Arthas
Forum Replies Created
-
Postitused
-
Tulen selle alguse juurde tagasi. Kallid kaasvõitlejad kes soovite oma tulemust parandada ärge tehke seda viga et sööte suvaliselt. Rasva abil kasvatatud kehakaal ei paranda teie tulemust. Sõltub muidugi eesmärkidest nagu Kaido just mainis. Oletame et olete lihtsalt raskejõustiku huviline siis jah sööte end 15 raskemaks saate surumist 20 kg juurde ja kõik on rahul. Kuid hoopis teises valguses paistab see sama 15 ja 20 kg siis kui tahate kaasa teha rahvusvahelistel võistlustel. Tänu sellele et sõite 15 kg juurde olete liikunud 2 kaalukategooriat kõrgemale kus on vaja mitte 20 kg rohkem suruda vaid 50-60kg. Ehk siis lollilt kaalu tõstes võite esimesel juhul rahul olla teisel juhul mitte. Kõik sõltub eesmärkidest.
Ma ei pidanud üldist pilti silmas, vaid konkreetselt su enda läbitehtud etappi. Mind huvitab lihtsalt su prognoos enda olukorrale, et kui sa oleksid olnud treeningperioodil kuni 110kg ja vahetult enne võistlusi ennast 100-sse tagasi toonud, siis kas sa arvad, et su numbrid, mis ennist välja tõid (kuni 100kg, 335kg kükk ja tõmme samuti 335kg) oleksid olnud jätkuvalt need samad või mitte? Loomulikult on raske prognoosida sõna “oleks”, aga su enda võimalikult objektiivne hinnang subjektiivsest seisukohast, kui nii võib öelda.
Olen 15 aasta jooksul piisavalt andmeid kogunud, et nende abil enda ja teiste arengut edasi viia. Saate aru päris elu ei ole lineaarne matemaatika. Seda arvasin ka mina 15 aastat tagasi, et kõik on nii lihtne.Võimalik, aga ometi ei läbinud sa siiski seda etappi kuni 100-s samamoodi nagu läbisid kuni 90-s? Või ma eksin?
Ei valesti ei teinud ma midagi, sest raskemas kaalus tehtud tulemused ei ole olnud mul eesmärgiks omaette. Kui oleksin tahtnud 100kg midagi ära teha siis oleksin pidanud ennast 110 kg sööma ja siis EM või MM jaoks alla võtma.Rinnalt surumine oli 100kg 212,5. 2009 aastal 2 kuud enne EM-i surusin 93kg juures 230kg ja 3kg hiljem ainult 220kg. Selle kirjutan viimse 2 kuu treeningu arvele kus panin paari asjaga mööda.
Sorry ma ei näe sellel nuumamisel erilist mõtet, kui see EM ja MM medaleid ei too. Asi ju selles mida suuremaks ennast sööd seda rohkem pead ka tõstma. Aga siin on piirid. Näiteks kui tahaks maailmas 100kg kehakaalu juures edukas suruja olla, siis peaksid 280-300kg suruma. Ja mida raskem oled seda rohkem pead suruma. Mis kasu saad 250kg surumisest kui oled oma suure kaalu tõttu maailmas 30 kohal. Minu jaoks see seda vaeva küll ära ei tasu. Miks teha sporti?! Et saaks kuskil pubis sõprade ees öelda, et olen kõva mees surun küll 250kg aga maailmas ma tegija pole. Kurb.
Ja siiski ei saa sa öelda, et oleksid 100kg-na oma päris maksi näinud. Ütlesid ju isegi, et selleks, et rekordeid teha, oleksid pidanud treeningperioodil ligi 110kg kaaluma, mida sa aga ei olnud? Ütleme, et kui sa oleksid järginud oma tavalist treenigkava (olles trenniperioodil mõnevõrra raskem, võttes alla alles võistlusteks), siis usun, et on ikkagi olemas võimalus, et numbrid oleksid teised olnud?
Ei valesti ei teinud ma midagi, sest raskemas kaalus tehtud tulemused ei ole olnud mul eesmärgiks omaette. Kui oleksin tahtnud 100kg midagi ära teha siis oleksin pidanud ennast 110 kg sööma ja siis EM või MM jaoks alla võtma.Rinnalt surumine oli 100kg 212,5. 2009 aastal 2 kuud enne EM-i surusin 93kg juures 230kg ja 3kg hiljem ainult 220kg. Selle kirjutan viimse 2 kuu treeningu arvele kus panin paari asjaga mööda.
