Arthas
Forum Replies Created
-
Postitused
-
Tõesti hea
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>
Seal veel aegu. Äkki keegi tunneb veel ära mõne jõutõstja vms ?
Jõutõstjaid mitte, aga 11,03 vaatasin, et on jooksnud endine Lõuna Prefekt Otsalt, valgustkartvate tegude eest pagemiseks sellest aga siiski ei piisanud
Jah, nii kummaline kui see ka enamusele inimestele ei tundu, et mis siin ikka, võtan kätte ja jooksen, kui raske see ikka olla saab. Sprindi puhul tõesti oluline suuta säilitada jooksu ajal lõtvus mitte krampi minna, igaüks võib omal nahal selle läbi proovida. Täies pinges joostes on juba puht hingamist korda saada keeruline. Aga see nö lõtvus omane ka paljudele teistele ekrgejõustiku alale, kasvõi kuulitõuge või kettaheide. Ei heidaks Kanter 70-meetri joonele, kui ta ringis ei suudaks pikka lõtva tõmmet võimalikult suure amplituudiga alustada. Eks ole tehniliselt ka erinevaid kujusid olnud, minu mäletamist mööda oli ungarlane Fazekas see, kes oma lühikese kasvu tõttu panipearõhu kiirusele ringis ja väliselt visuaalselt vaadates paistis tõmbe ajal ka küllaltki pinges olevat, heitis hästi – aga eks me tea ka, mille arevlt.
Super! Õnnitlused Siimule võidu ja Kaidole esimese treenerina saavutatud tiitli eest!!
Vilksamisi jäi silma ka noortes +120kg-s võistelnud ja 1993. sünniaastaga ungarlase tulemus – 300kg, uskumatu…
Lisaks õnnestus Eesti koondisel (mis oli küll ühes isikus esindatud seekord – Siim) jätta seljataha selline tugev surumisriik nagu Rootsi, aga ka korraldajamaa Austria ja lõunanaabrid Lätist.
No omadele meestele on raske objektiivselt kohta ennustada, aga püüame:
Siim Rast – I;
Kaido Leesmann – 10;
Tarmo Pärna – 15.
Eriti meeldiv oleks, kui ennustus saaks “rikutud” seoses liigse pessimismiga lõppkohtade pakkumisel…!
Siin läks küll puusse. Särgiga ja särgita surumise vahet vaata ntx Saaremaa poistel, kes on suht kerged ja palju nad välja võtavad.Samas mina ei ole veel võistlustel üle 30 kg kätte saanud särgist, kui sedagi, sama on Lepiku ja Mõttusega. See nõuab ikka peale kaalu spetsiifilist särgiga surumise harjutamise head tehnikat.
Aga krt küll, mina nägin selle võistluse kohta infot alles täna peale võistlusi kellegi Argo blogis ja tean mitmeid sõpru, kes oleks osalenud. Täiesti puudulik promo korraldajate poolt ja minu puhul enese hooletus, et ei vaadanud EJTL kodukale.
Tegelikult jäi suurim vahe sinna 35kg kanti
” srcset=”/uploads/emoticons/sad@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Minu arust jooksis ka fitnessi esilehelt võistluse tutvustus läbi, aga eks sinna nö “pihta saada” eeldab õiget ajahetke.Väga selge ja korrektne selgitus! 5+Jõudsid enne mind 5+ ära panna
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Hetkel on lihtsalt seis selline, et ka tunduvalt kergemad mehed teevad palju paremaid tulemusi ka ilma varustuseta. See, et nad võistlustel varustust kasutavad, ei tähenda et avalikus foorumis peab keegi neid veidrikuteks nimetama.Ohoo, küll on kõlavad sõnad, aga kas neil ka kandepinda all on, kohe näeme. “…tunduvalt kergemad mehed…”, selle all pead silmas vist eelpool kõnelejast, kes kaalus 118kg , vähemalt 20kg ja rohkem kergemaid mehi? Teiseks: “…palju paremaid tulemusi…”. Taaskord jääb selgusetuks siis mõiste “palju paremaid tulemusi”. Remi kogusummaks tuleb ca 700kg (pluss-miinus 10kg), et siis “palju paremad” tulemused võiksid olla ikka sinna 750kg kanti?
