Archangel

Kuivatamine on minul küll väga kaugel ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Veebruaris hakkangi raskelt ja tugevalt treenima. Kätele eriti rõhku ei pööra iga trenn maksimum 1 harjutus. Rohkem tahaks jah lailihase ja rinna suureks saada koos õlgadega. Jalad saavad niikuinii vatti ” srcset=”/uploads/emoticons/happy@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Eks peab jah menüüsse iga päev ühe jäätise või kolm kohukest torkama

Mulle tundub, et sa oled umbes samas seisus nagu mina 4a tagasi, ainult ca. 5kg pekki vähem. Selles suhtes on alguspunkt väga hea. ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Vaata nüüd, Otter, mul on täpselt sama tunne. Ei tee kellelegi liiga, üritan vaid diskussiooni algatada, mis ka KUSKILE VIIKS. Ja siis ajudeta tüübid ei suuda muud, kui miinust lamida. Suva see, nende kaotus. Kes ikka tahab olla jõmm, sellest mõtlevat olendit ei kasvata.

Seda tarkust, mida siin igaüks tundub teadvat ala “osta toitumiskava” – kellel seda vaja?

Mis mu ‘värskesse’ linki puutub: tahtsin juhtida *värske* näite abil tähelepanu asjaolule, et MIDA PEAB see vaeseke siiski tegema, kes saab vastukäivat infot pidevalt. Ja tegemist oli ju refereeringuga “TUNNUSTATUD” toitumisasjatundjalt* – absurd.

Aga asja juurde veel korraks: vähendada süsivesikuid, ütled. Mis siis, kui nende vähendamisega ongi hoopis üldkol tõusnud 5-lt – 6-le? Ja vahel mõtled, kuidas nii väheste süsivesikutega üldse saab… Rasva osakaalu märgatavalt suurendada siis või? Valimatult: piimarasv, rasvane sealiha, oliiviõli? Julmalt koguseid suurendada?

Ei arva, et sa saad anda mingit kindlat retsepti – teoreetilist laadi arutlus, mõtlen valjult, kui nii võib öelda.

Kui asja keerulisemaks ajada, siis kolesterooli mõjutamiseks on vahendeid paganama palju. Rotter tõi välja süsivesikute langetamise, aga täpsemalt on oluline ka see, mida nende asemele panna. Rasvu, eksole? Aga rasvade liike on tegelikult päris palju ning sõltuvalt millist rasva tüüpi rohkem tarbida, muutuvad ka kolesterooli näitajad. Ning veelgi enam, mõjud on erinevad HDL ja LDL kolesterooli osadele. Ehk kindlasti loeb ka sinu keha alguspunkt jms.

Edasi on selge ka see, et üleüldine füüsiline aktiivsus ning kehakaalu normaliseerimine on kasutegur, et näitajaid normis hoida. Vältides näiteks diabeeti, aitame kehal ka mitmete muude haiguste ohte vähendada.

Lisaks on olemas veel erinevad toidulisandid, mis avaldavad positiivset mõju. Muidugi tuleb mõista, et iga toidulisandi efektiivsus sõltub kõikidest ülalmainitud teguritest ning mõnel juhul on kasu pea olematu, mõnel juhul aga suurem.

Peavoolu meedia üritab kogu selle nüansside hunniku teisendada tavainimese jaoks söödavaks informatsiooniks – a’la söö seda või teist toiduainet ja ongi asi parem. Ning see võib isegi töödata, kuid mida pealiskaudsemad ja üldisemad soovitused, seda suurem oht, et teatud inimeste jaoks kasutegurit ei ilmne ning on vaja süviti probleemiga tegeleda.

Pean tunnistama, et pole kolesterooli teemat väga sügavalt uurinud, eriti just selle nurga alt, et kuidas neid erinevaid mõjufaktoreid tavainimese jaoks lihtsate toiduvalikutega kergemini mõistetavaks ja kasulikuks teha.

Jah, sellest ma rääkisingi, kui ütelsin et internet on täis infot aga paljudel puudub võime selekteerida terasid sõkaldest.

Nii on, aga selles pole süüdi internet vaid inimeste puudulikud oskused ja teadmised, kuidas uusi teadmisi paremini omandada. See on üleüldine ühiskonna viga kahjuks. Nagu iga asjaga – purjus peaga autoavariis pole süüdi auto, vaid ikka inimene. Relvaga mõrva puhul jällegi süüdi ikka inimene, mitte relv. Liiga paljudel puudub oskus kõiki neid asju õigesti ja kasulikult kasutada.