Sorry ma ei näe sellel nuumamisel erilist mõtet, kui see EM ja MM medaleid ei too. Asi ju selles mida suuremaks ennast sööd seda rohkem pead ka tõstma. Aga siin on piirid. Näiteks kui tahaks maailmas 100kg kehakaalu juures edukas suruja olla, siis peaksid 280-300kg suruma. Ja mida raskem oled seda rohkem pead suruma. Mis kasu saad 250kg surumisest kui oled oma suure kaalu tõttu maailmas 30 kohal. Minu jaoks see seda vaeva küll ära ei tasu. Miks teha sporti?! Et saaks kuskil pubis sõprade ees öelda, et olen kõva mees surun küll 250kg aga maailmas ma tegija pole. Kurb.
Eks ta ole – oleneb mis tasemel seda võimalik teha on! Iseenesest võib ja tulebki sporti teha enda jaoks , ja kui sellest piisab “eestikatel” medali võitmiseks, siis miks mitte see ära tuua. Teisest küljest aga eesmärgid peavad olema, ja kui olud mitmed asjaolud (raha, aeg, andekus…)seda võimaldavad, siis muidugi pürgida tuleb ikka tippu. Paraku on ju statistiliselt ära tõestatav, kui suur osa sinna enam-vähem reaalselt karjääri tipuks jõuab.
Täpselt. Mida rohkem juttu seda rohkem ka lootust, et nii mõnigi saab midagi uut teada.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>
Üksmeelt ei leita paljudes asjades avatavasti mitte kunagi. Kuid vähemalt saavad kõik osapooled tulevikus öelda, et on mõlema suunaga kursis ning jagavad matsu lahti. Mitte nii, et aru ei saa ning ei plaanigi aru saada – lihtsalt ajame jonni.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>@Mark – seda ma kuulsin jah Rene käest, et IPF särgiga 100kg juurde saada on pea-aegu, et võimatu ülesanne. On siis toetus mida särk pakub, niivõrdpalju väiksem või mis?
Muide, kes tahab veidi näpunäiteid maailmameistrilt siis palun väga.
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>– Eesti keeles
– Soome ja vene keeles
Parimatel on õnnestunud vist ca 50-60kg juurde meelirada, endal jäi see sinna 30-40kg vahele. Põhiline takistus on see, et särgiga surumise treeningud on spetsiifikalt nii erinevad võrreldes raw maksimumi omadega, mistõttu arendades edasi tulemust särgiga, ei pruugi raw-tulemus sisuliselt muutudagi. Jämedat võrdlust tuues, muutus minul 10kg-se särgiga tulemuse parandamise kohta varustuseta tulemus ca 5kg. Sõltub puhtalt treeningmetoodikast, kuna särgi maksi tõstmiskes ei ole vaja raw raskusi seerites nii üles, ega kordusi alla tuua. Piltlikult öeldes, kui särgiga surud 200kg, siis trennis ilma särgita üle 150kg ei lähe, ehkki võib-olla isiklik jääb sinna 170kg kanti. See oli muidugi väga meelevaldne näide, nii et palume siit kolmandatel isikutel mitte midagi ega kedagi konkreetselt iseloomustavat välja lugeda.
Paistab toitumise osas on harrastajatel veel palju õppida lugeda. Kuid eks kõik saab alguse eesmärgist. Kui soovid olla parim oma kehakaalus Eesti meistrivõistlustel siis jah ära jälgi midagi söö mida tahad. Kuid kui tahad täiskasvanute EM ja MM medaleid võita siis kahjuks pead end harima. Oma täiskasvanute EM ja MM medalid panen just teadmiste arvele.Kui soovite oma teadmisi kuidagi tõestada, siis ootan huviga millal võidate esimesed medalid Euroopa või maailmameistrivõistlustelt.
Absoluutselt nõus, kui sa ei võistle just +120kg-s, siis kindlasti vajalik olla võimalikult väikese rasvaprotsendiga, et mahtuda võimalikult madalasse kaalukategooriasse, kus võiduvõimalused suuremad.