No nii, palju siis on Eestis alla 100kg-seid jõutõstjaid, kes vähemalt 700kg teevad, parem isegi kui 750kg kogusummaks tuleks. Võtan nüüd mõttes läbi kõiki viimastel aastatel võistelnud mehi ja ega nimekiri saagi nii pikk. Julgen pakkuda, et ilma varustuseta oleksid võimelised tegema sellise kogusumma kokku ca 5-10 sportlast (raske täpsemalt ennustada, kuna neist keegi tavaliselt ametlikult kuskil ilma varustuseta ei võistle), nimeliselt vast Silbaum, Sagor, Raus, Raigo Kuusnõmm, heal päeval ehk ka Aimar, E. Kraav, Hirsnik…ega rohkem vast olegi? Või tegin kellelegi liiga? Palju kokku tuli – 7. ja paljud neist “kõvasti” üle 700 kg teeks?
Usun, et 700kg varustuseta tehes on väga kõva tulemus (ka enda tulemused jäävad napilt sellest üle, ja veidi raskema kaalu pealt), ükskõik milliseid numbreid ka kaal ei näitaks!! Ka raskematest meestest ei ole palju üle selle tegijaid. Suurima kogusumma kilodes teinud Siim Rast oleks vast sinna 800-825kg kanti tegija võistlusmääruste päraselt, seega kaotada Eesti absoluutsele tipule 100kg või veidi rohkemaga kolme ala peale kokku pole kindlasti mingi häbiasi!
Hea, et sa veel ei paku, et Eesti Meistivõistlustel võiks 100m sprint toimuda naelikuteta ning teivashüppes tuleks kõigil sportlastel kasutada sama jäikusega teivast.
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Nutmise asemel mõtle nii, et üliõpilaste hulgas on siiski Eesti absoluutseid tippe ka, kelle treening on üles ehitatud varustuse kasutamisele. Ühtede väikeste võistluste pärast ei hakka nad ka mingil juhul enda treeningplaani muutma, et keskenduda tulemuste tegemisele särkide/trikoodeta. Halvemal juhul nad lihtsalt ei osaleks ja siis kannatab võistluste tase.
Aga okei, oletame, et võistlus toimuks varustuseta (põlvesidemed/randmesidemed/tõstevöö lubatud).
[Järgnev jutt on illustreeriv, et varustuse *vihkajad* mõistaksid, et jõutõstmises, kus IPF lubab kasutada varustust, on varustuseta võistlus vastuvoolu ujumine.]
Kehakaal -105kg:
I koht – Tipp – 260 + 170 + 300 = 730kg
II koht – Täpp – 255 + 180 + 290 = 725kg
Tipp on jõutõstmisega tegelenud kuus aastat. Terve selle aja vältel on ta kasutanud IPF poolt heakskiidetud Metali, Inzeri ja Titani varustust, samuti treeninud vastavalt. Viimastel võistlustel saavutas kogusummaks 900kg (335/220/345). Täpp on aga vaid kaks-kolm korda särke/trikoosid proovida saanud, samuti kasutas esimest korda võistlustel põlvesidemeid. Pärast võistlust kilkab Täpp, et kui tal oleks samad Inzeri mustad põlvesidemed kasutada, mis Tipil, siis võitnuks just tema. Ehk ta on tugevam.
Kuu aja pärast on tulemas varustusega IPF reeglite järgi korraldatav Eesti Jõutõsteliidu võistlus. Täpil õnnestub endale saada surumissärk ja nii küki- kui tõmbetrikoo, samuti uued põlvesidemed. Kolm nädalat saab ka neid trennides ilusti proovida. Tulevad võistlused, Tipp teeb kogusummaks 905kg. Mida teeb aga Täpp? Kükib 280kg – kardab raskust ja kõik katsed jäävad kõrgeteks, üks neist loetakse siiski 2:1 häältega ära. Surub raskelt 190kg, sest triitseps on võrreldes rinnaga nõrk ning tõmbab 310kg. Kusjuures 320kg tõmbas ka üles, aga haare jäi nõrgaks. Seega Täpile varustusega kogusummaks vaid 790kg.
Üks negatiivne mõte asja juures on juba see, et varustuseta võistlused tekitavad nii mõneski illusiooni, et kui tal oleks varustus, suudaks ta võistelda näiteks Eesti parimate jõutõstjatega. Tegelikult see nii pole, sest kui tahta, et varustus “töötaks”, peab ka vastavalt treenima. Mitte kuu või paar, aga aastaid.
Ps. Targad siin võiksid nimetada, millisel raskejõustikuala ei nõua õiget varustust/tehnikat?? Kanteri imeketast ikka mäletate, mis pidi talle lisa cm andma? Nii muuseas tuletage ka meelde, mis siis juhtus Kanteri hooajaga, kui ta liigselt toorele jõule keskendus ja saalis uusi rekordeid taga ajas.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>5+! Nagu “Jõutõstmise varustuse kasutamise eripäradest” aabitsast!
