Archangel

cytotoxic testing is ineffective for diagnosing food or inhalant allergies…

Millest te räägite, see polegi allergia test. See on toiudutalumatuse test! Väga väga erinev asi! Teeme mõisted selgeks!

Sama naljakas on lugeda päevalilleõli pudelilt infot “kolesteroolivaba”….

Kes pole asjaga kursis lahmivad ikka kõik ühte patta.

Ma ei mõista, miks võtta sõna kui sa pole kursis, inimene ei saa ega peagi kõigega kursis olema. Aga ei pea ka igal teemal sõna võtma.

Mina ei reklaami mingit testi, ega teeni sentigi sellepealt, kuid ma aitan inimesi nende põhjal. Need testid tehakse usaldusväärsetes laborites, mitte ei ole mingi “testi ise kodus” test.

Kui kellegil on paremat testi ette tuua siis tavai, aga seniks las see teema olla lõpetatud!

Issand jumal küll. Norid tähte. Loe ülejäänud ka läbi, kus on mainitud FOOD INTOLERANCE/SENSITIVITY. Pealegi on enamikes allikates tsütotesti kirjeldatud, kui toiduallergiate testi. See, et mõni “labor” nüüd otsustas, et nimetavad oma testi eesmärgi ümber toidutalumatuse testiks ei tähenda seda, et see test nüüd maagiliselt täpsem oleks.

Pealegi – mis mõttes ta ei ole toiduallergia test? Et kui ma olen surmavalt allergiline mingi toiduaine vastu, siis seda ta mulle ei ütle? Mingid umbmäärased talumatused suudab välja raalida, aga seda, et üks pähkel mu teise hauda viib, seda ta öelda ei oska? Eino kõva värk. ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Mida enam ma selle kohta uurin, seda enam saab selgeks, et testide tegijad ei suuda ise ka kokku leppida mida nende test kokkuvõttes tõestama peaks ja kuidas seda nimetama peaks. Testil on kümme nime ja mitmeid eri variante ning mitte ühegi kohta ei leia adekvaatset teaduslikult tõestatud materjali, et see ka töötab.

Cytotest on mingi trademark nimi. Enamasti kirjeldatakse Cytotoxic test’i. See on aga laiemas plaanis kasutusel pea kõikjal meditsiinis. Seega peab vaatame Cytotoxic food intolerance testi eksole? Enamikes uuringutes on tegemist aga cytotoxic Allergy testidega. See nagu sulle ei sobiks. Valdavas enamikes allikates on Cytotoxic Test’ile viidatud, kui toiduallergiate testile.

Mulle tundub ,et test mõeldi välja, et allergiaid testida, siis aga leiti, et testist pole muhvigi kasu ning nüüd on testide tegijad liikunud sinna suunda, et reklaamitakse seda toidutalumatuse testidena. Kuna toidutalumatus on hetkel suhteliselt vähe mõistetav probleem inimestes, siis pole ka imestada, et nende testide effektiivsuse kohta on materjali väga vähe. See aga tähendab, et testi tegijad võivadki maa ja ilma kokku lubada ning kriitikat on neile raske serveerida, kuna materjali on vähe. Seega on veidi vara rõõmust hõisata, et kui hea ja kasulik see test on.

https://www.bcbsri.com/sites/default/files/polices/CytotoxicLeukocyteTesting.pdf

Arvestades, et täismahus test maksab 300.- Euri, siis on see päris karm summa mida sellise kahtlase kuulsusega testi peale kulutada. Kui mina oleksin mõnele oma kliendile seda soovitanud ning seejärel veel nende elu ka raskemaks teinud mitmete toitude vältimist peale sundides, siis usun, et üritaksin ka selle testi hea nime eest võidelda. Aga kahjuks ei ole sa ühtegi allikat välja toonud, mis sinu seisukohti toetaks.

Mina olen erapooletu. Mul isiklikult täitsa kama, kas test töötab või mitte, infot oleks tore omada. Sinul on aga omad huvid mängus, sest testi kasutuks tunnistamine tähendaks, et sa pead mitmete oma klientide ees väga tõsiselt vabandama, et nende elu negatiivselt oled mõjutanud – nii rahaliselt, kui ka muul moel.