Tegelikult on parima suruja tiitel IPF liigas hetkel ühe teise 120-kilose noormehe käes..Piadsin silmas mitte hetkeseisu, vaid ametlikku Eesti Meistrivõistluste võitjat. Olen teadlik, kus see tiitel hetkel viibib…
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Minu arust piisab, et kui elada Eestis siis oled ka eestlane.Ühte ainsat maailmarekordit on küll. Selleks on kõige suurem raskus mis kunagi üles saadud. Aga jah, kaalukategooriad on toredad asjad. Siiski proovivad paljud tippvõistlejad astuda SHW kategooriatesse kus tase kõige kõrgem ning ei pea kaalu pärast muretsema. Teed trenni ja sööd palju jõuad. Ning surud ulmeraskusi
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Aga see selleks.
Olen muidu ise ka poolt, et eraldi ametlikud liiga võistlused, kus ainult RAW on lubatud, oleks mõnus. Varustus nõuab väga palju treenimist ning paljud algajad pelgavad seda.
Mingisse rahvusse kuuluvana sünnitakse, teises riigis elades võib ära õppida selle riigi keele, omaks võtta kultuuri ja kombed, ning pikemajalise viibimise puhul isegi kodanikuks saada, rahvus aga jääb selleks, mis sul sündides emalt-isalt kaasa on saadud (võib ka juuri mitmest rahvusest olla). Ja vaevalt, et Timo ennast soomlaseks ei pea, pole ka nagu põhjust seda häbeneda.
Aga “parima suruja ” tiitliga ma ei nõustu. Riigi parimat surujat näitab ikka ametlikult kellegi poolt tehtud tulemus, ning hetkel omab seda muuseas, ning loodetavasti ka üritab kaitsta (hoolimata kuuldustest vigastuse kohta) üks 82 ja poole kilone noormees. Punkt.
Mis puutub jõumeeste rasvamassi siis võite ju vaielda palju tahate – aga millegi pärast ei tea ma küll ühtegi tasemel jõutõstjat, olgu see siis tõmbes, surumises või kükis – kes oleks madala rasvaprotsendiga.Ma ei kahtle absoluutselt, et kui 110kg mees võtab 10kg rasva endal maha, suudab suruda täpselt sama palju kui enne. Ei kahtle.
Kuid seda arvan küll, et nagu Renno ütles:
Kui teed trenni ja sööd piisavalt, et kaal tõuseks – on ka sinu jõukasv tunduvalt parem, kui neil, kes söövad ennast täpselt nulli. See on lihtne loogika. Kust see lihas ikka tuleb, kui toitu ei söö, et seda kasvatada.
Jõutõstjad võtavad enamasti sellise eesmärgi, et ei hakka nalja tegema ja gramme lugema. Süüakse end kindlalt iga päev plussi, et saada maksimaalne lihas ja jõukasv iga päev. Ning tahes tahtmata kaasneb sellega ka rasvamassi kogunemine. Seetõttu on maailmarekordi mehed suht tihti sinna 120kg+ kanti oma kaaludes ja isegi rohkem.
Veel vähem näevad nad mõtet oma kaalu järsku langetama hakata. Sest olgu sa kasvõi maailma parim toituja ning treenija, ei ole võimalik kaotada suurusjärkudes 10+ kg rasva, ilma et läheks kaduma ka mingi hulk lihast. Seda siis lühikese ajaperioodiga.
Jah, 6+ kuud ning pole probleemi rasvakadu esile kutsuda ilma lihasmassi või jõu kadumiseta. Kuid mis on selle mõte?
Kaotad rasva jah, kuid tulemused ju ei parane? Oled pm. maha visanud 6+ kuud oma treeningtsüklist, et keharasva vähendada, mis kuskilt otsast sinu enda tulemusi eriti ei mõjuta.
Vbl tõesti mõni mees kaifib sixpacki olemasolu ning suudab mitu kuud järjest raskustega kohapeal talluda, et rasva vähendada.
Enamik jõutõstjaid on oma eesmärgid siiski seadnud maailma tippu jõudmiseks. Ning kokkuvõttes loeb siiski raskus mis üles saadakse. Wilksi punktid on toredad asjad, kuid 400kg on ikka 400kg.
Kindlasti on kehakaalu vähendamine kasulik neile, kes soovivad võistelda erinevates kaaluklassides. Kuid, kes max raskust tahab üles saada, see ei tohiks end küll oma kaalu piirama hakata.
Nt. Eesti parim rinnalt suruja Timo Majuri on hetkel dieedil. Alustas 112kg pealt ning hetkel 105kg juures. Eesmärk kaal 99,9kg ning siis suruda maailmarekord. Vist 305kg vms.
Peaks olema nalja-asi. Trennis ka 335kg üles läinud, peaaegu isegi 345kg.