Internet on vaieldamatult kiireim, odavaim ning võib öelda, et oskusliku inimese kätes parim allikas, kust hetkel teadmisi ja oskusi omandada. ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Holger, sinu enda sõnu aluseks võttes: kui info, mis eile oli tõene, seda enam homme olla ei pruugi, kuidas saab väita üldse midagi? Näiteks nagu see sama loomsete rasvade teema? “Eile” oli see ju no-no (absoluutselt iga SPETSIALIST ütles nii), täna OSADE helgete peade arvates on go-go, kuidas siis su nõuanne võtta lahti google ja asi endale selgeks teha paika peab?

Väita saab ükskõik mida, kuid, et midagi faktina esitleda, peab olema väide ka teadusliku meetodiga piisavalt tugevalt tõestatud. Mõni asi on lihtsamini tõestatav ja mõni raskemini. Ning paljude asjade puhul saame rääkida üldse sellest, et kummale poole kaalukaussi on tõendusmaterjal kõige enam kaldu ning sageli on kaal mitte ainult kahe variandi vahel kõikumas, vaid ka tunduvalt rohkemate. Ilmselgelt on mõnes küsimuses olukord väga keeruline.

Minu nõuanne google või muude andmebaaside, raamatukogude vms abil endale asja selgeks teha, peab väga hästi paika. Kuigi “lihtsat” ei pruugi selles midagi olla. Kuna elame maailmas, kus enamik informatsiooni kogu aeg muutub, areneb, siis kõige edukamalt suudavadki siin ilmas elada need, kes end jooksvalt harivad, muutustega kursis hoiavad, uut infot analüüsivad. Kui tekib vastuolu mingite väidete, soovituste või arusaamade vahel, siis peab iga inimene ise olemasoleva tõendusmaterjali baasil otsustama, mis hetkest alates on mingi uue väite või arusaama aksepteerimine põhjendatud. Üldlevinud teadmiste pimesi aksepteerimine on tõenäoliselt “by default” parim valik mida infosulus inimene teha saab, kuid mitte kindlasti garanteeritult parim valik. Ning alati peaks proovima arusaamasid kujundada põhjalikuma info põhjal.

Ma arvan, et saan sinu küsimusest ja poindist aru. Kuidas üldse midagi teha siin ilmas, kui praktiliselt ei eksisteeri musta ja valget ega jah/ei vastuseid, fakte ja lahendusi, tõekspidamisi mille järgi toimida? Asju milles 100% kindlad olla saame on ju nii paganama vähe. Kuidas elus toimetada, kui pea iga asja kohta on vastuolulisid olemas?

Ja siinkohal ei olegi kuigi lihtsat vastust. Me analüüsime maailma enda ümber ning kui tõendusmaterjali hulk mingi arvamuse või väite esitamiseks on piisavalt suur ning piisavalt suur osa teisi inimesi samuti nõustub, siis olemegi tekitanud uue “standardi” mingis küsimuses/väites vms. See standard aga ei ole kivisse raiutud. See püsib ainult nii kaua, kuni tõendusmaterjal on piisavalt tema toetuse poole kaldu ning kuni vastuolud ei ole märgatavad.

Kolesterooli teema puhul on antud hetkel tõesti vanade ja uute tõekspidamiste vahel tuntav vastuseis. Uuem ja põhjalikum tõendusmaterjal toetab vanade arvamuste ümberlükkamist ja uute määramist “standardiks” ning materjal on päris veenev, aga muutusi on raske esile kutsuda. Vanem generatsioon on väga aeglane aastakümnetega kogunenud teadmisi uuendama ja muutma. Erinevad valitsused ja tervisehoiusüsteemid ei taha kiirustada, mis on ühest küljest õige. Samuti nõuavad suured muudatused ka suuri kulutusi infrastruktuuride kordaseadmiseks.

Maailmas puudub ühtsus. Ühes maailma otsas võidakse tõestada midagi, kuid ülejäänud maailma kurssi viimine ning igapäeva eluga seostamine võib võtta aastakümneid ning senikaua on tõesti tavainimesel probleeme kuhjaga, sest keda uskuda? Keerulised valikud, rasked otsused mida teha.

Ma tahaks sulle öelda, et lahendus on hästi lihtne. Lihtsalt tee seda teist või kolmandat, kuula ainult seda või toda ning elu on lill. Kahjuks nii pole. Ise peab vaeva nägema, ise peab end harima, ise tegema neid raskeid otsuseid mida kuidagi teha ei taha. Ise peab aksepteerima riski või mitte. Pole garantiisid.

