Ansjuu-

Viimasel ajal on koolis üsna pingeline aeg olnud, seega pole eriti aega siia kirjutada. Trennid sujuvad üsna edukalt ning toitumine on ka korras. Eriti positiivne on asjaolu, et mu alaselja valu kadus ühe ööga ära. Teisipäeval oli seljatrenn ja peale seda veel kummardada ei saanud, kuid järgmisel hommikul bussis istudes turgatas järsku pähe, et hommikul sain saapad ilma valuta jalga. Loodan, et liiga varakult ei hõiska.

Olen sel nädalal ka raskusi suurendanud. Eile oli selline huvitav seik rinnatrennis, et kui varem tegin 10 kg hantlitega rinnalt surumist, siis tahtsin raskust suurendada, kuid järgmine raskus, mis saalis olemas on, on 12,5 kg. Mõtlesin siis, et mis seal ikka, proovime! Tegin siis esimeses seerias 5 kordust, tunne oli hea. Kuid teist seeriat alustades, ei saanud esimest kordustki üles, sest vasak küünarvars andis lihtsalt alla ja ei saanud üles tõsta. Ei tea, milles probleem oli. Võtsin siis uuesti 10 kg’sed hantlid ning ikka oli vasak käsi nõrk ja ei tahtnud väga üles tulla. Hädavaevu sain oma trenni lõpuni viia. Okei, järgmisel nädalal lähen siis uuele katsele.

Täna oli väga mõnus trenn. Terve keha tegin läbi peale rinna ja triitsepsi . Eelnevalt nimetatud polnud veel eilsest treeningust taastunud. Võtsin julguse kokku ja tegin kükki üle pika aja. Mingil moel olen vahepeal tugevamaks muutunud. Raskus oli suurem, kui enne seljavalu ja isegi jäi veidikene varuks. Biitsepsi kõverdamisel lisasin 2,5 kg raskust juurde ning blokil kitsa haardega ülevalt alla tõmbes jätsin raskuse samaks, kuid lisasin ühe korduse.

Ehk siis asi areneb positiivses suunas. Homme või ülehomme lisan siia natuke ka pildimaterjali. Novembri lõpus saab mul tegelikult ametlikult läbi 3 kuud massiperioodi algusest. Kaalu on lisandunud umbes 2,5 kg või isegi 3 kg. Eks ma pühapäeva hommikul kaalun ennast, siis tean täpsemalt. Enesetunne on hea, kuigi ei jõua ära oodata, et kunagi neid lihaseid ka rohkem näha saaks. Kui kõik läheb plaanipäraselt, siis detsembri esimesel nädalal lähen treeneri jutule, et fitnessiga tõsisemalt tegelema hakata. Eks siis treener paneb eesmärgid paika ja saan ka teada, millele edaspidi keskenduma peaksin.

Seniks aga tervislikku nädalavahetust Teile! ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Tere jälle!

Eelmisel nädalal sai kõigest 2 saalitrenni tehtud + ühel päeval kõhulihaseid. Lisaks sai kaks päeva sünnipäevapidu peetud ning see tähendas sisuliselt minu jaoks väga palju süsivesikuid. Sõin ikka korralikult kolmel päeval oma kaloraaži üle. Aga ega ei kahetse ka, pole juba ammu ennast niimoodi lõdvaks lasknud.

Täna sai siis tehtud üks mõnus jalatrenn:

Jalapress: 4x10x100 kg

Säär püsti Smithil: 5x15x 50 kg+ kang

jalasirutus ette: 5x8x30 kg

jalgade kõverdamine kõhuli: 3x20x20 kg ( Seda teen endiselt väikese raskusega, et mitte selga kurnata)

Smithil taha ja küljele asted: 3x7x 30 kg+ kang

Lisaks tegin 20 min aeroobset ja venitasin ennast korralikult. Venitamine on viimasel ajal jäänud tagaplaanile. Õnneks täna oli rohkem aega, et sellele keskenduda.

Paar tänast toidukorda ka Teile siia isu tekitamiseks ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>.

Proteiinipannkoogid valgupulbriga:

Munapuder tomati ja hapukurgiga:

Okei, sõnastan veidikene ümber. Laval bikiinides poseerimise ja naeratamise jaoks olen veidikene liiga häbelik. Aga eks selleks ongi kogemust vaja. Lavahirm on mul terve elu olnud ja kui sinna juurde lisada veel hirm võistluste ees, siis saab see tõsine eneseületus olema ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>.

Egle koolitusele minek oleks muidugi väga hariv, kuid need koolitused toimuvad kindlasti Tallinnas? Kas Tartus ei leidu kedagi, kes tegeleb selliste koolitustega? ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Tervitus!

Kuna mul tekkis korraks vaba aega lõputöö kirjutamise kõrvalt, siis teen ammu plaanis olnud postituse enda senisest teekonnast treeningute ja toitumise kohta.

Olen väiksest saati olnud väga aktiivne tüdruk. Lapsepõlv möödus onupojaga metsas onne ehitades ja puude otsas ronides. Juba põhikooli esimestes klassides saadeti mind alati spordivõistlustele ning ka kooliüritustel kogusin alati väga palju diplomeid. 11. aastaselt hakkasin tegelema ratsutamisega ning sellega tegelesin umbes 3,5 aastat enne, kui pidin seljavalude tõttu loobuma. Igatsen ratsutamist siiamaani. Ülikooli esimesel aastal proovisin uuesti alustada, kuid peale esimesi trenne mõistsin, et sellest ei tule enam midagi välja.

