Archangel
Forum Replies Created
-
Postitused
-
Ei pidanudki seda silmas, sel ajal kui midagi kasutati jäi see ikka väga kaugele sellest, mis viimased 25 aastat tehakse.
Mhm, aga eks neil kellel kulturismi ajalooga seotud teadmisi vähe, see muidugi kirjutab jälle selle surma kemmi arvele. Selline juba see ala on. Loobitakse enamus ühte patta.
Ott tappis motivatsiooni.
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Noh, ütleme nii, et motivatsiooni otseselt võistlema minna polegi väga olnud. Võistlemismõtted pandi ikka teiste poolt pähe, minu algatus oli lihtsalt otsustada Otiga kokku saada, et aus hinnang saada ning samas oma asja ajades vaikselt mõelda, et kas proovida või mitte.
Kuna hetkel veel veidi aega on, siis analüüsin vaikselt kuidas järgmiste nädalatega asi muutub, sest nagu ma enne olen öelnud – ekstreemsusi harrastama hakata ei taha. Seega kringlit maha ei mata ning torte ostmata ei jäta.
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> – Kui siis proovin leida mõne veidi väiksema ja vähem kreemise kringli. ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Siin ei ole midagi teha- mõni osav plastiline kirurg saab ilmselt ainult aidata sellist tigedat meest
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Kui ma lapsepõlves pidevalt ainult liha sõin, siis mu Ema ikka ütles, et liha teeb vihaseks.
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Nagu lubatud käis täna ka ülevaatusel Archangel (ehk hr. Maiväli) kõigepealt tegime läbi klassika poosid, et üldse proportsioone hinnata ja peale seda keskendusime physique poosidele rohkem ,sest klassika jaoks natuke veel vara. Vormi osas ka miinimum -4 kilo, selle sihiku panime ka paika eks aeg näitab kuidas vorm tuleb ,praegu peab jalad kõhu alt välja võtma…
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Jah, eks pekki on omajagu kaotada. Hea oli, et sinu silma alt läbi sain käia, sest kodus ei oska hinnata. Nii endamisi ma mõtlesin kehakaalu ca. 88kg, täna oli 91.7kg hommikul, seega nii umbes 1-1.5kg panin enda silmaga mööda ning see on samas päris tähtis. Eks ma nüüd jooksvalt vaatan kuidas need viimased kilod liiguvad, sest arvatavasti see lõpp nii sujuv olema ei saa. Aga hea kogemus kindlasti.
Klassika jaoks oleks samuti vaja meeletult lisatööd teha poseerimise näol, lisaks veel vabakava jms. Ning muidugi on ka Eesti tasemel meeletu konkurents, kus niisama möödaminnes osa võttes midagi head ei tuleks.
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Holger üllatas heas mõttes ka jalaga – kodustes tingimustes treenides domineeris ilusasti reie nelipealihas, kui vorm veel teravamaks läheb ,siis võib jalg korralikult joonistama hakata.
Tänud! Jah, jalg on täitsa okei just proportsioonide mõttes, mulle endale tundub ka nii. Ning eks ma teda ikka mitme nurga alt töödelnud olen. Aga selge see, et kui ikka kükki teen kodus 50kg-ga, siis mingit kulturisti jalga ehitada on päris ebareaalne.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Meeste physique (Nikita kahjus magas keset päeva ja kohale ei ilmunud….
” srcset=”/uploads/emoticons/sad@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> ) oleks olnud hea koos teistega joonele panna.Kahju jah, et Nikita ei tulnud, sest temaga võrdlus oleks kindlasti olnud hea võrdlus. Samas nende poosidega jään ma ise suhteliselt rahule. Va. tagant poosid, seda käe puusal hoidmist ja selja laiuse asja pean enda jaoks harjutama. Kuid eest ja küljed usun, et on head. Massi mul on, seega ei teki nö. “lünki” kuskile. Ongi vaja nüüd teravus saavutada, mis asja lõpuni viiks.
Holger peab õppima naeratama
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Jah. Justnimelt, pean õppima. Sest ei oska. Konkreetselt ei oska. Näokuju ja luustik on ka selle koha pealt muidugi kehv, ninakuju jms, mis kõik muudab enamuse naeratuse variantidest jubedaks.