Miks ma üldse sellel teemal sõna võtan on see, et esimest korda elus kuulsin, et on avastatud gluteeni tundlikkuse/talumatuse test, mis töötab. Lähemal uurimisel aga selgub, et gluteeni talumatuse suhtes nõustamist pakkuvad veebilehed pole seda meeletult tähtsat uudist üldsegi kajastanud ning endiselt väidetakse, et talumatust niisama lihtsa testiga avastada ei saa. Sama räägivad ka arstid ja eksperdid. Arvestades, et tsütotest on ca. 50a vana test, siis võiks nagu arvata, et maailma teadlased oleksid selle kasulikkuse otsa gluteeni talumatuse tõestamisel juba ammu komistanud.

Et kui palju oleks optimaalne valgukogus korraga ja päeva jooksul tarvitada, et võimalikult vähe läheks WC-sse ja selle arvel raha säästa.

No, kui rääkida raha säästmisest, siis kindlam variant on siiski odavamalt toitu osta ning arukamalt valmistada. ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> – Kuna nüansse, mis valkude omastamist ja kasutamist ning väljutamist mõjutavad on omajagu ning nii mõnigi teema valkude ümber on ka teaduse mõistes alles lapsekingades, siis kardan, et võimegi teoretiseerima jääda. Optimaalseid soovitusi sellel teemal me vist lähiajal anda ei oska. Vähemalt mitte selliseid, mida igaühele kõlbaks ette serveerida. Üldiseid vahemikke pigem. ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Kui rääkida valgukogustest korraga, siis peame esiteks paika panema terve hunniku parameetreid. Näiteks mis valgust jutt on. Kas mõni lisand või tavatoit? Kas süüakse eraldi või millegagi koos? Kas inimene on paastunud või mitte? Millised on inimese näitajad? Milline elustiil ja aktiivsus? Milline ülejäänud toitumine?

Kui rääkida kogu päeva peale, siis samamoodi laias laastus kõik samad küsimused. Juurde veel see, kas iga päev saab samasugune olema? Kuidas toiduvalikud päevade lõikes erinevad? Jne jne.

Krt see ei ole lihtne teema. Ning kokkuvõttes on point ka selles, et reaalne kasutegur tundub, vähemalt mulle, olevat niivõrd piiratud, et vaid professionaalse sportlase jaoks on selle optimaalsuse taga-ajamine aja/vaeva kulu suhtes mõttekas. Mitte, et harrastaja kasu ei võiks lõigata, aga lihtsalt ma kardan seda, et neid harrastajaid kelle jaoks selline jebimine mingit eesmärki omab on väga vähe. Enamikel on kümme muud asja oma treeningute ja toitumise juures paigast ära ning viimane asi mille peale energiat kulutada on grammi täpsusega valku lugeda, kindlat valgu tüüpi kasutada ning õigesti veel ajastada ka. ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Layne Nortoni poolt mõned sõnad.

Veel kaks maailmatasemel valguspetsialisti:

https://www.youtube.com/watch?v=SFObr7rc1kA

https://www.youtube.com/watch?v=Heoo4bXw8Tk

Mõista, mõista, mis see on, millest koosneb inimese väljaheide, kui kogu toit imenduks?

Enamuses samadest asjadest ma pakuks.

http://www.healthhype.com/feces-faeces-formation-composition-color-and-odor.html

About 75% of fecal weight is made up of water. The other 25% is composed of solid matter which contains :

• Undigested fiber and solidified components of digestive juices (30%)
• Bacteria (30%)
• Fat (10% to 20%)
• Inorganic matter (10% to 20%)
• Protein (2% to 3%)

Või isegi suurem osakaal bakterimassil:

http://jmm.sgmjournals.org/content/13/1/45.full.pdf+html

Holgeri artikkel avaldati naine24.ee -s. Kas ma edaspidi võin sellele viidata või pean suure häälega välja naerma?

