Annika Pärtel
Forum Replies Created
-
Postitused
-
Kõndi harrastan isegi! Kuna mul kodus on võimalik jooksulinti kasutada, siis on hea vahel musa põhja panna ja tunnike kimada:) Nii ikka korraliku tempoka kiirusega. Ega suurt vahet polegi rasvapõletuse suhtes, et joosta või kõndida, lihtsalt pulss tuleb rasvapõletuse faasis hoida.
Kõnni suur pluss on see, et põrutus põlvedele jääb ära ning kui pole spets jooksutossu vaid tavalisem spordijalats, siis kahju (no jälle põrutus näiteks) pole jalgadele ka nii suur.
Kel kaaluga probleeme (on nats palju)või pole ammu trenni teinud, siis kõnd ongi esialgu kõige parem variant-ei maksa jalgu traumeerida.
Keerake jah oma tervis p**sse sellise saastaga…
Ega elus ei olene kõik heast väljanägemisest ja showst.
Rohelist teed võiks koos valguga (rasvata kohupiim) ja linaseemne õliga paar tundi enne trenni süüa, siis aitab jah rasva põletada (otsi foorumist üles Fred Antsoni sellekohane soovitus) Ise olen proovinud, on norm küll.
mina jälle ei pea eriliseks shapingut, sest tempo tundub seal liiga madal olevat, samuti tundub, et seal üritatakse inimestele pidevat toidule ja kaalule-mõõtudele mõtlemist nö peale suruda..Lihstalt minu arvamus, aga see selleks.
Olen minagi kunagi lausa paaniliselt toidule mõtlenud, end mitu korda päevas kaalunud jne, iga kalorit lugenud ja samal ajal tohutult trenni vihtunud, kuigi isegi polnud ülekaaluline (pole kunagi olnud, aga oli tunne lihtsalt, et tahaks veel peenem ja ilusam olla)–asi lõppes anorexia nervosa diagnoosiga ja taastumiseks kulus kõvasti aega. Aega, mil oleks võinud hoopis sporti teha ja täisväärtuslikku elu elada.
Nii et tähtsam on tunda, et liikumine on fun ja annab hea enesetunde, mitte see, et näe kilo jälle läinud ja reis paar cm peenem. Kui tunneme trennist ja tervislikust eluviisist rõõmu, siis saame ilusa keha pealekauba! Sest kui tehakse trenni AINULT peenema piha nimel ja kontrollitakse end igal sammul pidevalt, ei suudeta oma tegemistest piisavalt rõõmu tunda, ning trenn võib pikapeale osutuda vastikuks kohustuseks, mida tuleb paksuksminemise hirmus ikka ja jälle teha.
Kõlas nagu moraal, aga siiski, tasub proovida. Algus võib tunduda keerulisena, samas pärast tuleb kõik nagu iseenesest mõistevatava juba. Mul igatahes küll.
Hm, mis veel-1 päev nädalas luba endale ikkagi midagi head. Ma näiteks pühapäeva hommikuti (pühap on mul ainuke trennivaba) katan ilusa teelaua ja naudin koos mehega ahjusooja shokolaadi-kirsimuffinit (ega rohkem kui 1 ei tahagi süüa, sest magusaisu saab otsa:))
Magusaisust veel, juhul kui see Sindki peaks kimbutama: mul oli sama asi, koguaeg shokol ja jäätise isu. Kuni senini, kui hakkasin iga paari-kolme tunni tagant korralikult nö soolaseid (so mitte magusaid) toite-snäkke sööma ehk siis teisisõnu KORRALIKULT sööma. Seega-magusaisu tekkis siis, kui sõin harva ja veresuhkur seetõttu langes vahepeal madalale ning keha nõudis kiiret energiasüsti. Samas nüüd, hoides tihedasti süües veresuhkru normis, ei tekigi magusavajadust!
