Archangel
Forum Replies Created
-
Postitused
-
Kuni kehatüüpideni tundus mõistlik jutt. Kui lugesin geneetilised kehatüübid: ektomorf jne, siis lõpetasin paugu pealt lugemise ja hakkasin sügavalt kahtlema kogu teksti usaldusväärsuses.
Samas on enamik artikleid sellised, et pool juttu on kuld, ülejäänud pool totaalne saast. Vahest ajab juhtme meeletult krussi. Loed mingit teksti ning noogutad kaasa, kõik väga ilus ja tore ning siis järsku lampi mingi 30a vana broscience tõekspidamine sisse poogitud. Siis hakkad mõtlema, et no jumal küll, ei ole võimalik.
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Ei ole midagi imestada, et paljudel see toitumis/treeningteadus pea sassi ajab. Maailm ongi täis inimesi, kes mõistavad laiemast valdkonnast mingit kitsamat osa ning oskavad väga asjalikku juttu selle kohta rääkida. Kuid samas ei ole võimalik mingit teemat täielikult kontekstist isoleerida. Ning kui teatud hetkel on vaja see kitsas valdkond laiemaga ühendada, siis ei saada hakkama. Oeh, jube raske vahest, jube raske.
Näiteks vahest loed mõne toitumiseksperdi juttu toitainete jms kohta ning väga hea lugeda. Kus palju vitamiine ja mineraale on, kuidas imenduvad, mingid seedesüsteemi eripärad jne jne ning siis niiöelda muuseas on juures, et jah, et sööge ikka 60-70% ulatuses süskareid, peamiselt teraviljadest, ärge palju valku sööge, sest neerud lagunevad… siis mõtled, et no kuidas nii saab. Kuidas saab samaaegselt olla nii haritud ja samas nii loll, labaselt öeldes.
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>1 eelnev päev õgimist toob sooned rohkem esile
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Lootust on. Samas see täppisteadus ei ole, võib-olla olen udukogu lihtsalt.
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Hei! Kas see pühapäev on oodata korralikke vormikaid?
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Vaatab jah. Eks näis. Laupäeval õgin nagu siga ning krt teab, mis pühapäev vastu vaatab.
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Kui tihti Archangel muidu suutlikuseni läheb, või ei lähegi ?
Ei lähegi üldjuhul jah. Selles suhtes, et vahest teen nii puhta tehnika ja tunnetusega, et tõesti suht piiri peal – aga reaalselt “tavapärase” tehnikaga, teeksin topelt niipalju.
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Arc on kuskil maininud, et teeb paar seeriat ära siis on oksemaik kurgus. Ka see on omamoodi suutlikus
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Noh, okseni pole veel jõudnud, aga vahest hingeldan nagu koer küll. Maksimaalne liikumisamplituut, venitusfaas, pikka negatiiv, lõppfaasis pingutusmoment. Võtab suht läbi ka väga väikse raskusega.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Mõnes mõttes päris mugav. Korra sööd ning siis kuu aega on kõht ilusti täis.
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Muidugi, inimeste puhul on söömine tihti tegevus mida tehakse nautimise või meelelahutuse tõttu ning aina harvem lihtsalt nälja tõttu.
Kopin siis VEEL SUUREMA AUTORITEEDI (kui võib nii öelda, Holger?
” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>) sõnad:”
This study about high protein and increased mortality is making headlines. Just beware that it is epidemiologic data which has not been controlled (that I see) for confounders such as the processed nature of the diet, etc as many longitudinal studies like this show association (correlation, not causation) of red meat with mortality/cancer, etc. Usually the majority of people in these surveys are getting protein from processed red meat via fast food, restaraunt food, processed store-bought food, and a generally unhealthful diet. They did interestingly try to correlate it with increased IGF-1 levels in mice. They mention that Mediterranean is low protein, but I would disagree since we’ve seen plenty of interventional studies show benefit of fish, poultry, eggs, dairy, etc.“
Kusjuures tõlgin praegu ühte artiklit, kus on välja toodud mitu uuringut, mis näitavad, et punane liha ei oma mingit mõju südamehaiguste ja diabeedi tekkele. Uuringud pole muidugi ideaalsed, aga suuremahulised – üle miljoni inimese. Samuti leiti, et mõju vähi tekkele on minimaalne ja seega ma ütleks, et vabalt vaieldav. Küll aga leiti, et TÖÖDELDUD liha omab mõju. Ehk liha, mida erinevad firmad lugematute maitse- ja värvainete ning säilitusainetega töötlevad.
Samuti on väga suur faktor liha küpsetamise meetod. Liigne kuumutamine annab aluse kahjulike ainete tekkeks ning liha võiks küpsetada pigem aeglaselt ja madala kuumusega. Lõpptulemus on samuti enamasti parem. Aga tänapäeval inimesel, nagu me teame, on kogu aeg kiire-kiire-kiire.
http://authoritynutrition.com/8-ridiculous-myths-about-meat-and-health/
Ei näe mõtet iga päev ennast kaaluda tavainimese puhul,kisub kuidagi haiglaseks. Teine teema on kes võistlevad ja ajavd peegli ning kaalu numbrit taga.
