Archangel

Miks mitte?

Täpselt minu mõte.

Just suured raskused ning vähesed kordused on see, mis pani Arnold Schwarzeneggeri sõnul tema sääred kasvama. Varasemalt tegi oma kehakaaluga mingi 20x ja säär oli pisike. Siis nägi, kuidas tema Iidol Reg Park lükkas peale mingi 400kg ja tegi sellega. Arnold pidi häbist maa all vajuma. Peale seda hakkas ka mehiseid raskusi kasutama ning säär kasvas nagu loom. ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Säär on selline lihas, et kui seda on, siis seda on. Kui ei ole, siis ega teda arvatavasti suurt ka ei ole – olenemata palju sa seda piinad.

Selle all pean nüüd silmas seda, et mõni mees on treeninud 20a ning säär on ikka kehvake, kuigi ülejäänud keha võimas. Ilmselgelt geneetika lihtsalt talle halva kaardi mänginud ning ükskõik kui hästi ta seda säärt ka ei treeni – ei pruugigi see kunagi tal ülejäänud kehaga proportsioonidesse minna.

Samuti on mõnedel meestel säär nagu korvpall ning paistab juba kaugelt silma – olgugi, et säärt pea-aegu üldse ei treenita.

Endal on säär 43,5cm (väike), biits 44,5cm – seega suht ühte auku. Küll olen aga viimase aastaga saanud juurde 3cm biitsale, kuid kõigest 1cm säärele. Ning ei saaks öelda, et säärt vähe teen.

Küll piinan pikkade seeriatega, küll suurte raskuste ja väheste kordustega. (Smithil viimati mingi 170kgx6 ja häck küki masinal lausa 480kgx6)

Usun, et suudan ta vähemalt 45cm-seks pigistada, kuid rohkem on juba geneetika roll kindlasti.

Isegi mõnedel Mr. Olympia kandidaatidel on säär pisike nagu kirsitera kuigi ei saa ju kahtlust olla, et mehed piinavad seda lihast nagu segased ning söövad kahe suupoolega keemiat.

Sellepärast soovitataksegi säärt treeniga iga nurga alt ning kõikide erinevate viisidega. Küll suured raskused, küll väiksed. Küll palju kordusi küll vähe. Üks kord nädalas, 3x nädalas jne.

Edu kõigile.

Arvatavasti läbi aegade Eesti parimad sääred (ning seda tema sõnul suhteliselt kesise tähelepanu pööramisega nende treenimisele) – Ain Paavo:

Jogurt ja kohupiim ei lähe halvaks, kui nad umbes 6-7 tundi külmas pole?

Üldiselt mitte. Nad võivad vesiseks muutuda ning maitse pole nii hea ja värskendav, kui külmalt. Kuid üldjuhul halvaks küll ei lähe.

Aga ega väga palju traditsioonile sheigi alternatiive nüüd eriti polegi – vähemalt mitte, mis toimiks nüüd sama hästi ja sama eesmärgiga. Sheigi eesmärk on pakkuda veega segatuna kiirelt imenduvaid toitained peale trenni, et kiirendada taastumist ja arengut.

Või siis kes võtavad massilisajaid, siis võimaldada suurendatud kaloraazi, mida lihtne tarbida.

Ise kaldun kah arvama, et maitsetu kohupiim + nt. juurde kirsikompotti maitseks ja süsivesikuteks. Suhteliselt hea variant. Ära näegi mingi sheikeriga vaeva (no kuidas sa ikka kohupiima sheigid eksole).

Muretse endale tavaline plastmass karp, viska kohupiim (esialgu pakendis, peaks nõksa värskemana säilima), oma lusikas karpi. Kirsikompoti purgi võid ka mujale panna. Peale trenni karp lahti, kohupiim pakist välja, kirsikompotti peale ja lase hea maitsta.

Võid ka juba kogu toidu kodus valmis segada ja siis karp korralikult kinni – kui usud, et ta sul püsib õhukindlalt.

Maitsestamiseks võid tegelikult ju igasugu asju katsetada. Lase kasvõi paljalt, kui suudad seda taluda.

Väga ei ole mõtet igasugu ettemaitsestatud kohupiimasid ja jogurteid kasutada. Nendel enamasti liiga palju suhkrut ja muud tehisjama sees. (mitte, et nüüd kirsikompott väga naturaalne ja puhas oleks, aga minu arust parem, kui juba maitsestatud kohupiim – kus tihtipeale ka omajagu rasva sees).

Jogurt peale trenni pole ka kõige ideaalsem variant, kuna seal tihtipeale ka rasvu sees, mis aeglustuvad niigi aeglast imendumist veelgi + valgusisaldus tunduvalt väiksem.

Mahla võid võtta kohupiim kõrvale, kuid tuleb jällegi arvestada, et kõik need poemahlad on jube suhkrused, et väga palju ei ole mõtet tarbida. Noh mingi 200ml, ühe suure klaasi jagu vbl. (või kui pisike poiss, siis võid lubada ka nõksa rohkem)

Üldjuhul tundub ikka väga palju jebimist selline lahendus.