Mehed:
1. A. Kuusnõmm
2. A-E. Raus
3. R. Sagor
4. S. Rast
5. E. Hirsnik
6. T. Pehme
Naised:
1. L. Laan
2. M. Bogdanova
3. M. Aus
4. A. King
5. H. Hiiemäe
6. A. Alas
Meeste võistkondlik:
1. TÜASK I 2073
2. SK Sparta I 2051
3. SK Reval-Sport 1923
Naiste võistkondlik:
1. SK Reval-Sport 1095
2. TÜASK 1072
3. SK Sparta 808
Juhend siin: http://powerlifting.ee/index.php?page=uudised&uuid=19Muide, Jõutõsteliidul on ka oma Facebooki leht: http://www.facebook.com/?sk=lf#!/pages…100293510051235
Tubli töö, kahju, et sellist võistlust siis veel ei olnud, kui ise koolis sai käidud. Ajad on muutunud, 90ndate lõpus ei olnud aimugi sellisest võistlusspordist nagu seda on jõutõstmine. Ja osaletud sai siis Tallinna koolinoorte võistlustel kergejõustikus, ujumises, jooksus, korvpallis jne. Rõõm, et ka jõustõstmises saab seda nüüdsest teha!
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Kõige lollim ja vastikum nii ilmavaateliselt kui valimislubadusena on minu jaoks ikkagi astmeline “põhjamaine” tulumaks, mis teeb kõik vaesed rikkaks ja rikkad õiglaselt vaesemaks jne. Miks mulle sotside ja keski astmeline tulumaks ei meeldi:Astmeline tulumaks on põhimõtteline sigadus. Meil on proportsionaalne tulumaks ja rohkem teenijad maksvad nagunii rohkem tulumaksu. Igaüks saab ise arvutada, palju maksab riigile 300 000 eurot teenija ja palju 300 eurot teenija. Oleme kõik nürimeelsed harimata orjad ja teenime vähem raha, sest meil ei peagi olema mingeid ambitsioone. Kui mõni peaks pingutama ja rohkem teenima, siis võtab riik temalt selle lihtsalt ära. Mulle selline asi ei sobi. Tagurlik suhtumine.
Ok, see on selline ilmavaateline küsmus. Edasi sisulised asjad.
– Väide: “põhjamaine” tulumaks seab olukorra võrdsemaks rikaste ja vaeste vahel. On see ikka nii? Rikkad inimesed teenivad äritulu ja mitte palgatulu, aga astmelisest tulumaksust räägitakse ikka seoses palgatuluga. Soomes on näiteks inimese äritulu pealt täiesti ühetaoline tulumaks. Ja see on madalam (28%) kui näiteks palgatöötajale kehtiva astmelise tulumaksu kõrgeim määr (30%). Seega võib selle väite jamaks lugeda, kuna selgelt kotitakse palgatöötajat.
– Kas sotside ja keski soovitav on ikka põhjamaine tulumaks? Sotsidel on soov rakendada 26% tulumaksu kui inimene teenib 1000 eurost rohkem, Keskerakond soovis 26% maksu väänata juba midagi alla 6000 krooni. Kuni 1266,7 eurot kuus teeniva inimese tulumaks on Soomes 0%. Sotside ja keskerakondlaste pakutud astmeline tulumaks on põhjamaine?
http://www.emta.ee/index.php?id=909 Kõikide teenuste ja toodete seaduslikud pakkujad maksavad riigile makse ja need maksud kajastuvad teenuste ja toodete hinnas. Seega ma isegi ei taha seda numbrit kokku lüüa, mis riik teie palgafondist lõpuks endale saab. Kui keegi tahab selle kõige juures rääkida midagi õhukesest riigist ja maksutõustust, siis tõmbub käsi rusikasse.Üks väheseid asjalikke kommentaare koos sisuliste (numbriliste) põhjendustega neile, kes ei viitsi ise arvutada või õpikusse süveneda. Ei mõista ka mina, kuidas ometi ei saada aru, et ka praeguse tulumaksusüsteemi kohaselt maksavad ju kõrgema sissetulekuga inimesed suuremat osa nii protsentuaalselt kui ka raha ekvivalendi mõistes oma palgast maksudena ära kui vähem teenivad isikud. Ja milles peaksid siis tõesti süüdi olema edasipüüdlikud, haritud ja teotahtelised inimesed?
