Archangel
Forum Replies Created
-
Postitused
-
Hantlitõmme küljelt pidi hea lailihase stimulaator olema.
Olen seda ka teinud. Kodune hantel on muidugi kõike muud kui mugav selle jaoks. Suured kangi kettad hantlivarrele külge kruvitud, raskused ebaühtlased.
” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Aga vabandused… eks ma pööran seljale veidi rohkem tähelepanu tulevikus.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Ma enda blogis kunagi kirjutasin, kuidas ma “esimest” korda selga treenisin järsku, kuigi see ei olnud kaugletki esimene kord.
Aga tundus nagu esimene, sest tunnetus oli esmakordselt olemas.
Ehk siis “võti” on tunnetus. Loomulikult on see iga lihase treenimisel tähtis aga seljal on see isegi nagu olulisem.
Vbl “oluline” on vale sõna aga selga treenides on seda tunnetust raskem saada.
Ei piisa ainult kätega tõmmetest, peab samal ajal mõtelma, et “nii nüüd tõmban seljaga”. Noh midagi sellist
Jep, nii on. Ja raske on ta ühes osas selle tõttu, et sa ei näe oma selga. (sama ka õla tagaosaga, mis sinna kuulub) Enamik ei suuda isegi adekvaatselt seda katsuda. Kõiki muid lihased annab vähemalt katsuda, tunda kuhu koormus peaks jõudma, näha. Seljaga, hui. Vehid aga trenni teha ning loodad, et läheb sinna kuhu peab. Pole lihtne. Ei aita ka see, et selja treenimisel on kehaga lihtne kaasa aidata ning, et selg üldse suhteliselt tugev on. Halb selle tõttu, et tunnetust ei otsitagi, toore jõu ja vehkimisega liigutatakse tonne. Võib tore välja näha, aga seljale meeletut arengut alati ei too.
Õnneks enda jaoks olen tunnetuse paika saanud, kuid puudust olen tundnud vähe täpsemalt lailihast ründavatest aparaatidest. Realistina võib koduse trenni tulemuse üle uhke olla, laiemas mõistes oleks saali inventari vaja, et tõeline selg ehitada.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Meil näikse samad problemaatilised kohad olevat.
Aga noh, mida pole seda pole ja ega ta tule ka suure tõenäosusega.
Ma üldse hetkel nii niru, et kui vaatama hakata siis polegi midagi peale sääre
Eks sul on põhjusega. Vigastustega pole lihtne, kuid ma usun, et ega sind need igavesti kimbutama ei jää. Terve elu veel aega terveneda ja üles treenida.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Enda puhul tegelt sama – areneda saab kindlasti veel. Kehva selja põhjus on minu puhul ainult üks – vähene tahe ja vahendid. Olgem ausad, selg on suur tükk ning kuigi paari harjutusega annab päris läbi töödelda, siis mitte nii hästi kui tahaks. Samuti on kindel, et kodus ma maksimumi samuti võtnud ei ole. Polegi ju eesmärk olnud. Trennid tehtud enda lõbuks/terviseks ning eesmärk mitte omada maailma laiemat selga, vaid lihtsalt, et selg oleks olemas ning enamvähem proportsioonides ülejäänud kehaga.
Muidugi selge ka see, et foorumites on ikka mõnusam muljetavaldavam lailihase poos sisse võtta, kui vabaltseis, mis nõrgad kohad välja toob.
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Minu hetke suurim nõrkus ning samas näide kehaosast mille üle võin ainult uhke olla. Selg ja rind.
Selg on nõrk. Täpsemalt lailihas on lihtsalt kehv. Ülaselg veel enamvähem, kuid lailihas on õhuke ja kitsas. Ning uskuge, ma proovisin end laiaks siin pildil ajada. Ei läinud rohkem. Ainuke viis laiemat selga demonstreerida on meeletu pingutusega end standard lailihase poosis pea pooleks venitada, kõigest jõust keskkohta kokku surudes ja taha kallutades.