It’s a fucked up world alright. ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Mis moodi ei oma tähtsust kas ma olen hobi korras targutaja või (haigustepõhist) toitiumist õppinud toitumisnõustaja. Siin tekib küsimus, et ega sa ise hobikorras internetist õppinu pole? Oled sa tunnistusega inimene, kes võib sel alal ka raha taskusse panna. Momendil ilmselt võib kes iganes ennast toitumisnõustajaks ja spetsialistiks nimetada, lähiajal see aga muutub ja saavad raha eest toidusoovitusi jagada vaid tunnistuse saanud inimesed. Kutsekoda võttis selle asja hiljuti ette, kes tahab uurigu ise.

Treener ma pole ja sellepärast ma sporditoitumise kohapealt sõna ei võta ka. Iga üks jäägu oma liistude juurde.

Lepituseks pakun välja et las jääb nii et, kui see teema(gluteeni talumatus) teid sportlasi, nii rahutuks teeb, siis ma sel teemal sõna ei võta rohkem. Mina teen oma asja edasi nii nagu mind on õpetatud ja paranevad ka minu kliendid edasi sama rõõmsalt kui seni.

” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Kvalifikatsioonid ei oma mingit mõju inimese teadmiste väärtusele. Paberite ja tunnistuste olemasolu näitab vaid seda, et inimene on mingid kursused tol hetkel mingi õppekava järgi läbinud. See ei ole tõend tema teadmiste õigsusest ega väärtusest ega sellest, et ta antud hetkel isegi tunnistusele märgitud tasemel neid teadmisi valdab. Inimesed unustavad palju ja kiiresti. Lolli juttu võib suust ajada nii naabri-Vasja, kui ka kolme doktorikraadi omav inimene ning minu ees on mõlemad täpselt sama vastutavad oma sõnade eest ning mõlemalt küsiks tõendeid samamoodi.

Mina olen suht 100% internetist õppinud. Olen küll ühel koolitusel käinud, kuid seda rohkem formaalsuse huvides ning mingeid katseid läbinud ei ole. Ma ei leia, et selliste dokumentide vormistamine kuidagi vajalik oleks. See võib mõne inimese silmis minu sõnadele kaalu juurde anda, kuid reaalselt ei tähendaks suurt midagi. Minu teadmiste õigsus ei muutu sõltuvalt sellest, kas mul on taskus mingi paberilipik või mitte.

Soovitan loobuda suhtumisest “Teen nagu mind õpetati”, sest see on väga puudulik viis käituda ja toimida. Toitumisteadus areneb vaat-et igapäevaselt ning käituda nii nagu sind õpetati isegi nädal aega tagasi võib olla juba täielik möödalaskmine. Ma alustan iga päeva suhtumisega, et täna võidakse minu arusaam kogu universumist pea peale pöörata. Kui keegi toob piisavalt tõendeid välja, et mõni minu arvamus või tõekspidamine on vale, siis mul ei ole probleemi kannapööret teha. Soovitan sul sama suhtumine ette võtta. Arenda end igapäevaselt, kontrolli oma teadmisi, õpi juurde, vaidle, arutle, diskuteeri teistega. Ära jää loorberitele puhkama. See, et ühe korra end kätte võtsid ja veidi õppisid ei tähenda, et nüüd on kogu elu hea ja mõnus samade teadmiste baasil chillida. Nii toimides hoiad mitte ainult oma potentsiaali tagasi vaid riskid ka teistele inimestele halva tegemisega. Kui sa nõustad teisi toitumise osas, siis võtad osalise vastutuse nende tervise ja vormi eest. Sul peaks olema moraalne kohustus end arendada, et sinu klientideni jõuaksid alati kõige adekvaatsemad ning uuema teaduse poolt tõestatud soovitused.

Endiselt on 3 eraldi asja gluteeni talumatus, nisu allergia ja tsöliaakia. Neid kõiki testitakse erinevalt, sest nende olemus ja mehanism on erinev. Siin on juba näha kes saab teemast aru ja kes lihtsalt googeldab iga sõna.

Võttis sõnatuks fakt et inimene ise ei tea teemast süvitsi midagi, aga ego ei luba vaikida ja vestlusest välja jääda, seega hakatakse tühja kohapaealt mulle linke netist otsima ise aru saamata millest need lingid on.

Seda testi kasutatakse üle Eesti sest see töötab praktikas ja aitab inimesi. Mina ei tunne endal olevat vastutust tsütotesti teaduspõhisuse tõestamiseks. Eriti kui pool Eestit kasutab seda testi edukalt. Kui teile tuleb praktikas ka klient kel on sümptomid näiteks gluteeni talumatusele viitavad (kui sa need sümptomid muidugi ära tunned) siis see test on kiireim ja valutuim vahend selle välja selgitamiseks.