Ei, 7aasta näiteks 90 kiloste klassi 3 koha tulemused. Mitte esikolmiku keskmine.90kg kolmandad kohad edetabelis
2003 – 902,5
2004 – 905
2005 – 925
2006 – 852,5
2007 – 880
2008 – 875
2009 – 900
2010 – 920
kesk – 895
Raskekaalude vahed % vähenevad vähem seetõttu, et inimvõimetel on kuskil piirid ja tava matemaatika võib seal ära unustada.
(liitsin postitused)
Ok, ainult kolmanda koha tulemused.
Nende piiridega on muidugi nii, et need laienevad vaikselt igal spordialal (vahest ehk mitte naiste kuulitõukes ja kettaheites – nendega läheb veel jupp aega), nii ka jõustõstmises, tasapisi ikka siin-seal rekordeid uuendatakse, ehkk siis inimvõimete piir nihkub järjest edasi (muidugi mänivad siin rolli juba ka teised tegurid, mis ei sõltu otseselt alati inimjõust – tehnoloogia, treeningvahendid, metoodika jne.)
Loodan, et suudad oma toitumise alaseid tõekspidamisi realiseerida Eesti absoluutseks rekordiks. Seniks olen pehmelt öeldes skeptiline.Wilksi punktide suhtes pean kahjuks paljastama tõe, mis paljudele ei pruugi meeldida.
Nimelt näitan täpselt kuidas see punkti süsteem loodi ja kuidas see toimib.
Wilksi süsteem võeti kasutusele 1997aastal peale Swartzi süsteemi ammendumist.
Uue süsteemi aluseks sai maailma edetabel kuhu koondati kõikide kaalude parimad tulemused. Nende omavahelise võrdluse alusel tuletati koefitsiendid. Et kontrollida kui õiglaselt hindab see koefitsient erinevate kehakaalu klasside tulemusi siis koondasin iga maailma edetabeli kehakaalu klassi 3 koha omanike tulemused. Arvesse võtsin viimased 7 aastat. Niisiis näete järgnevas tabelis iga kehakaalu klassi 7 aasta keskmiseid tulemusi 3 koha eest maailma edetabelis.
56 – 612 kg
60 – 670 kg
67,5 – 746 kg
75 – 807 kg
82,5 – 860 kg
90 – 895 kg
100 – 954 kg
110 – 981 kg
125 – 1036 kg
ü125 – 1045 kg
Ja nüüd paljude jaoks üllatav fakt. Järgnevas tabelis näete kui palju need samad kilogrammid on ümber arvutatuna Wilksi punktidesse.
56 – 557 punkti
60 – 571 punkti
67,5 – 575 punkti
75 – 575 punkti
82,5 – 576 punkti
90 – 571 punkti
100 – 580 punkti
110 – 577 punkti
125 – 590 punkti
ü125 – 581 punkti
Üllatav on siin see, et kui tahate nii väga raskekaaludes silma paista, siis ei pea te ainult kilodes palju tõstma vaid ka Wilksi punktides.
Loodan, et see paljude raskekaalu meeste tahet ära ei võta. Järgmine kord, kui Wilkse kipute kiruma, siis mõelge, kas asi on Wilksides või selles, et te pole veel oma kaaluklassi väärilised.
90 ja +125kg kaalukategooriad on protsentuaalselt väikseima vahega (kilodes) võrreldes eelnevate kaaludega, seega olete Siimuga õiged kategooriad valinud.
Mis on selle tabeli juures huvitv, on see, et väikestes kaaludes üles liikudes pead koos kaalu kasvuga (60kg – 67,5kg, 12,5% kaalutõusu) suutma peaaegu sama palju edasi viia ka tulemust (670kg – 746kg=11%), suurtes kaaludes aga vahed enam nii drastilised ei ole, 100kg-st – 110-sse, lisakaalu 10%, tulemuste vahe aga 954kg-st – 981kg-ni= 3%. Need muidugi olid ka äärmuslikumad ülesminekud. Kaaludeks võtsin muidugi kaalukategooriate “laed”, sul aga on arvutatud nad vist 7 aasta 3-e parema mehe kaalukeskmiste järgi, seega päris samad tulemused ei tule, aga väga erinevad ka mitte, kuna üldine keskmine jääb ikka sinna kaalukategooria maksimumi juurde.