Rasvade koha pealt, ise teen nii:
Konkreetselt toiduvalmistamiseks õli ega muus sellist pole kunagi ostnud, ega osta ka. Tefali panniga saab kõik ilma tehtud
 on võimalikult väherasvane.</p>
<p>Et rasvade puudust ei tekiks (see ju jälle paha, eriti naiste puhul, võivad tekkida probleemid päevadega–muide endal läbi elatud värk), söön iga päev ühe annuse nö head rasva. Hetkel siis külmpressitud linaseemne õli 1 spl (hommikuti tavaliselt, kui oma vitam ja glükosamiini tbl-gi võtan–nii ei unune ära lihtsalt)Linaseemne õli(Eesti toode) küsi apteegist, miski 30kr pudel. Kui pole hetkel saada, siis äkki tellivad Sulle.</p>
<p>Üks asi veel, mida kogu aeg jälgin–soolasisaldus toitudes. Endal jälle tavalist soola kodus pole, teen maisteainete (kus nats soola ikkagi sees) ja -taimedega (rosmariin, ingver, karri jne jne). Kui mu mees tahab soolasemat toitu, paneb ket?upit vmt peale ja on ka rahul.</p>
<p>Vedelikutarbimine on muidugi hea, aga ise ka päevapeale unustan tihti, et võiks midagi juua. Paljast vett nagu ei taha nii palju, üritan siis endale rohuteesid (pärnaõie, melissi, piparmündi, tavaline roheline) sutsu meega sisse kallata. Õhtuti kuulub minu menüüsse aga raudselt uks suur roheline tee piima ja tl meega.</p>
<p>Sv:hommikul söö korralikult (pudrud, täisterahelbed jne), lõuna ajal natuke (mõni kartul, toorsalat jne), õhtul pigem väldi (söö valku-kohup, kodujuust jne) Vahele muidugi kerged snäkid ka:hommikupoole näit banaanvmt, pärast lõunat midagi lahjemat.</p>
<p>Muidu võiksid siia näiteks oma tänase/eilse vm päeva menüü püsti panna, siis selguks, mida Su päevased kalorid endas tegelikult sisaldavad ja kas kaalulangus on ikka rasvade, mitte lihaste arvelt.</p>
<p></p>
</div><!-- .bbp-reply-content -->
</div><!-- .reply -->
<div id=)
Nõustun 100% Marekiga, et igasuguseid kuuldusi ei maksa tõe pähe võtta, lisaks veel ainult, et kõhulihas on lihas nagu teinegi, seepärast vajab ka tema puhkust. Pidev pingutamine seega on suht mõttetu. Treeni kõhtu jõusaalis korralikult (3-4 erinevat harjutust, kasuta ka raskusi ja puhka vahepeal minimaalselt) kuskil 3 korda nädalas ja sellest piisabki.
Kaalu alandamise juurde käivad õige toitumine+ aeroobne trenn+piisavalt jõutrenni, samuti pole mõtet treenida hullupööra palju ühte lihasgruppi (so siis kõhtu siin), sest võivad tekkida ülepinged teistes lihastes (so siin siis seljas)
Seega siis võta asja vabalt, tunne liikumisest ja tervislikust toitumisest rõõmu ja küll ajapikku tuleb ka hea vorm.
See “peale kuut ei söö” on küll vananenud arusaam! Loomulikult võib süüa ja peale trenni peabki. Mis arengust me siis räägime, kui lihased on näljas?!
Enda kogemustest: väike puuvili peale trenni+ kohu jõudes rasvata kohupiim 250gr+roheline tee on aidanud mu lihastel palju ilusamaks ja väljapaistvamateks muutuda, samuti on trennist taastumine kiirem.
Valku võib õhtul vabalt süüa, sv-ga peab ettevaatlik olema. Ise miksin kodujuustusid erinevate lisanditega, teen sellest salateid köögiviljadega, valmistan kodujuustu-ahjuvormi vmt. Kohupiima sisse võib lisada aga veidike püreestatud maasikaid+kindlasti munavalgeid paar-kolm tükki (kollane viska ära-rasv!!)
Kui kõht väga tühi, teen endale kõigepealt suure rohelise tee sutsu piima ja meega, ja siis alles söön midagi.