Pole mõtet võtta sõna kui SA ei tea kuidas asi praktikas välja näeb, kui raske on tegelikult gluteeni menüüst välja jätta ja arvestades, et tihti on inimesel vastupandanatu isu just nendele toiduainete järgi millele tal talumatus esineb (tüüpiliselt piim, nisu). Selle tingivad erinevad morfiinilaadsed ühendid mis VÕIVAD tekkida just tugeva talumatuse korral (ei tekki kõigil).

Pole mõtet soovitada lihtsalt elimineerimist välja selgitamiseks nagu teadusuuringutes kirjas, inimesed tihti ei saa sellega hakkama.

Test on abivahend mis aitab mul inimest aidata, mina sellelt ei teeni, pigem teenimis võimalus suureneks kui testi pole.Siis teoreetiliselt ju võiks 100asja soovitada kliendi tervise hädade leevenduseks aga test näitab, mis toidu elimineerimine konkreetselt abi pakub.

Ma küsisin enne teilt TARKADELT googeldajatelt ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> alternatiivi tsütotestile ja ei saanud ühtegi vastust (mida oligi arvata). Endiselt ootan vastuseid sellele küsimusele, kui aga peale ärapanemise muud eesmärki pole siis ok, aga mina olen lõpetanud sel teemal!

ja Rotter ma ei saa aru mida sa selle “kas kolesterooli värki usud” küsimusega mõtled. Mina ütlesin et kolesterool on loomne ja seni kuni päevalill millest õli pressitakse on taim , siis see õli on kolesterooli vaba.

Kusjuures sa veel tõid ise minu väite tõestuseks ka lingi…….

See, kui järjekindlalt ignoreerid teema tegelikku olemust, on muljetavaldav. Loe, palun, rahulikult, milles tuum.

Või olgu: Margus Viigimaa on ka MD või PhD, arvan – mida peab tegema inimene, kes saab totaalselt vasturääkivat infot: kohalikud valdkonna “gurud” vs siis need “moodsa aja teoreetikud”. Mina selle *tiitliga*, muide, ei anna neile hinnangut, vaid soovingi öelda, et see kõik teeb õige järelduse tegemise raskemaks.

Livestrongi lingid ei ole antud juhul see, mida vaja.

Õigeid järeldusi on muidugi raske teha. Probleemiks on kogu ühiskonna üldise harituse puudulikkus. Enamik inimesi on mingi kitsa valdkonna spetsialistid, kooliaegadest ei mäletata midagi, vaba aeg raisatakse meelelahutuste, puhkuste ja pere peale ning kõik, mis nende kitsast teadmiste valdkonnast välja jääb, on nende jaoks puhas ulme ning mõistmatu info, millest arusaamiseks palgatakse teisi kitsa valdkonna spetsialiste. ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Ühiskond on oma teadmised liialt ära killustanud. Me ei tööta enam ühtse tervikuna vaid me oleme hunnik eraldiseisvaid tükke, mida õhukesed niidid koos hoiavad.

Lahendused? Üldise harituse tõstmine kogu maailmas, mis on pea võimatu ülesanne. Võimalik, et peame jääma lootma tehnoloogia peale, mis võimaldab teadmiste omandamist ja ajutöö arendamist kiirendada. Sest hetke maailma infrastruktuur ei võimalda lähiajal olulisi muudatusi.

Kuidas tavaline inimene õigeid valikuid teha saab? Niisama ei saagi. Kui tahab õigeid järeldusi ja õigeid valikuid teha, siis peab omandama teadusliku meetodi põhitõed ja mõistmise. Loogikavigade vältimise selgeks saama. End mitmekülgselt harima jne. Suur töö, et mõista väikseid nüansse. Aga nii peab.

What is not well understood is the phenomenon of people who have neither celiac disease nor a wheat allergy, yet nonetheless experience digestive distress or extraintestinal symptoms when they consume wheat.

http://health.usnews.com/health-news/blogs/eat-run/2013/11/05/what-is-non-celiac-gluten-sensitivity

Hmmm. Väga huvitav:

This raises another question: What if NCGS isn’t a gluten sensitivity at all – at least for some people – but rather a fructan sensitivity instead? What if non-celiac gluten sensitivity is really non-celiac fructan sensitivity?

Teen tavaliselt umbes korra nädalas lasnast vanalinna kanti ja tagasi jalutuse ära. Täitsa mõnna on. Muudel päevadel umbes poole maani. Väga hea viis mõtteid korrastada, kaloreid põletada ning üldisele tervisele tuleb ka liikumine igati kasuks. Rohkem inimesi võiks jalutamisega tegeleda. ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>