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>“Eesti parim suruja” ei ole päris õige termin. Selleks, et olla parim Eesti suruja ametlikult, võiks alustuseks olla Eesti pass.
Lisaks ei ole ühte ja ainsat “maailmarekordit” jõutõstmises, vaid neid arvestatakse kaalukategooriate kaupa erinevalt. Pealegi ei ole kõigil sportlastel, kasvõi juba füüsilist eripära arvestates, kuigi reaalne end +120kg kaalukategooriasse süüa. Ma ei kujutaks küll hästi ette näiteks kedagi vendadest Kuusnõmmedest end oma pikkuse, vanuse ja füüsilise struktuuri juures võistlemas isegi kaalu juures +100, rääkimata 120kg-st. Võid muide küsida neilt, palju on näiteks viimase 2 aasta jooksul paranenud nende rekordid, ning palju muutunud kaal seejuures?
Kindlasti oli see minu max. Vaadates erinevate inimeste DXA-aparaadiga määratud kehakoostise ja rekordite omavahelisi seoseid. Siis selgub, et rekordid on seotud otseselt keha rasvavaba massiga. Mis minu puhul oli 100kg kehakaalu juures 79kg. Kui kaalu alla võtsin 90kg peale siis mõõtmine näitas et olin võtnud ainult rasva arvelt kehakaalu alla. Siit ka põhjus miks rekordid ei muutunud. Muutus küll oli jõutõmbe näol kuid selle kasvu panen võistlus olukorra arvele.Väga professionaalselt suutsid kaalu langetada (ainult rasva arvelt), ilma, et jõunäitajad oleksid muutunud!
Tere jälle! Ma mõtlesin, et ei räägi enam sellel teemal kaasa aga üks kommentaar ajendas mind jälle sõna võtma. Miks seostatakse kõvasid tegijaid alati dopinguga? Minu arust ei saa kedagi ennem keemikuks tituleerida, kuni ta pole positiivset proovi andnud või alusetult proovi andmisest keeldunud. Ma mäletan veel hästi aegasid, kui Alex Raus väiksematel võistlustel ilma varustuseta väga häid tulemusi tegi. IPF inimesed kohe rääkisid, et mõtetu keemik ja et nende liigas poleks tal midagi teha, kuna seal dopinguproove võetakse. Paraku peavad need lõualaksutajad nüüd oma sõnu sööma ja Alexi varjus kõndima. Lihtsalt osadele ei mahu pähe, et on nendest andekamaid ja tugevamaid inimesi. Lõpetuseks tahan öelda, et enne, kui kellegi peale näpuga näitate või süüdistate dopingu kasutamises siis proovige järgi mis tunne on aastast-aastasse vaeva näha ja 5-6 korda nädalas trenni teha!!!Ma ei lugenud Marko Terasmaa postitusest küll välja, et ta oleks kedagi konkreetselt süüdistanud, pigem läksid sina isiklikuks väites, et ta on kellegi peale näpuga näidanud!
Keegi ei kahtlegi, et kuskil a la Kapa-Kohila keldrisaalis tugevaid mehi olla võiks, ja jumala eest, las nad annavad endast teada, siis saaks kunagi kokku võistkonna, millega võiks ka suurtele vasrba peale astuda!
enda välimus võiks ikka natuke huvitadaLoe siis postitus uuesti korralikut läbi…”peaasi, et inimesed ise endaga rahul on…” – see peaks andma sulle vastuse. See,mida inimesed oma välimuse koha pealt ettekavatsevad võtta, on ikka puhtalt nende endi asi, ja ega kui vaadata ei meeldi, pole kohustuslik ka käia vaatamas.
Suurem osa jõudõstjaid võiksid siis rohkem oma toitumist jälgida, pole mõtet rõvedalt paksuks süüs. Publikul meeldiks ka rohkem ma arvan, kellele ikka paksusi meeldib vahtida.Vaevalt, et võistlejaid väga huvitab, mida publik nende välimusest arvad, peaasi kui inimene ise endaga rahul on. Ilusate inimeste vaatamiseks sobiksid hästi missivõistlused või fitnessi treeningud jne. Jõutõstmine ei ole iludusvõistlus, selle eest kahjuks kohtunikelt stiilipunkte ei saa!
