alicewonsportland

Hurraaa! Esimene lavakogemus omandatud!

Võistlusnädal oli vägagi emotsionaalne – olin närviline, kannatamatu ning ei suutnud tegevusetult olla. Mõtted uitasid, olin vaikne ja endasse tõmbunud ning muretsesin, kas olen ikka valmis. 

Viimane poseerimine enne avavõistlust

Reede oli trennivaba päev ning see andis võimaluse veel viimaseid ettevalmistusi teha. Koorisin ja niisutasin veel ühe korra nahka, pesin ja kuivatasin juukseid, lakkisin küüsi ja pakkisin asju. Sõin kõhu natuke varem täis kui tavaliselt, lasin silma looja ning magasin nagu beebi.

Võistluspäeva hommik algas 7.00 ning esmalt käisin veel kiirelt kaalumas (kaal näitas 61,8kg) ning duši all kõiki kreemijääke vee ja nuustikuga maha pesemas, et grimm korralikult peale jääks. Seejärel tõmbasin dressid selga, sõin oma tavapärase hommikusöögi (60g neljaviljahelbeid nisukliidega + 600ml vett + 140g munavalget + 10g Vilma kakaod + 20g tumedat šokolaadi + Care Free kalorivaba kastet + kohv piimaga) ning 8.30 paiku olime juba autoga linnast väljas ja teel Pärnu poole. Tee peal jõin veel ühe Statoili musta kohvi. Enesetunne oli hea ja rahulik.

Tervis SPA kultuurimajja jõudsime mõni minut peale registreerimise algust ning esmalt tasusin osalustasu, täitsin registreerimislehe ning riietusin, sest registreerimisele tuli minna võistlusriietuses. 10.30 olin juba jälle dressides ning leidsime tiimikaaslase Meriliga naiste tualeti põrandal meikimiseks sobiva nurgakese (superglamuurne!). Meik ja soeng tehtud, sõin ära oma kaasa võetud 50g keedetud riisi ja läksin 12.00-ks lava taha, kus treener Peep Reinart alustas grimmimisega. Enne võistluste algust oli grimm peal ning jäin etteastet ootama (kusjuures – kui kogu ettevalmistav kompott on tehtud, tekib alles see õige võistluste tunne, enne on selline poolik…). Kuna tegemist oli algajate võistlusega, siis melu oli korralik. Kõik jooksid ringi – kellel jäi meikar hiljaks… kellel läks grimm väheke viltu… kellel polnud õli kaasas… kellel jäi ajast puudu ja midagi seetõttu üldse tegemata. Õnneks sujus minu lavale astumisele eelnev aeg vägagi sujuvalt – selles osas pean tänama oma noormeest & psühholoogi & transportööri Jaanust, tiimikaaslast & meikarit & soengumeistrit Merilit, treenerit & mentorit & grimmijat Peepu, poseerimis-coachi Elerit ja õlitajat Konsapit. 

Meik, soeng, grimm – CHECK!

Kui bodyfitnessiste hakati kokku koguma, olin juba natukene jõudnud lihastesse sooja pumbata ning poseerimist praktiseerida. Lava taga sain veel Peebult viimase noogutuse ja oligi aeg! Esimene jalavärin tuli sisse alles siis, kui juuniorite kategooria alguse sai ning konkurent lavale astus… ja juba olingi ise seal! Ja mulle meeldis see! Esialgu küll pelgasin, et unustan kõik Eleri nõuanded ära ja kappan niisama oma I-walk-i lõpuni, kuid ma nautisin seda ja julgen öelda, et olin üpris enesekindel. Kuulsin ka publikust tuttavate hõiskeid ja kaasaelamist ning see tõi veel suurema naeratuse näole. Kui ka bodyfitness-i naised olid laval ning oli aeg veerandpööreteks. Laval veedetud aeg möödus väga ruttu ning hiljem lava taha jõudes oli selline ülevoolav olek, eks adrenaliin oli laes. 

Üks lavataguse koridori endel

Kollaaž Delfi fotograafi fotodest

Ootan huviga ka teisi võistlustel pildistanud fotograafide pilte, et oma poseerimine ja vorm üle vaadata. Peale laval käimist tatsasin lava taga kuni autasustamiseni ringi, käisin sugulastega ja teiste võistlejatega juttu puhumas. Autasustamisel selgus, et olin teisest juuniorist üle ning sain endale juunioride esikoha diplomi, karika ja auhinnapagasi. Peale bodyfitnessi autasustamist visati nalja, et meie saame nüüd sööma minna, kuna bodyfitnessi kategoorias absoluuti ei ole. Pakkisingi oma kodinad kokku, sõin ühe banaani, pesin suurema kihi grimmi maha ning tõmbasin mugavad dressid selga. Esimese eduka võistluse tähistamiseks läksime noormehega Steffani pitsarestorani ja sain üle pika aja mõnusat juustust krõbeda põhjaga mereannipitsat ja sinna kõrvale ka õlle lubada. Temal oli muidugi nalja kui palju, et tal on üks bravuurika õhtumeigiga ja Adidase dressides neiu, kelle ta pitsarestorani õhtusöögile viib. 

Õnnelik patsaan Steffani pitsarestoranis

Ja nii läksidki esimesed võistlused! Sain ohtralt motivatsiooni, et alles jäänud kuuga endast maksimum anda ning vorm lõpuni valmis vorpida. Järgmises postituses annan kindlasti ülevaate sellest, kuidas võistlusjärgne toit ja vabam pühapäev mu kaalule ning enesetundele mõjusid ning millised on edasised plaanid treeningute ja toitumise osas. Neli nädalat karikavõistlusteni ning nüüd on vaja vorm teravaks saada! Siit saab ainult edasi ja paremaks minna ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_wink.png” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” title=”” width=”20″ /> 

Mõnusat alanud nädalat kõigile! Olen jätkuvalt aktiivne Instagramis – alicewonsportland. ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_smile.png” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” title=”” width=”20″ /> 

11. märts = 7 nädalat debüüdini!

