anelka
Forum Replies Created
-
Postitused
-
mis jutt seal on siis. Kui see saladus pole
” srcset=”/uploads/emoticons/sad@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Muinasjutt ikka! Ohtlik margariin
Mis vererõhku puutub, siis pilt tõustes ei lähe eest ära.Palun kommentaare paarile küsimusele, mis kerkivad neid vastuseid lugedes.
Kas laidetud terviljatooted ei ole mitte olulised b-vitamiinide ja kiudainete allikatena ning aeglased veresuhkrutõstjad? Ning süsivesikud kui ajutoit? Üliõpilasena sooviks vaimutöö tõrgeteta laabumist.
Foorumi varasemates diskussioonides kõlanud toitainete soovitusliku vahekorra alusel tegin uudishimust väikesed arvutused. Umbes 2000 päevakaloraaži korral tähendaks 25-35-40 jaotus 125 g valke, 80 g rasvu, 200 g süsivesikuid. 125 g valku tähendaks 57 kg kaaluva naise puhul üle 2 g valku 1 kg kohta. (andestust, kui mu matemaatika või arusaam jäi lombakaks…) Seda on ju liiga palju? Eriti arvesse võttes, et mitte kõik ei tegele aktiivse jõutreeninguga. Saan aru, et numbritest ei saa päris üks-üheselt kinni võtta ning olulisem on isikliku tasakaalu leidmine, kuid siiski…
Iseenesest pean tunnistama, et pooldan rasvu rasvapuudusele. Parima enesetunde tagab lõheroosa kala mõnusa oliiviõlise salati-juurviljadega, heal juhul komplektis mõne pisema kartuli vms-ga. Ka nahk ei kuiva ning meeleolu on stabiilsem. Rääkimata sellest, et toit ei jää maitsetusest kurku kinni.
Hommik ja lõuna: 50 g rasva / 30 g valku / 20g süsivesikuid
Õhtu: 20 g rasva / 30 g valku / 60g süsivesikuid
Kiudained: pähklid, juurviljad ja puuviljad. B-vitamiinid: munakollane ja sealiha. Süsivesikud ei ole ajutoit vaid taastumiseks vajalik energia. Rasv on parim ajutoit kuna aju koosneb enamasti rasvast. Kohvi asemel joo rohelist teed.
Küllastunud rasvad – mida enamus üritab vältida, ei põhjusta moodsaid haiguseid. Küllastunud rasvad mängivad väga tähtsat rolli inimese organismis.
Küllastunud rasvad moodustavad vähemalt 50% rakumembraanidest. Nad annavad rakkudele vajaliku jäikuse ja kaitse.
Küllastunud rasvad omavad elutähtsat rolli inimese luude tervises. Luude effektiivseks moodustumiseks peab küllastunud rasva hulk olema vähemalt 50% toidurasvast.
Küllastunud rasvad kaitsevad organismi südamehaiguste eest, maksa alkoholi ja teiste toksiinide eest.
Küllastunud rasvad tugevdavad organismi immuunsüsteemi.
Mida rohkem süüa küllastunud rasvu, seda paremini säilib omega-3 rasvhape kudedes.
Pikaahelaga rasvhapped (veise piimarasv, punane liha) on vajalikud südamele. Lühikese- ja keskmiseahelaga rasvhapped (kitse piimarasv, kookos) kaitsevad organismi kahjulike mikroobide eest.
Mida suurem on küllastunud rasva sisaldus toiduaines, seda paremini talub see kuumutamist. Küllastunud rasv kaitseb küllastumata rasvasid oksüdeerumast.
Kolesterool kuulub küllastunud rasvade koostisesse, andes samuti rakkudele vajaliku jäikuse ja kaitse. Kui toidus on palju polüküllastumata rasvasid, asendavad need rakkudes küllastunud rasvasid. Tulemuseks on nõrgad rakuseinad ja nõrk organism. Organism hakkab end kaitsma, juhtides kolesterooli vere kaudu kudedesse. Kui toidus asendad polüküllastumata rasvad küllastunud rasvade vastu langeb veres kolesterooli hulk.
Kolesterool on seotud ka hormoonidega: aidates stressiga toime tulla, kaitstes keha südamehaiguste ja vähi eest; suguhormoonide nagu androgeen, testosteroon, östrogeen ja progesteroon lähteaineks.
Kolesterool on D-vitamiini eelaste. D-vitamiin on väga vajalik luudes, närvisüsteemis, mineraalide ainevahetuses, lihastes, insuliini tootmisel ja immuunsüsteemis.
Kolesteroolist valmistab organism sappi soolasid. Sapp on vajalik rasvade ainevahetuses.
Kolesteroolil on organismis ka tähtis antioksüdandi roll – kaitstes meid vabade radikaalide, südamehaiguste ja vähi eest. Sellepärast vananedes inimese kolesterooli tase tõuseb.
Kolesterool osaleb aju serotoniini retseptorite töös. Serotoniin on keha “rahulolu” aine. Madal kolesterooli tase põhjustab agresiivsust, viha ja vägivaldsust.
Rinnapiim on kolesteroolirikas. Beebide ja laste menüü peab olema samuti kolesteroolirikas, et tagada häireteta aju ja närvisüsteemi areng.
Monoküllastumata rasval on organismis mitmed ülesanded. Monoküllastumata rasvasid saab organism ise valmistada küllastunud rasvadest. Monoküllastumata rasva leidub rohkelt: oliiviõlis, mandlites, pähklites, avokaados – need on õrnad toiduained, mida ei tohi kuumutada.