Ma arvan, et Marguse kaliibriga tegelane küll midagi juhuse hooleks ei jätnud. Ja väga harva õnnestub kõik ideaali lähedaselt.Ei kahtlegi selles. Tal ei olnud ju niikuinii plaani pikemalt -100kg-s võistelda, kui ma õigesti mäletan. Olen teda isegi ju paar aastat trennis (nüüd ta paar maja edasi) kõrvalt näinud erinevates kaaludes “pendeldamas”, aga Huvitas lihtsalt see, et ta on tunduvalt kauem kuni 90-s kg-s võistelnud, seega ka ideaalse õnnestumise protsent tulemustes peaks olema suurem kui 100kg-s (pean silmas ametlikke tulmusi, mida Margus ka ise vistiti mõtles).
Miks ei ole ma seda teinud ja ei tee on, seetõttu et oskan hinnata reaalsust. Ma oskan küll nii kaalu tõsta, et see max juurde annaks, kuid see ei annaks selliste kogusummade juures ikkagi 100kg juurde. Mis on vajalik, et olla maailmas ka 100kg meeste klassis konkurentsis. See kui palju on võimalik juurde saada sõltub tasemest. Kui kuulud maailmas top 5 hulka, siis sellised rekordi parandused jäävad unistuseks. Minu praktika on näidanud, et see millega sain oma kogusumma näiteks 500kg pealt 600kg peale ei ole absoluutselt võrreldav sellega millega tõstsin kogusumma 800 pealt 900 peale. See et teha järgmine 100kg hüpe eeldab jälle uut taset kogu protsessis.Eks me räägi natuke teineteisest mööda praegu. Ma ei mõtlegi seda, et sa peaksid seda tegema või seda, kui palju selleks lisaressurssi kuluks. Sa tõis eelnevalt välja oma rekordid -90kg juures ja -100kg kaalukategoorites. Minu väide või küsimus seisnes selles, et kas sa saad ikka neid tulemusi üks-ühele võrrelda, sest nii palju kui olen aru saanud, siis kuni 100-s on sul tunduvalt vähem võistlusi olnud ja seega äkki ei ole maksimumi õnnestumine lihtsalt õnnestunud 100%-lt? Need 90-s tehtud tulemused (335 ja 347,5) on ju kõigi eelduste kohaselt igati ideaali lähedased õnnestumised, samas, kas neeed tulemused kuni 100-s olid seda samuti?
Jutt õige, kuid alati tuleb meeles pidada, et oma kaloraaži kogu aeg stabiilsena hoides hoiad end siiski mingil määral tagasi. Ma ei vaidle vastu, et oled võimeline tugevamaks muutuma, kuid reaalselt vajab keha siiski lisakogustes toitaineid, et lihaseid suuremaks ja tugevamaks ehitada.Piirates oma toitumist liiga palju tuleb arvestada sellega, et mingist hetkest alates ei pruugi taastumine enam ideaalne olla, samuti energiavarud. Kõik asjad mis mõjuvad lõpptulemusele negatiivselt.
Minu arust on ka veidi tobe end metsikult suureks õgida, kuid saan aru nende mõttekäigust pakkuda kehale iga päev maksimaalset hulka toitaineid, et tagada maksimaalne areng.
Kuid jah. Väga raske on öelda kindlalt, mis on kasulikum. Enamasti on tõesti suured poisid ikka tugevamad tänu ülalmainitule. Kuid jah, kas on see seda väärt? Vbl tõesti lihtsam võistelda -80kg kategooriates, kus piisab ka väiksemate raskuste üles-surumisest.
Üldjuhul aga minu arvamus on, et kui tehakse seda sporti justnimelt sellepärast, et meeldib suuri raskusi liigutada siis usun, et jääda igaveseks sinna 80-90kg piirimaile ei ole just parim egolaks.
Mulle meeldiks küll parema meelega öelda, et oman Eesti surumisrekordit absoluudis, kui et oman rekordit kuni -80kg näiteks.
Ning usun, et paljud maailmanimed on ka just sellepärast ennast söönud 120+kgsteks, et nende eesmärk on olla parim maailmas. Suruda rohkem, kui keegi teine. Mitte jääda mingite Wilksi punktidega uhkustama või oma kaalukategoorias jumal olla, vaid justnimelt suruda rohkem, kui ükski teine inimene maamunal.
Ning eks siinkohal läheb ka paljude arvamus lahku. Kes mille jaoks seda sporti teeb. Millised eesmärgid ning soovid.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Põhimõtteliselt nõus, kõigil inimestel on ego, soov olla number üks, tunnistavad nad siis seda või mitte. Siiski ei ole paljudel 80kg kaaluvatel ja näiteks 1.65cm pikkadel sportlastel kuigi lihtne end +120-sse süüa, seetõttu lepitaksegi oma kaalu valitsemisega.