Otsi lisaks artiklite alt Marek Morozovi retsepte, seal ka üht-teist kasulikku ja maitsvat. Otil on ka kaks artiklit selle kohta, kuidas midagi valmistada.
clumsy,
tõsised tegijad eelistavad kuuldavasti L-Karnitini vedelal kujul so ampulle vmt. Suht kallis lõbu igatahes. Endale pole muretsenud, kuna ei ole võistlustel osaleja, pealegi aeroobse trenni, kõva saalitrenni ja toitumise järgimisega saab asja niisamagi joonde.
Protekat pole mõtet osta-rasket jõutrenni ju tegema ei hakka ja kaalust alla sellega ei saa. Sama L-karnitiniga–enne peab toitumine korras olema+piisava kogus aeroobset tegema, siis oleks karnitinist ehk võibolla abi.
Pigem ongi vaja tega palju aeroobset+natuke jõusaali lisaks, et aitaks rasvu põletada (mida rohkem lihast, seda kiiremini ka rasvkude hävib, samuti ei tule nii ruttu tagasi, kui mingi aeg rohkem süüa). Söödavast kalorihulgast on muidugi oluline teada, palju sellest on valku, palju sv ja palju rasvu. Nii et katsu kokku arvutada ja viga võibki selles peituda et kas siis sv või rasvu liiga palju ja veed ei lase kaalul langeda.
Jõusaalis kasuta kergeid raskusi ja tee üsna intensiivselt lühikeste pausidega. Parim kombinn: enne tunnike jõusaali (otsi tööriistadest endale algaja kava), peale seda 30-60min aeroobset otsa (jõusaalist ikka leiad kas veloergomeetri, sõudeergomeetri, jooksuraja vmt. Jooksurajal piisab muide kiirest kõnnist, efekt jooksuga sama, aga koormab põlvi vähem) Niimoodi sisuliselt 2 trenni järjest võiks teha u 3 korda nädalas, siis on ka tulemusi näha. Kuni paar korda nädalas võiksid lisaks teha ainult pika aeroobse, aga kui esialgu ei jõua, siis lisa need hiljem, kui jaksu rohkem.
Kasulik oleks teha erinevaid aeroobseid- fatburn-aeroobika, fatburn-spinning jne, siis ei tule tüdimus peale ja keha ei harju ühe alaga liiga ära.
Kui nii võtta, siis võibolla on äkki ka kõndimine liigestele halb ja kulutab neid?
Jõusaal, sh siis ka BP mis on ju trenn raskustega, pigem tugevdab luustikku, juhul muidugi, kui tead , mida ja kuidas teed. Nii et põdeda ei ole küll vähimatki mõtet.
Kui keegi viitsiks vanades foorumites natuke sorada, siis sellest siin varemgi räägitud. Isegi olen sama teema püstitanud.
Teemast niipalju, et kuna küsimusest ei selgu, kas vahetult peale, või hiljem kodus, siis oma kogemustest, mida enamasti söön: vahetult peale söön väikese banaani, kodus kohupiimasegu (selles nats piima, munavalgeid paar tk, mõned külmutatud marjad-kõik nuimikseriga vahustatud), joon rohelist teed. Valku hetkel ei joo.
Aa, unustasin lisada, et jah, nats pole mõtet teha-tulemusi ei tule lihtsalt. Alusta 3-4 korraga nädalas ja suurenda tasapisi treeningmahtu.
Endal hetkel 8-9 trenni nädalas, jõusaal ja tantsimine. 1 päeva jätan alati puhkuseks ja kui tunnen, et olen väsinud, siis isegi 2, või siis vii, et 1 päev midagi ei tee ja 1 päev teen kergelt (nt kõnnin rasvapõletustempos kuskil tunnikese jooksulindil)
Einoh, tuleks ikka mõlemat paralleelselt teha, mitte enne kõvasti aeroobset ja siis ainult saali. Loomulikult, kui võhma pole, siis tuleb ka saalis ruttu väsimus peale, nii et algul võiks aeroobset lihtsalt rohkem teha.
kui siin ebameeldivatest rääkida, siis mul ka igasugu kükid. Põlvedele hakkab jubedalt, mis sest et olen enne korralikult ära teipinud end. Etteasted (käärkükk) hantlid käes tulevad veel kõne alla, aga kükid mitte.