Toidulisand oleks ikka kõige parem lahendus. Rahalisest küljest ei tule see kohupiima söömine sugugi odavam ning erilisi muid põhjuseid ma ei leia nende mittetarbimiseks.

Ahjah – lugesin algse postituse ka nüüd läbi. Ütlen kohe, et ära neid rasvu kohe peale trenni küll taga aja. Pigem hommikul saa endale hea hulk häid rasvu, enne trenni võid tarbida muretult ning siis mõned tunnid peale trenni samuti. Kohe peale trenni aeglustavad nad sul ainult toitainete imendumist ning üldjuhul peale trenni toitumise eesmärk on ikka see, et tagada kiire valkude transport lihastesse – kohupiim niigi veidi kehva variant, kuid süsivesikute abiga täidab ta siiski eesmärki.

Hakata rasvu sööma ei oma eesmärki.

Aga edu igal juhul.

Tulen selle alguse juurde tagasi. Kallid kaasvõitlejad kes soovite oma tulemust parandada ärge tehke seda viga et sööte suvaliselt. Rasva abil kasvatatud kehakaal ei paranda teie tulemust. Sõltub muidugi eesmärkidest nagu Kaido just mainis. Oletame et olete lihtsalt raskejõustiku huviline siis jah sööte end 15 raskemaks saate surumist 20 kg juurde ja kõik on rahul. Kuid hoopis teises valguses paistab see sama 15 ja 20 kg siis kui tahate kaasa teha rahvusvahelistel võistlustel. Tänu sellele et sõite 15 kg juurde olete liikunud 2 kaalukategooriat kõrgemale kus on vaja mitte 20 kg rohkem suruda vaid 50-60kg. Ehk siis lollilt kaalu tõstes võite esimesel juhul rahul olla teisel juhul mitte. Kõik sõltub eesmärkidest.

Jutt õige, kuid alati tuleb meeles pidada, et oma kaloraaži kogu aeg stabiilsena hoides hoiad end siiski mingil määral tagasi. Ma ei vaidle vastu, et oled võimeline tugevamaks muutuma, kuid reaalselt vajab keha siiski lisakogustes toitaineid, et lihaseid suuremaks ja tugevamaks ehitada.

Piirates oma toitumist liiga palju tuleb arvestada sellega, et mingist hetkest alates ei pruugi taastumine enam ideaalne olla, samuti energiavarud. Kõik asjad mis mõjuvad lõpptulemusele negatiivselt.

Minu arust on ka veidi tobe end metsikult suureks õgida, kuid saan aru nende mõttekäigust pakkuda kehale iga päev maksimaalset hulka toitaineid, et tagada maksimaalne areng.

Kuid jah. Väga raske on öelda kindlalt, mis on kasulikum. Enamasti on tõesti suured poisid ikka tugevamad tänu ülalmainitule. Kuid jah, kas on see seda väärt? Vbl tõesti lihtsam võistelda -80kg kategooriates, kus piisab ka väiksemate raskuste üles-surumisest.

Üldjuhul aga minu arvamus on, et kui tehakse seda sporti justnimelt sellepärast, et meeldib suuri raskusi liigutada siis usun, et jääda igaveseks sinna 80-90kg piirimaile ei ole just parim egolaks.

Mulle meeldiks küll parema meelega öelda, et oman Eesti surumisrekordit absoluudis, kui et oman rekordit kuni -80kg näiteks.

Ning usun, et paljud maailmanimed on ka just sellepärast ennast söönud 120+kgsteks, et nende eesmärk on olla parim maailmas. Suruda rohkem, kui keegi teine. Mitte jääda mingite Wilksi punktidega uhkustama või oma kaalukategoorias jumal olla, vaid justnimelt suruda rohkem, kui ükski teine inimene maamunal.

Ning eks siinkohal läheb ka paljude arvamus lahku. Kes mille jaoks seda sporti teeb. Millised eesmärgid ning soovid. ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Kurb. Mina tean.

Kas sinu arvates kergemates kaaludes maailmarekordeid ei ole? Igal kaaluklassil on oma maailmarekord.

Härra endatituleeritud Eesti parim suruja ei puudutanud rinda üheski katses, mille ta üles on saanud. Ainsas katses, kus ta rinda puudutas, jäi ta ka alla. Pärast selliseid katseid siis öeldakse tänapäeval “sain 335kg trennis üles”?

Mina ei hakka detailide üle eriti vaidlema. Niipalju, kui tean, siis uus särk mille Timo muretses on nii jäik, et ei lase kergemate raskustega kangil rinnale vajudagi. Timo on Maailmameister ning usun, et see on piisavalt kõva tulemus.

Enamik eesti poisse ei julge selliseid raskuseid isegi mitte proovida.

Ise tahaks ka millalgi jõutõstmist proovida. Seni olen vaheldumisi kulturismi ning jõutõstjate moodi treeninud. Kuna kulturismis on igasugu nüansse väga palju ning üleüldse Eesti kulturism on paras nali siis väga nagu selles võistlema hetkel ei kutsu. Kui nüüd uus NAC liiga valmis saab korralikult siis on mõeldav.