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> – Muidugi eks loeb see, mis lavalt vastu vaataks. Aga oma vigu peab tunnistama. Vabaltseis tagant on kusi. ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Rinna üle aga olen uhke. Mitte, et ta oleks märkimisväärne, vaid selle pärast, et veel paar aastat tagasi olid mul seal tühjaks lastud õhupallid. Ehtsad lehmanisad. Käsi ja õlg on ka muidugi tore, aga need alati toredad olnud.
” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Tänane päev oli muidu tavaline, ei midagi märkimisväärset ette kanda. Homme lõõgastus ja laadimine. Pole veel otsustanud mida söön, lähen päeval poodi ja valin toidud välja.
Variante arenemiseks on mitmeid, raske on öelda, mis on optimaalseim, sest kindlasti mitmed nüanssid muudavad erinevate inimeste jaoks asja. Laias laastus on paljud asjad samad, kuid saatan on detailides.
Minu lähenemine on järgmine:
Aeglane, kuid ääretult järjepidev koormuse kasv. Ma võtan keha ehitamist nagu kõrgest ja ebatasasest mäest üles minemist. Samm sammu haaval, ettevaatlikult igat sammu kontrollides tipule lähemale. Ma ei kiirusta, kuna nii võin komistada ja mäest alla veereda. Ma ei hakka esimese järsema mäenõlva pärast kohe enda liikumisuunda muutma. Ma sihin otse ning panen ühe jala teise ette, vajadusel veidi asendit korrigeerides. Mu liikumine võib aeglustuda, kuid ma tean, et seni kuni astun edasi, ma ka liigun edasi, ükskõik, kui väikesed need sammud ka ei ole. Kui enam kõndida ei saa, siis rooman. Kui aga mingi hetk muutub mägi ületamatul järsuks, siis ei karda ma paar sammu tagasi astuda, et seejärel vajadusel hoogu võttes kerge hüpe järgmisele tasandile teha või uurida, kas viib mäkke ka mõni muu rada.
Kui ma olen näinud saalides teisi treenimas, siis tihti kujutan ette pilti, kuidas inimesed võtavad rämedalt hoogu ning proovivad ühe jutiga mäest üles joosta, komistavad, veerevad pool maad tagasi, tõusevad püsti ja proovivad uuesti, jälle kukuvad. Siis proovivad ringiga minna ning teisest kohast üles joosta. Vahest õnnestub veidi kõrgemale saada, vahest kukutakse veel kaugemale maha ning tihti joostakse lihtsalt mäele ringe peale.
Ma ei ole üle aasta aja trenni teinud tunde järgi. Iga trenn on enne paigas, kui ma alustan ning iga trenn saab tehtud 100% plaanipäraselt. Ei ühtegi kõrvalekallet. Ma tean, et päevad ei ole vennad, tujud kõiguvad ning toitumine on erinev. Seetõttu ma ei lubagi endale kohapeal tatsamist. Kuna koormuse kasv on niivõrd meeletult aeglane ja kontrollitud, siis on äärmiselt ebatõenäoline, et eesmärk jääks trennis saavutamata. Ma ei ole oma võimete piire isegi mitte kombanud trennides. Pole isegi lähedale jõudnud. Ja ei näegi vajadust. Koormus, mis lihast arendab võtab vaid väikse osa minu absoluutsest jõust. Kuid selle mille ma käiku lasen, lasen käiku maksimaalselt. Ei mingit jõu laialivalgumist neile lihastele, mida ma ei treeni. Ei mingit inertsi kasutamist, et raskust lihtsalt loopida. Eesmärk on minu lihaste poolt arendatava, minu poolt määratud mahus jõu maksimaalne kasutamine, et need lihased saaksid maksimaalse vastupanu.
Seni kuni minu eesmärk on lihasmassi arendamine ei näe ma põhjust teisiti toimida.