Mõned pildid ajast, kui olin ehk 14.-15. aastane:

Nagu näha, siis ülekaaluline pole ka kunagi olnud, kuid kehaehituselt olen alati olnud suuremapoolne. Pigem jätsin sellise.. skinny-fat mulje. Muidugi selleks ajaks olin kindlasti natukene peenem, kui varajasemas lapsepõlves.

Need pildid peaks olema ajast, kui olin 12. Selline punnpõskne lapsuke ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> :

Senikaua, kui mäletan, olen alati vabal ajal jooksmas käinud ning oma toitumisel silma peal hoidnud. Isegi varajases puberteedieas. Kuid sellegipoolest pole ma kunagi ideaalses vormis olnud. Alati kadestasin sõpru, kes üldse spordiga ei tegelenud ning toitusid nii nagu tahtsid, olles samal ajal suurepärases vormis. Ma olin küll sportlikus mõttes alati teistest üle oma jõu ja vastupidavusega, kuid tol ajal ei osanud seda hinnata. Ainukeseks eesmärgiks oli ka “peenikeseks” saada. Seega tulid mingil hetkel käiku erinevad dieedid ning pidev jo-jo efekt.

Olen tegelenud väga paljude erinevate spordialadega. Välja võib tuua ratsaspordi, jalgpalli, võrkpalli, tennise, taipoksi ning kickpoksi. Lisaks eelnimetatutele käisin pidevalt jooksmas ja rattaga sõitmas. Tegelikult ei ole ma ennast kunagi võistkondlikes alades hästi tundnud, sest ma ise ei ole väga seltskondlik inimene. Pigem meeldib mulle kõike omaette teha. Lisaks ei meeldi mulle absoluutselt võistlused. Põhikoolis saadeti mind pidevalt võistlema, kuid head tulemust sealt ei tulnud. Võistlustel olen ma alati nii närvis ja tekivad hingamisraskused.

Gümnaasiumi esimese aasta lõpus käisin kurgumandlite operatsioonil. Selle tagajärjel tekkis väga palju tüsistusi. Peale operatsiooni tõusis kõrge palavik. Lisaks ei saanud ma ei süüa ega ka juua. Nädal peale operatsiooni lasti mind haiglast välja ning seejärel olin nädal aega täiesti söömata-joomata. Tarbisin kõigest 100 grammi vett päevas, et antibiootikume võtta. Võtsin 7 päevaga 10 kg alla ning kaalusin seega oma 176 cm pikkuse juures kõigest 52 kg. Nägin sel hetkel üsna õudne välja. Luud paistsid igalt poolt välja ning üldse olin väga räsitud ilmega. Samal ajal tekkisid mul kurgust korduvad verejooksud, mistõttu kirjutati mind taaskord haiglasse sisse. Sel ajal sain juba natuke vedelamaid toite tarbida, kuid minu puhul läks aega pool aastat enne, kui sain hakata normaalselt rääkima, sööma ning jooma.

See pilt peaks olema tehtud peale operatsiooni:

Sama aasta sügisel hakkasin käima taipoksi trennis. See oli üle pika aja esimene trenn, mida ma väga nautisin. Pean kiitma ka väga head treenerit, kelle trennid olid ikka parajalt rasked ning intensiivsed. Seetõttu ma neid trenne nautisingi. Trennid toimusid 3x nädalas ning lisaks käisin iga päev, kaasa arvatud trennipäevadel jooksmas 7 km pikkuseid distantse ning samal ajal sõin üsna vähe. Sellegipoolest tuli kaotatud kaal küllaltki ruttu tagasi. Jätkasin sellist eluviisi umbes pool aastat, kui ühel päeval enam ei suutnud trenni teha, ei vaimselt ega ka füüsiliselt. Lihtsalt ei suutnud. Sellele järgnes 4 kuud, kui ma ei teinud üldse trenni. Igal korral, kui tahtsin trenni teha, tuli vaimne blokk ette ning jätsin pooleli.

Ülikooli astudes ning teise linna kolides proovisin sealseid taipoksi ja kikkpoksi trenne, kuid kumbki mulle eriti ei sobinud. Trennide intensiivsus oli võrreldes eelneva treeneri poolt juhendatud trennidega liiga madal. Samal aastal proovisin ratsutamist, mille pidin ka pooleli jätma. Järgnevad pool aastat tegin ise kodus trenni. Võtsin ette sellise treeningprogrammi nagu Insanity. Kui see sai läbi tehtud, siis käisin niisama jooksmas ja rattaga sõitmas.

Ülikooli teisel aastal proovisin uuesti kikkpoksi trenni ja käisin seal umbes pool aastat, kui detsembris esimest korda jõusaali sattusin. Sel hetkel jäingi jõusaalile truuks. Sain seal üksi tegutseda ning hakkasin ka lõpuks tulemusi nägema. Samal hetkel muutsin päeva pealt oma toitumist ning sedamoodi ma siiamaani olengi hakkama saanud. Tunnen, et olen leidnud tegevuse, mis mulle tõesti meeldib ning saaliskäik muudab alati päeva ilusamaks.

Selline siis on minu lugu.

Kena nädalavahetust kõigile! ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Täna õlatrenn:

Õlapress: 5x9x8 kg

Hantlitõsted ette: 3x12x4 kg

Õla tagaosa masinal: 2x10x25 kg; 2x8x32 kg

Hantlitõsted kõrvale: 3x12x2,5 kg

Lisaks tegin kerelihastele matil harjutusi+ käisin ujumas.