalda meid, “nõukogude inimesi”, arvates, et ega me ikka ainult kartuliputru ja kotlette ei söö!
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> 