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Naeratamisel on eelkõige siis pointi, kui üldpilt paremaks läheb. Kui lõpptulemuseks on mingi jube irvitus vms, siis parem üldse mitte proovida. Ning seekord teadlikult isegi ei proovinud, et mitte mingit lolli irvet näole tekitada.
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> – Aga seda harjutab.Täpselt nii. Jätka peki põletamist, hoides oma aktiivsust üleval ning toidukoguseid kontrolli all. Samuti jätka ka jõutreeninguid, et rinnalihas areneks ja sobivama kuju võtaks. Mingi aeg liiguta kaloraazi suuremaks, muidu on lihasel raske areneda.
Minu pilt võib-olla motiveerib, rasvastest tissidest saab lahti küll, kui veidi vaeva näha.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>
Oti juures käidud. Ott ütles, et ma olen paks ja 4-5kg vaja alla võtta enne kui lavale ükskõik, mis katis minna.
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Eilne laadimine vist kasuks ei tulnud. Pool kilo kringlit, õlle, kaks pakki kummikomme, marmelaadi, kauss pastat, kauss kohupiima jne. Vist sai paljuks.
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Nüüd ma siin tean, mis vorm mida tähendab, sest ega kodus selliseid asju väga pakkuda ei oska. Muidugi ma nüüd ei tea, kas viitsin rabeleda sellise dieeditamisega, et mingi kuu ajaga 4-5kg alla võtta. Idee poolest ju võiks, aga krt, kardan, et see nõuaks juba vaeva. Peaks hakkama toitu ekstra piirama. Hmmm.
Ah, lasen suht samamoodi edasi ja vaatab kuidas pilt on. Originaalne plaan oligi see, et teen oma asja ning, kui lavale mineku ajal on vorm piisavalt hea, siis võib minna. Kui mitte, siis ei lähe. Lihtsalt eksperdi silma alt tasus läbi käia, poseerimisi ja asju proovida korraks. Hea kogemus seegi.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>75 on juba väärikas iga, tunduvalt rohkem kui tänapäeva profikulturistidel. Mis seal ikka, rahu tema põrmule.
Tundub, et surm polnud ka kuidagi tema sportliku elustiiliga seotud.
Scott was diagnosed with Alzheimer’s Disease in 2010, and succumbed to complications from the disease on March 8, 2014
Ma ütleks, et varu jätmine on jätkusuutlikum tegevus. Suutlikkuseni minemist võiks periooditi kasutada, kuid umbes 90% ajast treeniksin ma varuga.
Juba ammu enne seda ütles Henry Ford, et kui ta oleks küsinud inimestelt, mida nad tahavad, oleks vastuseks saanud, et kiiremaid hobuseid
Mhm, seda olen isegi kuulnud jah. Võib-olla siis pigem, see “revolutsioon” kehtis tõesti pigem toiduvalikute osas. Usa’s näiteks. Ma isegi selle ala ekspert ei ole, kuid Howard Moskowitzi peetakse vähemalt sellise suhtumise üheks eestvedajateks, ning ta hakkas alles eelmise sajandi lõpus neid asju tegema.
Howard Moskowitz is an American market researcher and psychophysicist. He is best known for the detailed study he made of the types of spaghetti sauce and horizontal segmentation. By providing a large number of options for consumers, Moskowitz pioneered the idea of intermarket variability as applied to the food industry.[1]
Kogu teema on huvitav muidugi. Ühest küljest nii paljud inimesed on nii kindlad selles, mida nad tahavad. Mis toodet või teenust soovitakse ja mille eest ollakse nõus maksma. Samas on edukat tihti just need tootjad, kes toovad turule midagi, mida mitte keegi ei tahtnud ega millest ei mõeldudki, kuid mis ajapikku kõigis huvi äratab.
see nüüd küll mingi uus tarkus iseenesest ei ole. Vbla toidulisandite maailmas.
Nii nagu ma aru sain, siis paarkümmend aastat tagasi ei teatud sellisest lähenemisest suurt midagi. Uusi tooteid leiutati vastavalt inimeste tagasisidele, soovidele. Tehti uuringuid ja küsiti mida inimesed tahavad. Mida nad mingis tootes muudaksid. Kuid see ei ole parim lahendus, kuna inimene ei tea, mis talle meeldida võib. Tema vastused sellistele küsimustele on puudulikud ning seega on uute toodete tegemine sellise vastukaja baasil väga piiratud.