Ma tean, et enamikele inimestest on selline lähenemine ääretult raske. Eriti meestel on ääretult raske minna jõusaali ning kasutada reaalselt ainult 50% oma maksimaalsest jõust mingi harjutuse peal. Mõne mehe jaoks on see selline piin, et võtab higiseks. Sooritada mingi tegevus allapoole oma võimeid. Enamik mehi lihtsalt ei suuda – täielik müstika tegelt. Enamik suudab harjutuse lõppu veidi varu jätta, kuid seda vähestki läbi häda. Hoopis teine teema on astuda saalist siis välja, kui tunne on selline, et trenn alles poole peal.
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Ma ei mõtle üleliia sellele, kas minu trennides harjutuste vahel puhkepausid kasvavad või langevad, kas harjutuste tempo kõigub või mitte. Jah, see loeb. Kuid seni kuni asja mõistusega võtta, ühtlustub see varem või hiljem ära. Ehk – ma umbes vaatan, et mu trenni ei veniks liiga pikaks. Nii umbes +/- 15 minutit ma luban endale. Kui tundub, et hakkab üle minema, siis krutin veidi intensiivsust juurde. Kui tundub, et läheb kuidagi liiga kiirelt, siis luban endale rahulikumat lähenemist.
Ühe harjutuse välte hoian samuti suhteliselt umbkaudset pilku peal. Raskusel ei lase kukkuda, vaid liigutan kontrollitult ning siis plahvatuslikult, kasutades pausi nii alg, kui lõppfaasis.
Kui ikka aasta aega järjest nii treenida ning enamvähem silma peal hoida, siis on selge, et ükski lühiajaline, pisikene seeriatevaheline puhkepausi pikkus või korduste tempo ei mõjuta üldise arengu suunda.
Selline on siis minu hetke suhtumine asja. See pole ainuke viis areneda, lihtsalt minu arvamus sellest, mis on mõistlik. See on minu eesmärk. Treenida mõistlikult. Mul ei ole olnud vigastusi, ma tunnen äärmiselt harva lihasvalu, kui üldse. Ma ei ole väsinud ega pahur. Mu trennid liiguvad sirgjooneliselt edasi ning sihtpunkt on aastakümnete taga. Ma ei aja taga lühiajalist “tippu”, kust pärast kolinal alla veereda. Ma liigun tippu, et seal püsida kuni mägi lõpuks jalge alt ära laguneb.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Sai vist küllalt filosofeerimist.
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Ega keha ei suudagi selle paari päevaga nii palju rasva salvestada,et oleks kohe peeglist näha(ainult vbl kõht mis on soolestiku massist vähe punnis). Päevas vist vist max. 20-30 g. Ülejäänud läheb sinna kuhu peab ja vaja
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Eks paranda mind kui oled muud lugenud.Sõltub. Pm. iga gramm rasva mida sööd läheb kohe naha vahele. See kas pikemas plaanis salvestatud rasva hulk koguneb või väheneb sõltubki seejärel jooksvalt kaloraažist ja muudest toitainete vahekordadest.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Loodame, et kangiga biitsepsit tehes on eesmärk ikka biitsa tugevust demonstreerida ja mitte õla esiosa, nagu see tüüp videos tegi.
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Tänud Renno.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Nagu ma omaette juba ennustasin, siis nädalavahetuse pralle mõjus ainult positiivselt. Kahe päeva vältel sai ära söödud 2x 32cm XL pitsat, üks kaetud sentimeetripaksuse juustukihiga, teisel veel muud kraami otsas. Sisse keerasin endale ka 300g shokolaadi, 200g shokolaadi pähklitega, ära jõin 5 pudelit õlut ning sõin kõrvale 400g kartulikrõpse mille kastsin 1L hapukoore sisse.
Täna hommikuks oli kaal +1.5kg võrreldes pralle algusega laupäeval. Visuaalne pilt oli aga positiivne. Taaskord peab tõdema, et isegi selline totaalselt ülekülluslik õgardlus ei mõju vormile halvasti, kui sul on paagid tühjad. Sest sul mahub oma tavapäraste energiakulutuste kõrvale veel niivõrd palju keha jooksvatesse varudesse, et rasvamassi on juurde tekitada väga keeruline.