Ega tõesti ainult avaldamiskoha baasil maha teha ei tohiks. Kui sisu on puudulik, siis teine asi. Paljud minu artiklid otseseks viitamiseks hästi ei kõlba, kuna osad asjad kirjutan peast ja vabas vormis. Ehk, sisu võib tõene olla, aga põhjalikke viiteid alati ei lisa, mis muudab jutu kasutamise “arvamus arvamuse vastu” teemaks. See on lihtsalt üks asi millega ma olen enda suhtes kokkuleppe teinud, et iganädalaselt mitu juttu kirjutades ei saagi alati viimasegi detailini süüvida, vaid pigem eesmärk inimeste ajurakke togida, et nood kasvõi kritiseerimise tarvis enda ajuollust kasutama hakkaksid. ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> – Tagantjärgi võin muidugi arutelusid jätkata…

Mis asja te ajate http://www.cytotest.net/

Ei taha mingit erafirma reklaamlehte lugeda. Seda mõtlesin. Kas mõni tõsiseltvõetav meditsiiniasutus või teadusajakiri ka sellise testi effektiivsust tõestab?

http://www.quackwatch.org/01QuackeryRelatedTopics/Tests/cyto.html

Stay Away from Cytotoxic TestingSevere Criticism

The American Academy of Allergy, Asthma and Immunology (AAAAI), the nation’s largest group of allergists, has concluded that cytotoxic testing is ineffective for diagnosing food or inhalant allergies [1]. Its position paper noted:

• One study found that white cells from allergic patients reacted no differently when exposed to substances known to produce symptoms than when exposed to substances to which the patients were not sensitive [2].
• Another study found that cytotoxic test results did not correlate with allergic and other untoward reactions to foods and that the results were inconsistent when repeated in the same patient [3].
• In a double-blind controlled study, positive cytotoxic tests were frequently obtained to foods that produced no clinical symptoms and negative reactions were obtained to foods that did produce symptoms [4].
• Another double-blind study found the test results varied from day to day [5].

Critical statements have also been issued by the American Academy of Otolaryngology-Head and Neck Surgery, the New York Academy of Medicine [6], the Royal College of Physicians [7], and even the American Chiropractic Association [8].

Government Actions

In the mid-1980s, investigators from the FDA and the New York health department mailed two blood samples to Bio-Health Centers. The first specimen was from a physician who had no allergies or health problems. The second was blood from a cow. In both cases, the lab reported allergies to a large number of foods [9]. In 1985, the attorneys general of New York and California subsequently obtained restraining orders against this lab, and the attorney general of Washington obtained one against another lab. During the same year, the Pennsylvania Department of Health’s Bureau of Laboratories banned cytotoxic testing within Pennsylvania and stated that any laboratory caught doing the test would have its permit revoked [10].

In 1985, the Health Care Financing Administration (HCFA), which administers Medicare, determined that cytotoxic testing be excluded from Medicare coverage. HCFA had proposed this policy in 1983 because the test “lacks an acceptable rationale” and does not correlate with clinical evidence of food allergy [11].

That same year, the FDA issued a Compliance Policy Guide stating that cytotoxic testing kits could not be legally marketed without FDA approval and that the agency would consider regulatory action if violative test kits were marketed [12].

These actions greatly stopped the blatant marketing of cytotoxic testing, but some practitioners still use the test. If you encounter a practitioner who claims that testing blood preparations with large number of food extracts is a useful diagnostic procedure, avoid further contact with that practitioner and report the matter to state licensing authorities.

http://www.fda.gov/ICECI/ComplianceManuals/CompliancePolicyGuidanceManual/ucm123806.htm

FDA has determined that the cytotoxic test remains, in 1985, as an unproven diagnostic procedure unsupported by the scientific literature or well-controlled studies and clinical trials. While there are several reports of uncontrolled studies in the literature which advocate the use of the cytotoxic test, the consensus of scientific opinion is that the cytotoxic test is unreliable as a diagnostic tool and is not generally recognized by qualified experts as effective.

http://www.allergy.org.au/patients/food-other-adverse-reactions/food-intolerance

Unfortunately, a number of misleading tests have been promoted for diagnosing allergies, in the absence of any credible evidence of their reliability. Various methods such as cytotoxic food testing, Vega testing, kinesiology, allergy elimination techniques, iridology, pulse testing, Alcat testing, Rinkel’s intradermal skin testing, reflexology, hair analysis and IgG food antibody testing have all been proposed as being useful for diagnosing allergic conditions or food intolerances. Not only do these tests lack any scientific rationale, but have been shown to be inaccurate and poorly reproducible when subjected to careful study. Treatment based on inaccurate results is not only misleading, but can result in ineffective and sometimes harmful treatments, and delay more effective therapy.

http://www.bda.uk.com/foodfacts/AllergyTesting.pdf

Cytotoxic test

This is a blood test where the white blood cells are mixed with the suspect food and if they swell this would indicate a problem with that food. There is no rational scientific basis for this test.

http://www.allergy.org.au/health-professionals/papers/unorthodox-techniques-for-diagnosis-and-treatment

Cytotoxic testing (also known as Bryans’ or ALCAT testing)

Use: Diagnosis of food sensitivity / allergy.