When asked, most people are not necessarily able to express what they want from a product. Asking the right questions help.
Products like spaghetti sauce or mustard don’t necessarily need to follow a low to high end hierarchy based on purchase power; they simply need to cater to different tastes.
By providing consumers with various choices and allowing them to experience the product (in this case, taste), brands can discover what consumers really want.
Küll ma pühapäeval ütlen, palju veel minna on – nende selfide pealt ei saa alati aru.
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Kui vormi varem teinud ei ole,siis psühhika hakkab saama enne võistlust ikka korralikult vatti ja sealt saad ka üldse aru ,kas see ala sulle sobib või ei. Vorm hakkab sul enne muutuma iga tunniga (st. peas toimub kogu aeg mingi vormi hindamise protsess ja päevas 10 korda vormi vaadata pole probleem ja hoia sa selle eest kui siis tunni jooksul on vorm kehvemaks läinud…. ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> ), hull asi mis toimuma hakkab…. ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Kujutan ette, et see võib päris kurnav olla tõesti. Pikemas plaanis vormi ühes või teises suunas liigutada pole keeruline, aga lühemas plaanis on kohati nii, et keha teeb mida tahab.
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Ma arvan, et see 2h päevas kõndimist on juba natuke psüühika muutumise tagajärg. Mitte halva pärast. Inimlik, et kui juba sixpack väljas, siis ei taha enam kaotada.
Tegelt kõndimise hulga suurendamine polnud peaaegu üldse vormi tegemisega seotud, pigem tervisega. Mingi hetk kaob igaühel see nooruse “surematuse” tunne ära. Mitte, et mul kuskilt midagi halvasti oleks, tegelt mitte, aga ma mõistan, et hommikust õhtuni ainult arvuti taga istudes mingeid heategusid ma endale ei tee. Vorm vormiks, aga tervis huvitab rohkem. Ning nagu ma varem öelnud olen, siis kõndimine on mul ka mõtete korrastamise aeg. Ühe koha peal istudes ei suuda ma keskenduda, ei suuda mõelda nii hästi. Kõndides sujub asi palju paremini.
Vormi osa on boonus, kindlasti andis see aina enam põhjust end liigutama hakata. Muidugi ega kõndimine niipalju kaloreid ei põletagi. Mingi 100kcal tunnis vbl. Aga koos hommikuse aeroobsega teeb see siiski omajagu kokku. Ning hommikune aeroobne pole ka niiväga vormi jaoks, vaid muudel põhjustel sai tegema hakatud.
Ega muidugi six-packi kaotada väga ei tahaks, samas ei olnud ma ka eelmine aasta suvel sugugi kehvas vormis, six-pack oli ka siis enamvähem juba väljas. Tollal ma niipalju ei liikunud muidugi. Veidi ikka, aga päris nii stabiilselt, nii pikki distanste ei teinud ning aeroobne oli suht null.
Kui muu sellest loetelust ei eruta, siis ainuke küsimus on see, et kust praegusel ajal verivorsti leida?
No ma arvan, et igas suuremas toidupoes on. Ma ostsin Prismast. Seal oli igastähes terve riiul neid täis. Võib-olla mujal on tõesti ära korjatud enamus, ei ole sellise pilguga vaadanud. Kõmpisin täna oma pool tundi lihatoodete riiulite vahel ja näppisin kõik läbi. Mõtlesin toidulauda vaheldust tuua ning see verivorst hakkas silma, kui madala kalorsusega variant. Mingi 100kcal per 100g. Seega läheb söögiks.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Seejuures on päris huvitav, et süsteem on üles ehitatud esteetikale ja maitsetele. Arutletakse maitsete ja paki välimuse üle, toote põhiolemus muutub justkui teisejärguliseks või vähemalt ei pöörata sellele nii palju tähelepanu.