Kaal on kui autol spidomeeter (aegajalt kontrollid ennast) ,sõidad ikka tunde järgi (ehk vaatan peeglist kas meeldib või ei).
Jah, see on tõsi, et ainuüksi kaal pole ka tegelt mingi eriline näitaja. Jälgima peaks ka mõõte, peegelpilti, füüsilisi näitajaid ning enesetunnet. Alles kõiki neid koos analüüsides, saab vormi kohta adekvaatseid järeldusi tegema hakata.
Nii on tõesti, et väga pidev kaalumine on tavainimese jaoks mõnes mõttes juba haiglane tegevus… Kuid samas, kui kaaluda liiga harva ning suvalisel ajal jms, siis tõsi on ka see, et enamikel inimestel sõidab katus kaalunumbrit nähes totaalselt ära. Tee või tina, aga väga suur hulk inimesi, naised eriti, on kaalunumbrist täiesti sõltuvuses. Mõni rasvunud naine, kes on suutnud endal 20cm vöökohalt kaotada võib sellegi poolest kogeda depressiooni, kui kaal ei lange piisavalt. Olgugi, et kaal selles kontekstis on suhteliselt ebaoluline.
Nii tihti kuuleb jutte inimestelt, et “kaal ei lange”, samas igalt poolt sentimeetreid kukub, keha on ilusam, trennid paremad ja enesetunne hea. Ning ei oldagi rahul. Tahetakse, et kaal kukuks. Väga huvitav psühholoogiline fenomen.
Seega mnjah… kaaluda tihti, siis on tegevus justkui haiglane ja mõnes mõttes võimendab psühholoogilist sõltuvust ning häiret kehakaalu suhtes. Samas teisest küljest, pidev kaalumine õigel moel tähendab väiksemaid variatsioone kaalus ning annab selgemat tagasisidet. Harv kaalumine võib tavainimese jaoks, kes ei jaga toitumisest/treeningust suurt midagi, tuua kaasa segaduselaine. Kui ikka nädalaga 5kg juurde võetakse (olgugi, et enamus kaalu on pärit eelmise päeva pidusöögist), siis arvab nii mõnigi, et on pekki läinud. Olgugi, et nädala kaloraaž on vbl defitsiidis ning visuaalne pilt on tegelt positiivsemaks muutunud.
Okei. Aga üks küsimus siia lõppu veel. Kas harjutused peaks kõik suutlikkuseni viima, või tuleks mingi varu ka jätta? Ise olen max raskused alati pannud, nii, et viimase seeriaga vähemalt 8 ära tuleks. Kui viimase seeriaga üle 10 läheb, siis panen reeglina raskusi juurde.
Ei soovitaks üldjuhul täiesti suutlikkuseni minna. Vahest võib, kui nii on planeeritud mingil põhjusel, näiteks mingi platoo ületamise raames spets treeningkava vms. Aga üldjuhul pidevalt suutlikkuseni minnes sõidad väga kiiresti seina oma arenguga, koormad üleliigselt närvisüsteemi ja suurendad vigastuste ohtu.
Samas, kui treenid väga puhta tehnika ja tunnetusega, siis sellisel puhul suutlikkus polegi niiväga laiemas mõistes suutlikkus, sest tehnikat veidi mustemaks lastes annaks tavaliselt kõvasti edasi lammutada.
Aga siiski, pigem jäta teadlikult veidi varu. Vähemalt alguses. Edasijõudnud võivad igatepidi trikitada, kuid algajal tasuks rahulikult vundamenti laduda ja mitte rapsida.
Ma juba eile vaatasin aga ei viitsinud kommenteerima hakatagi. “Self reported data” uuring, ilma muid toitumis/elustiili faktoreid arvesse võtmata on suht nõrk tõesti.
Suurim tõenäosus on, et suurenenud valgukogus tuleb suures osas rasvastest poelihadest, grillitud lihadest, mis on näiteks burgerites. Vbl hot dogid jne. Suure tõenäosusega on surmades tunduvalt suurem süüdlane ülekaal, ebatervislik rasvhapete suhe, vähene kiudainete osakaal, kehv aktiivsuse tase jms.
Kusjuures ma täitsa usun, et suurenenud valgu osakaal võib negatiivselt mõjuda, kuid mitte universaalselt igas olukorras, igaühele. Ühes teises teemas juba arutlesime selle kohta. Koguste ja kaloraaži jagunemine päevade lõikes võib näiteks meeletult asju mõjutada.
Loodan, et MoloM on irooniline ja Holger langes seekord lõksu
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Ka mulle tundus, et küsimus ei ole tõsine, kuid minu vastus täidab eesmärki igal juhul. Olenemata, kas küsimus oli naljana mõeldud või mitte, sisu on väga tõsine küsimus, sest enamikel pole aimugi, kuidas end õigesti kaaluda, et kaalult vastu vaatav number ka midagi asjalikku ütleks.