Kas tugined praktikale või see on lihtsalt mõte, mis tundub ehk õige olema?Tegelen nädalast nädalasse erinevate Eesti tippsportlaste ülitäpse keha koostise (DXA) ja toitumise jälgimisega. Ja see mida julgen väita on see et tulemust mõjutab ainult rasvavaba kehamass. Mitte rasv. See kajastub edukalt ka minu rekordites, mis 90kg kaalu juures on kükis 335 ja tõmbes 347,5, samas 100kg kaalu juures kükk 335 ja tõmme 335kg.
Kaldun nõustuma Margusega, et kaalu tõstmine rasva arvelt küll midagi juurde ei anna. Samas on ainult rasva arvelt ka võimatu juurde võtta. Kindlasti moodustab 100kg mehe puhul ca 10 kg-st juurdevõtust (mis vaevalt, et koosneb vaid rasvu sisaldavatest toitainetest) mingi osa ka lihasmass, seetõttu on võimalik, et ka rekord paraneb mõnevõrra. Minu puhul näiteks aga ei mõjunud tulemustele kuidagi ka 4,5kg kehakaalu langus nädala jooksul enne võistlusi (ca 4%), kuna tulemused olid sisuliselt samad kui mitte paremad, kui viimase kuu aja jooksul nö tippvormis olles.
Margus, kas sa 100kg-na suutsid oma potensiaali ikka rakendada, et usud neid kahte tulemust 335kg juures enda tolle hetke maksimumid olevat? Lisaks peaksid siis ka võrdlema treeningtsükkleid nii -90kg ja -100kg kaalukategoorites võistlemise eel+ Kas mõnda perioodi ei jäänud näiteks tgeureid, mis võisid ettevalmistust rikkuda (vigastus, toitumine, üleväsimus…)?
Arvad, et saa neid rekordeid päris üks-ühele võrrelda?
Mitte trikoo ei hoia selga, vaid mees hoiab selga. Ilma trikoota on selga sirgena hoida lihtsam. Trikoodega on võimalik teha hea tehnikaga – kes oskab ja suudab, sellel ei ole probleeme. Aga see ei tähenda, et trikoo aitab sul tehnikat säilitada. Pead ikka ise pingutama selle nimel.Õigesti selga pandud trikoo tugevdab su võimet hoida selga sirgena ka raskusega mille all ta ilma varustuseta järgi annaks. Üldiselt trikooga ikka nii kergesti vigastusi ei teki, ta ei lase lihtsalt nii palju sul läbi painduda juhul muidugi, kui sul on ikka korralikult selga tõmmatud, sinu suurusele vastav trikoo, mida toetamas veel tõstevöö ja küki puhul küki särk. Sel juhul on ikka suht raske “läbi painduda”.
Krt, ei saa mitte vaiki olla” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>.
Särgid värgid seljast ja võistlema!
Kui nüüd rääkida pealtvaatajatest, siis ikka väga paljud ei tule kohale just nendesamuste trikoode ja surumissärkide pärast (see on fakt), kuna peavad seda naljaks, mitte reaalseks jõuvõistluseks.
Kui lugeda kasvõi kommentaare internetis, siis sealgi räägitakse, et mehed aint seepärast teevad niisuguseid tulemusi, et kostüümid seljas jne jne. Ei mingit võimalust võrrelda end võistlejatega.
Ja vigastustest ma siinkohal surumise puhul küll väga ei räägiks (kui, siis natukene ja aint mõne võistleja puhul). Vigastuste jutt on otsitud vabandus särkide kasutamiseks Eesti taseme juures, aga reeglid tulevad kõrgemalt tasemelt, seega meil pole siin midagi kobiseda.
Kui aga oleks minu öelda, kas võistlused toiumuvad ilma varustuseta või varustusega, siis mina valiksin ilma varustuseta võistlemise
” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> .Kusjuures väga paljud valiks, ning ega see paremustabelis vähemalt kaalukategooriates väga suuri muutusi kaasa ei tooks. Igalt mehelt läheks lihtsalt 30-40kg tulemusest maha ja kõik.
Samas selle kohas pealt, et vaatajaid ei oleks, ma päris ei nõustu. Jõutõstmiste võistlustel ei ole maailmas kohapeal tavaliselt kuskil kuigi palju neid pealtvaatajaid, kes poleks võistlejate sõbrad-tuttavad-perekonnaliikmed. Seda aga, et suured raskused inimesi paeluvad, võib järeldada näiteks USA “imemeeste” Kennely ja Mendelsoni videote vaatajate arvust (sadades tuhandetes), kes suruvad seal alates 1000 naelast ülespoole.