Nii on. Ja nii paljudes valdkondades. Vähemalt tavainimeste jaoks on see nii pea alati. Tõeliste huviliste jaoks loeb sisu muidugi. Näiteks enamik mehi kui autot ostma lähevad vaatavad siiski kapoti alla, loevad tehnilisi näitajaid, uurivad võrdlusteste teiste autodega ja tuhandet muud näitajat. Keskmine tibens kes läheb ostma, valib värvi ja kuju järgi, heal juhul oskab küsida, kas ikka automaatkast on ning kui palju bena võtab.
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Arvutite ostmine sama teema. Ma vahest siiani mõtlen, et kuidas inimesed ostavad poodidest lihtsalt valmis arvutikaste, ja tihti välimuse järgi, kui ise juppidest kokku pannes säästaks sageli ulmelisi summasid ning saaksid just enda vajadustele õige aparaadi. Aga siis tuleb pähe, et paljude inimeste jaoks on arvuti siiani “maagiline imekarp”, mille tööpõhimõtetest ja sisust ei teata mitte midagi.
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>See on huvitav, kuidas traditsioonilised maitsed on juba ära kasutatud ning uued tooted on aina huvitavamate nimede ja koostistega. Mina näiteks küll ei kujuta ette, kuidas ‘küpsis ja kreem’ maitsema peaks
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Äkki on paari aasta pärast juba ‘ banaani-kreemi-tordi-apelsini-sefiiri hera80 ‘, igastahes, maitsetest vist nii puudust ei tuleks
Kusjuures mõni aeg tagasi tegi üks toitumisalase marketingi ekspert, Howard Moskowitz, avastuse mis tõi toidumaailma revolutsiooni. Nimelt lõi ta idee, lähenemise toiduainete ja jookide tegemisel, maitsete valikul. Ta avastas, et ei ole mõtet inimestelt küsida, mis neile maitseb – inimene eksib, valetab ning mis kõige tähtsam, Inimene EI TEA, mis talle maitseb.
Kui tahad teha hitt-toodet maitse vallas, siis tuleb leiutada nii palju erinevaid maitseid, kui vähegi pähe tuleb. Ning siis kõik müüki panna või teha suuremahulisi katsetusi. Ning alles siis kooruvad ajapikku välja tõelised hitt-tooted. Seda ei saa ennustada. Inimesed arvavad, et nad teavad, mis neile maitseb, aga tegelt nad ei tea. Nad saavad teada mis neile maitseb alles siis, kui nad midagi proovivad. Siis saavad nad tegelikult teada, kas see maitse neile meeldib või mitte.
Ja sageli osutub hitt-maitseks selline asi, mida absoluutselt mitte keegi ei ennustanud, absoluutselt. Ei tootjafirma, ei eksperdid ega ka inimesed ise.
See on päris huvitav teema tegelt ning seetõttu näemegi niivõrd palju erinevaid maitseid ning miks pidevalt osad maitsed erinevatel toodetel kaovad ja samas uusi juurde tuleb. Alati on mõni nördinud, et nende lemmikmaitse ära kaob, kuid tootjafirma ei kaota neid niisama – praktika lihtsalt näitab, see mingi maitse ei müü ning seega pole mõtet toota, tuleb leiutada uus maitse ning seda katsetada. Pidevalt uusi, uusi, uusi maitseid, et leida see super-maitse.
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Täna teen endale defitsiidi pidusöögi.” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Nimelt on päev suht õhtus omadega ning mul on enamik päeva toiduenergiast saamata. Hetkel olen söönud umbes 800kcal päeva jooksul ning nüüd ajan õhtusöögiga 1400 sisse. Plaanis 500g kanakoibi, 500g verivorsti ning otsa 400g juurikasegu. Kallan ketšupiga veel üle, vbl lisan hapukoort ja oliiviõli ka veidi. Nämm-nämm.” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Vorm on oki. Hetkel häirib see, et kuna iga päev toob uue kuivuse, mida kunagi elus pole varem omandanud, siis ei teagi täpselt kuidas asjad edasi lähevad. Selles suhtes, et puudub arusaam enda keha vormi arengut hinnata ajaliselt? Kui palju lavavormini on. Kui mitu kilo vaja umbes kaotada, kui kaua see aega võib võtta jne. Suht huupi pakkumine. Aga samas on lõbus. Uusi kogemusi on huvitav omandada.