Ma sooviks teada, kuidas ennast õigesti kaaluda? Ma ise olin siiani arusaamisel, et astud kaalule (soovitatavalt hommikul enne söömist) ja vaatad numbrit, mida kaal näitab. Kas ma olen õigel teel?
Enamvähem. Kuid ei tasu unustada regulaarset kaalumist. Üks kaalukord on mõttetu, selle numbri võid kohe minema visata, kasu ei midagi. Nädal aega järjest iga päev samal ajal, samas kohas ja olukorras kaaluda ning siis nädala lõpuks saad enamvähem aru, mis toimub. Ideaalis teine nädal nii veel teha ja siis võib alles mõelda menüü korrigeerimisele.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Tere, sooviksin nõu või arvamusi asjatundjatelt, miks mu kaal ei lange.
Lasin kuu aega tagasi teha omale toitumiskava treeneril. Samuti ka kehakoostise mõõtmise, mille järgi sai siis kindlaks määrata ka selle mis kaloraaz peaks päevas olema et kaalu alandada. Trenni olen teinud 5x nädalas (bodypump). Kaal on tõusnus hoopis 2kg, aga samas ma sooviks rasva vähendada mitte ainult lihast kasvatada ning mahtuda väiksematesse riietesse
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> menüü on suhteliselst valgurikas, süsivesikud on hommikupoole aga põhitoit on kana / kala / liha koos aedviljadega või värske salatiga, kodujuust/kohupiim jms lisaks tarbin ka kasulikke rasvu (nt avokaado, pähklid, oliivi ja kookosõli)Sain aru, et alguses pidigi see normaalne olema kuid paari nädala pärast pidi ikkagi kaal langema hakkama, mida juhtunud pole. Samas üks teine treener ütles mulle et mõnel inimesel ei hakkagi kaal isegi enne 3 kuud langema. Kas on see tõesti nii või teen ma midagi ikkagi valesti? peaks ehk laskma teha ka jõusaalikava omale?
Nagu juba öeldi, siis suhtle oma treeneriga. Selle jaoks ta on. Pole praktiliselt võimalik teha nö. “esimese korraga” toitumisplaani, mis kohe ideaalselt eesmärki täidaks. Inimesed on liiga erinevad. Paljud treenerid teevad esialgse kava, et inimene saaks koha pihta hakata, kuid tõelisi tulemusi saadakse alles siis, kui on inimesega mitmeid nädalaid suheldud ning kava jooksvalt kohandatud.
Kaal võib tõusta mitmel põhjusel, ei pruugi absoluutselt rasva või lihasmassiga seotud olla. Kas sa üldse õigesti end kaaluda oskad? Kas mõõte oled võtnud? Need on ka asjad mida treener peaks seletama.
Ühesõnaga uuri tema käest. Kui asjalikku vastust ei saa, siis kehv treener. Siis võime sind aidata. Hetkel pole aimu ka mida see treener sulle soovitas ja kuidas sinu jaoks tulemuste saamist planeeris.
Jube pikk päev oli täna. Ca. 6h olin ainult jalgadel, trenn ja kõndimine. Kalev Spas sai degusteerimas käidud, Otiga rääkimas. Lisandid kõik väga heade maitsetega, ütleme nii, et maitse taha kindlasti midagi ei jääks ning oleks vaba raha rohkem, siis usun, et mõni smuuti jook läheks kindlalt iga päev sisse. 55g valku niisama nämmat jooki libistades oleks väga kõva.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Udune pilt kah, päeva jooksul tõmbas keha veidi kuivemaks. Otseselt. Usun, et kuivasin veidi kokku veepuuduse ja süskaripuuduse tõttu. Enamus päevast sattus kuidagi valgurohke toit ainult.
Nüüd vist varsti magama kah. Keha juba kisab, et aitab küll. 5.00 ajati üles ning jooksutati ringi mitu tundi.
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Eks maitses ikka.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Kõik asjad olid väga head, ei ole mitte midagi halba öelda. Pudingid olid head, batoonid olid head, krõpsud olid head… noh eks ma olin peale trenni näljane ka muidugi, kuid ütleme nii, et maitse on tänapäevastel toodetel ikka väga hea. Enamik asju on täpselt sellised, et kui pakendil poleks silti, et valgurikas toidulisand, mis pigem sportlastele suunatud, siis arvaks, et täiesti kommertskaup mida osta maitse pärast.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>No ma ei tea. Kui ma teen noorte spordipoiste seas kihutustööd, et proovige Menś Physiqued, siis vaadates selle seltskonna selja tagant vabaseisu, pean küll kurbusega tunnistama, et selliseid selgasid ei ole isegi paljudel klassikalise kulturismi sportlastel. Õnneks võitis seekord siiski kitsam võistleja ning kõik ei ole veel kadunud!
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Jah. Viimasel ajal on paljud eksperdid otse öelnud, et Physique mehed tulevad lavale juba sama kuivalt, kui tipp-kulturistid ning saavad selle eest ka kiita. Ning ülakehad on samuti aina enam kulturistlikumad. Kuna jalgadele eriti tähelepanu pöörama ei pea, siis ilmgselgelt ongi seda lihtsam ülakeha võimsamaks ajada.