Polüküllastumata rasvade koostisesse kuuluvad omega-3 ja omega-6 rasvhapped, mida meie keha ei saa ise valmistada ning peab saama toidust. Tähtis on nende rasvhapete tasakaal. Omega-6 rasvhappe ülekaalu tagajärjeks on: vähk, immuunsüsteemi nõrgenemine, maksa kahjustused, seedeprobleemid, masendus, tüsenemine jne. Omega-6 rasvhapete suur ülekaal on kõigis polüküllastumata taimeõlides: sojaõli, rapsiõli, päevalilleõli (ei tohi kasutada toiduks) jne va. linaseemneõli. Oomega-6 rasvhapete ja omega-3 rasvhapete taskaalustamiseks on vajalik igapäevane kalamaksaõli tarvitamine, kuna selles on suur omega-3 rasvhapete ülekaal.
Transrasv tekib küllastumata rasvade hüdrogeenimisprotsessi käigus. Transrasv on tervisele väga kahjulik ja transrasva sisaldvavaid toiduaineid ei tohiks süüa (margariin, kohukesed, jäätis).
Mesile teadmiseks: 100g sipelgates on vaid 2,9g süsivesikuid.
Dr. Mercola`s comments: Right now, the best way you can provide pure, fluoride-free water to your family is by using a reverse osmosis filter, which you can install in your home.
Flouriidi, bakterid, viirused jms eemaldamiseks kraaniveest on vaja PÖÖRDOSMOOS FILTRIT
Komplekt maksab 3000.- Aastas kulub hooldusele ~300.- (membraane peab vahetama).
Õigesti tegid, et hambapasta välja vahetasid. Joogivees on floriidi, kas lisatakse -ei tea.Ma leidsin sellise kommentaari:
inimene on elanud bakteritega aja algusest saati, ei ole keegi sellesse veel surnud. aga tänapäeval lisatakse kraanivette flouriidi ja kloori, need kaks on ühed suuremad mürkained maamunal. on ka muidugi mürgisemaid, mida saab peenetes laborites valmistada…..
saan aru et suurlinna veesüsteemi lisatakse kloori, kuid flouriidi lisamine on mingi vandenõu, kuna see on tohutult toksiline ollus, ja jutt hammaste tugevuse säilitamisest on müüt.
flouriidiga saab inimese IQ’d madaldada. eestis on flouriidi vist palju vette lisatud.
EDIT: sry, ma ajasin kloriid ja floriid segamini.edit again
Ma igatahes vahetasin floriidiga ja parabeenidega hambapasta välja. Kas meie joogivette lisatakse ka floriidi? Võibolla loll küsimus aga tahaks teada.
EDIT: sry, ma ajasin kloriid ja floriid segamini.
Vot kui teaks. Naiste rinnavähiriski tõstsid väga väikesed kogused…Üle 30 hakkab meestel aromataas ja östrogeen niikuinii ülespoole pressima ja seoses nii teadaoleva info kui teooriatega tasub seda pigem igati alla suruda (mõõdukuse piirides muidugi, mitte retseptiravimitega) kui veel mingi lisatõusuga riskida.
Östrogeen, tervise probleemid ja rinnavähk on tingitud: SÄILITUSAINED(toit, lõhnaõlid, seebid, shampoonid).
Süsivesikute piiramisega kas olulistest vitamiinidest puudu ei jää?Fred ja Oldman näitasid õige suuna. Süsivesikutest eelista 1. juurvili 2. köögivili ja marjad 3. puuviljad. See, et põhiline energia tuleb rasvast, ei ole ekstreemdieet vaid õige/määratud toitumine. 99% populatsioonist on süsivesikurikkal ekstreemdieedil: haiged ja/või ülekaalulised.
nii ka saab…
tai.econet.ee/11 – otsingusse “oliivi” siis saab kõik konkreetse toiduaine kohta korraga LAHTI
Milline on küllastunud ja küllastumata rasvade vahekord oliiviõlis?Oliiviõli on monoküllastumata st. sobib vaid külmalt, mitte kuumutada. Oliiviõli maitse pole hapukoorega võrreldav. E-vitamiini saab ka munakollasest.
Tellija oli Rein Kilk, kellel Tartus ja “Postimees” käpp sees! Kes laseb “jala peale kuseda”, kes ei lase!
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Jah – täpselt. Isegi spetsialistid, kes koostavad toitumiskavasid, ei suuda heal ja halval vahet teha. Sellest ka asjade subjektiivsus ning lõpliku tõe puudumine. Ning see käib ka sinu absoluutse väite kohta kuiväga kasulikud on küllastunud rasvad. Need on kindlasti vajalikud ning kindlasti peavad nad tasakaalustama teisi rasvatüüpe, kuid kindlasti ei saa lähtuda väljendist “mida rohkem, seda uhkem”.Tänapäeva reostuse juures küllastunud rasvu? Väga hästi öeldud – “mida rohkem, seda uhkem!”
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Ei ole mingit loogika vastu eksimist. See on lihtsalt näide sellest, et korrelatsioon on korrelatsioon. Me ei saa järeldada korrelatiivsetest andmetest (NÄITEKS piraadid-kliimasoojenemine või NÄITEKS rasvasöömine-südamehaiguste vähenemine itaalia populatsioonis 1966-1990) põhjuslikku seost.Põhjus on selles, et küllastunud rasvad on kasulikud. Fred on sellest rääkinud juba aastaid. Postimehe artikkel oli kohaliku rapsiõli reklaam, mida lollikesed usuvad. See, et rasvadega nii palju segadust on “normaalne”. Isegi spetsialistid, kes koostavad toitumiskavasid, ei suuda heal ja halval vahet teha.