Method: A suspension of patient white cells is incubated with dried food extracts on a microscope slide. Changes in the appearance and movement of cells are interpreted as representing a sensitivity or “allergy” to that food. The ALCAT test is a variation, whereby a mixture of blood and food extracts is analysed in an automated Coulter counter.

Evidence Level: Level II

Comment: These results have been shown to not be reproducible, give different results when duplicate samples are analysed blindly, don’t correlate with those from conventional testing, and “diagnose” food hypersensitivity in subjects with conditions where food allergy is not considered to play a pathogenic role.

Kas Vianaturale on koht, mida võtta aluseks, kui soovid saada adekvaatset pilti, ilma lisaumbluuta?

Mõtlesin ise täpselt sama. Antud juhul aga oli nende veebileht ainuke mida Google välja pakkus, kui otsida “tsütotesti”. See on ise-enesest juba uskumatu. ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Kirjuta lähemalt, päris huvitav oleks lugeda sellest.

Kui ma ei eksi, siis see väide põhineb ühele vanale uuringule, kus leiti, et ca. 20-30g valku tühja kõhu peale tõstab valgusünteesi max. tasemeni paariks tunniks. Sealt peaks pärit olema ka see müüt, et rohkem, kui 20-30g korraga ei imendu – lihtsalt aegamööda on uuringu algne sisu hoopis teiseks tõlgendatud. Ning kuna paari tunni möödudes sünteesi tase uuesti langeb, siis ongi “hea”, uus laks 20-30g võtta ja valgusüntees uuesti üles pressida. See peaks olema peamine põhjendus lisandiäride ning enamike jõusaalitüüpide soovitustele mitu korda päevas väikseid valgukoguseid tarbida.

Nii – aga huvitav on see, et tegelikult me teame, et valgusünteesi tõstavad spetsiifilised aminohapped nagu näiteks leutsiin ning max. valgusünteesi taseme võime ka paari grammiga saavutada. ” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Veel on huvitav ka see, et aminohapete poolt stimuleeritud valgusüntees peab langema baastasemeni, enne, kui saab uuesti tõusta. Pidev aminohapete juurdevool valgusünteesi kõrgel ei hoia, keha kaotab tundlikkuse aminohapetele. See on aga tugev löök mitmete väikeste einete tarbijatele – kuidas teada, kas kehasisene toidu poolt mõjutatav valgusüntees on juba baastasemele langenud või mitte, kuidas teada kas aminohapete tundlikkus on taastunud? Kaua peab peale valgurikast einet ootama? Ega ei teagi. Mida mitmekülgsem on toitumine, mida rohkem tahkeid toite, seda kauem toit seedib ja imendub. Ehk – isegi väikese valgu koguse puhul võib toit mitmeid tunde seedida ning tihedalt süües võib uus valgulaadung siis saabuda, kui eelmine alles aminohappeid verre saadab – see aga tähendab, et valgusüntees ei tõuse.

Tore jutt eksole. ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Minu arvamus on, et praktikas on tulemuse vahe niivõrd minimaalne, et pole mõtet tähelepanu pööratagi. Toidu poolt stimuleeritav otsene valgusüntees tundub olevat suhteliselt väikese mõjuga pikemas plaanis. Tunduvalt tähtsam on jõutreeningu poolt pakutav valgusünteesi tõus, mis kestab kuni 48h, ja kohanemine/taastus/kasv mikrotraumadele. Toidu poole pealt tundub olevat kordades tähtsam kogu päeva valgutarbimise hulk.

Ma ei väida, et toiduga valgusünteesi manipuleerides ei saaks kasu lõigata – Dr. Layne Norton on väga suur uskuja sellesse, aga hetkel on meil liiga vähe inffi, et täpselt teada, kui suur see kasutegur olla võiks. Samuti võib see olla praktikas äärmiselt raskesti teostatav.