Eesti kohalikel jõutõstmis võistlustel võiks aga ju käia. ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Kuna meil see jube mõttetu liigadega ajukepp kogu aeg siis peaks särgiga vist harjutama kui RAW võistlusi veel pole. Profi käe all peaks särgiga 100kg+ juurde saama. Siis võiks juba Leesmanniga võistelda. ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> – samas ega vist enne paari aastat harjutamist mingeid erilisi tulemusi loota pole.

Ühesõnaga asju mille üle arutleda ja vaielda on terve hunnik. Seega hoiab teemal silma peal. Arutelu pole kunagi liiga palju. ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Mis puutub jõumeeste rasvamassi siis võite ju vaielda palju tahate – aga millegi pärast ei tea ma küll ühtegi tasemel jõutõstjat, olgu see siis tõmbes, surumises või kükis – kes oleks madala rasvaprotsendiga.

Ma ei kahtle absoluutselt, et kui 110kg mees võtab 10kg rasva endal maha, suudab suruda täpselt sama palju kui enne. Ei kahtle.

Kuid seda arvan küll, et nagu Renno ütles:

Kui teed trenni ja sööd piisavalt, et kaal tõuseks – on ka sinu jõukasv tunduvalt parem, kui neil, kes söövad ennast täpselt nulli. See on lihtne loogika. Kust see lihas ikka tuleb, kui toitu ei söö, et seda kasvatada.

Jõutõstjad võtavad enamasti sellise eesmärgi, et ei hakka nalja tegema ja gramme lugema. Süüakse end kindlalt iga päev plussi, et saada maksimaalne lihas ja jõukasv iga päev. Ning tahes tahtmata kaasneb sellega ka rasvamassi kogunemine. Seetõttu on maailmarekordi mehed suht tihti sinna 120kg+ kanti oma kaaludes ja isegi rohkem.

Veel vähem näevad nad mõtet oma kaalu järsku langetama hakata. Sest olgu sa kasvõi maailma parim toituja ning treenija, ei ole võimalik kaotada suurusjärkudes 10+ kg rasva, ilma et läheks kaduma ka mingi hulk lihast. Seda siis lühikese ajaperioodiga.

Jah, 6+ kuud ning pole probleemi rasvakadu esile kutsuda ilma lihasmassi või jõu kadumiseta. Kuid mis on selle mõte?

Kaotad rasva jah, kuid tulemused ju ei parane? Oled pm. maha visanud 6+ kuud oma treeningtsüklist, et keharasva vähendada, mis kuskilt otsast sinu enda tulemusi eriti ei mõjuta.

Vbl tõesti mõni mees kaifib sixpacki olemasolu ning suudab mitu kuud järjest raskustega kohapeal talluda, et rasva vähendada.

Enamik jõutõstjaid on oma eesmärgid siiski seadnud maailma tippu jõudmiseks. Ning kokkuvõttes loeb siiski raskus mis üles saadakse. Wilksi punktid on toredad asjad, kuid 400kg on ikka 400kg.

Kindlasti on kehakaalu vähendamine kasulik neile, kes soovivad võistelda erinevates kaaluklassides. Kuid, kes max raskust tahab üles saada, see ei tohiks end küll oma kaalu piirama hakata.

Nt. Eesti parim rinnalt suruja Timo Majuri on hetkel dieedil. Alustas 112kg pealt ning hetkel 105kg juures. Eesmärk kaal 99,9kg ning siis suruda maailmarekord. Vist 305kg vms.

Peaks olema nalja-asi. Trennis ka 335kg üles läinud, peaaegu isegi 345kg. ” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Ja kõige valusamad:D No esiteks sa ei taha, et närvisüsteem oleks läbipekstud, vaid tahad et oleks stimuleeritud. Seega järgmine kord oleksid võimsam kui eelmine kord, mitte et lohistad enda jäänused jõusaali. Pluss jõu arendamisel, suurte raskuste liigutamisel viimased välja pigistatud kordused kipuvad tulema kehva tehnikaga ja kehv tehnika toob kergesti vigastusi.

Meh…

Tahad lihaseid ja tahad jõudu siis tuleb kasutada ka suuri raskusi. Mida suuremad on raskused siis võib teinekord ka veidi mustemalt harjutust sooritada, et raskust liigutada. Pea-asi, et vorm niipalju korralik on, et vigastusi ei tuleks.

Ma ei näe erilist mõtet viimases tööseerias küll mingit varu jätta, kui just spetsiaalselt kava seda ette ei näe.(Näiteks 5×5 kava 6 nädala peale. Ilmselgelt kõige esimene nädal ei olegi mõtet valida raskust kus juba saavutad suutlikuse – järgmine nädal vaevalt suurt midagi lisada suudad)

Aga jah. Muidu tuleb ikka lihasest kõik välja panna, mis panna annab. Kui jätad piisava varu sisse, siis ei ole ka lihasel niivõrd suurt vajadust areneda. Jõudu jäi ju veel varuks – milleks ikka lihast tugevamaks ehitada. ” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

A’la Arnold stiilis biitsepi tegemine kangiga. ” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>