Eks ta on laias laastus sama effekt, mis kulturistidel viimastel laadimispäevadel enne lavale astumist. Kui ikka paagid on tühjad, siis võib õgida nagu siga ning laval olla kuiv nagu vanakurat.
Muidugi ei soovita kellegil selliseid õgardlusi niisama praktiseerida. Minu puhul on need pea alati siiski ette planeeritud, et kahju oleks minimaalne ja samas kasu maksimaalne. Kes arvab, et võib lihtsalt nädalavahetustel endale kaks suurt pitsat koos krõpsudega ette tõsta ning vorm sellest paremaks läheb – siis nojah, ärge parem isegi mitte mõelge sellele.
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Olen paari inimest juhendanud sellel teemal ning enamikel läheb paar korralikku katsetamiskorda aega enne, kui oma keha reaktsioonidele pihta saadakse ning tegevuse enda jaoks kasulikuks saab pöörata. Esimene kord lõpeb enamikel täieliku liialdamisega ning kõhuvaluga kuskil voodi kõrval kägaras. Takkaotsa meeletud süümekad ja deprekas. Õnneks muidugi jõuab paar päeva hiljem enamikele kohale, et maailm ei olegi lõppenud ning ühe päevaga vormi hävitada pole võimalik.
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Mis suhkrut põhiliselt neis kohalikes jogurtites kasutatakse? Tavalist või HFCS?
Vahe on mingi paar protsenti, on see tõesti oluline?
” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Keegi võiks selle LPF vanaga näost näkku rääkida,et ta selle lolluse siin ükskord ära lõpetaks.Teab üldse keegi seda tegelast nägupidi? Üldiselt spämmiga ju probleeme pole,ainult üks staarspämmar eksisteerib.
Õige nimi on vist Charles Roos –
Lisaks siinsele foorumile ja ka Bonsuna foorumile on tal ka Hinnavaatluste foorumites mitu kontot kui õigesti mäletan. Sari-spämmar noh.
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Kardan, et ainult ID-kaardi alusel postitamine võib foorumi suhtkoht välja suretada. Selles suhtes peab asja läib mõtlema korralikult. Kindlasti võiks ID-kaardiga identimise võimalus olla, kuid peaks mõtlema, et mis õigusi see tagab, või pigem mis õigused identimata inimestel alles jäävad.
Ma hakkasin ID kaarti alles paar kuud tagasi kasutama ning kindlasti on palju neid, kes pole isegi mõelnud selle kasutamise peale ja ei oskagi, või pole tehnikat. Samuti peab arvestama, et valdav enamus inimesi ei taha foorumis enda nime alt postitada – tee või tina, aga ei taheta.
” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Kuidagi peab leidma kuldse kesktee, kus spämm hoitaks miinimumis aga ei muudetaks foorumit liiga rangelt kontrollitavaks.
Arvutimäng on samamoodi ajaraisk ju?
Pigem sooviks ta mingit diili, nagu ka eelmine kord.
Tehke läbirääkimised.
Krt sa ikka viitsid.
Liis-Kristiin, kus see nupp on? Vajuta jälle.
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Meil on tekitatud üks tore nupp, mida tuimalt vajutada, kui noormehel jälle pralle peal on käinud. Teie lihtsalt ärge vastake talle, küll need postitused kaovad…
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Hea kuulda.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Ja nüüd tundub, et on taaskord asunud foorumi niigi kesist hindamis-süsteemi rikkuma. Kohe mitme konto alt valimatult kõikidele postitustele plussid jälle jah… no mida veel oodata.
….kahe päeva jooksul
Tundub nii. Peab tunnistama, et sellist nahhaalsust ja haiget vaimu ei ole mina oma 17 aastase arvutikasutaja kogemuse juures veel läinud, et keegi niimoodi viitsiks rabeleda. Olen näinud trolle ja varikontode alt ropendajaid küll ja küll. Aga, et inimene võtaks kätte ja lihtsalt teeks iseendaga rääkimiseks konto, konto järel – ei ole näinud ega isegi mitte kuulnud.
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>