Kui ma mõtlen tagasi viimasele postitusele, siis tollest hetkest alates on kaal teinud läbi ekstreemse muutuse ehk ligi nädalaga kukkus ta 62,8kg peale (enne seda oli hüpanud 64,9kg peale) ja on nüüd seal ümbruses pool nädalat püsinud. Miks ta jälle pool nädalat seisnud on? Vastus on lihtne – magamatus. Tunnistan ausalt, et sel nädalal on erinevatel põhjustel olnud uneajaga kehvad lood ning see mõjutab korralikult mu enesetunnet ja kaalulangust. Nädala sees on palju tegemist ning tihtipeale võtan ma liiga palju erinevaid toimetusi ja üritusi ette, sest tahaks ju ka sotsiaalset elu elada ja vaba aega nautida. Mida aeg edasi, seda rohkem pean erinevatel üritustel käimist kärpima, sest mu keha ja vaim lihtsalt ei jaksa. 

Eriti hästi tunnen seda une puudujääki sel nädalavahetusel… Tulin eile üle pika aja Hiiumaale vanematekoju ning mõistus ja keha said aru, et on aeg puhata! Hiiumaal on ajal ka hoopis teine mõõde ning kõik on tunduvalt stressivabam ja rahulikum. Peale eilset kodukontorit ronisin oma tuppa teki alla (isa oli ikka printsessi tulekuks kodu mõnusalt soojaks kütnud ning silm tikkus iseenesest kinni) ning magasin 3 tundi jutti. Öösel magasin 9 tundi ning täna peale lõunat tegin jälle tunnise lõunauinaku. Tunne on küll täpselt selline nagu poleks kuu aega normaalselt magada saanud ning peale igat liigutust või söögikorda tahaks pikali visata ja magada. Defitsiidi võlud ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_smile.png” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” title=”” width=”20″ /> Õhtuse trenni järgselt plaanin saunatada, D-vitamiini laadida ja jälle korralikult põõnata, et homme (nii) värskelt (kui võimalik) linna naasta.

Eile peale uinakut käisin Käina Spordikeskuses ja tegin oma jalatrenni ja kardio ära, mille järgi tõmbasin ka korra trikoo selga ja ujusin lõdvestuseks 20 minutit peale. Ujumine on dieedi ajal muutunud üha ahvatlevamaks tegevuseks, sest olen kunagi sellega tugevamalt tegelenud ning seetõttu on see minu jaoks justkui kergem kardio, kuigi põletab korralikult kaloreid. Kahju, et Spartas ujulat pole… Ehk peaks mõtlema tulevikus koduklubi vahetamisele? Või teeb Sparta kiire laienemise ja ehitab ka ujula? ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_biggrin.png” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” title=”” width=”20″ />

Vormiga olen igatahes iga päev üha enam rahul ning see süstib motivatsiooni normaalselt trenni teha ja toituda.

Täna tegin ema ja isaga väikese katse magustoitude vallas. Olen jälle tükk aega iga päev sama menüü järgi toitunud ning mõtlesin sel nädalavahetusel enda ja teiste meeleheaks midagi hoopis teistsugust meisterdada. Olin linnast kaasa võtnud Fast Pudixi ja Lenny&Larry´s Complete Cookie, et kihilist maiust teha ning kuna mu enda menüüsse mahtus kõigest vaid pool, otsustasin teise poole emale ja isale degusteerimiseks teha. Ostsin lisaks täiesti tavalise šokolaadipudingu ning Kalevi klassikalisi küpsiseid, et tekiks hea võrdlusmoment. Minu poolel on kasutatud rasvatut kohupiimakreemi, teise magustoidu tarvis pagarikohupiima, milles on suurem rasvasisaldus.

Kummaski magustoidus on kasutatud 150g kohupiimakreemi, 100g pudingut, 56,5g küpsiseid, 60g vaarikaid ning 10g mandlilaaste. Tulemus oli mõlemal juhul väga ahvatlev ning emal ja isal oli elevust kui palju, et kahte magustoitu maitsta ja aru saada, mis neis erinevat on ning kumb neile ikkagi rohkem meeldib. Reedan siinkohal, et vasakpoolne on tervislikum variant ja parempoolne n-ö tavapärasest toorainest valmistatud maius.

Numbritest… 

Minu magustoidu sisaldus oli järgmine:

150g Alma rasvatut kohupiima

100g šokolaadi Pudix

56,5g Lenny&Larry´s Snickerdoodle Complete Cookie (pool küpsist)

60g külmutatud Maahärra vaarikaid

10g Meira mandlilaaste

Makrod: 411kcal, 42g süsivesikuid, 11g rasva, 36g valku

Tavapäraste valikutega magustoidu sisaldus aga hoopis selline:

150g Tere pagarikohupiima

100g Farmi koorest šokolaadipudingut

56,5g Kalevi klassikalisi küpsiseid

60g külmutatud Maahärra vaarikaid

10g Meira mandlilaaste

Makrod: 649kcal, 72g süsivesikuid, 29g rasva, 25g valku

Seega, sama kogus ja niivõrd erinev sisu! Aga… mis ema ja isa degusteerimisest arvasid ja kumb maius neile rohkem meeldis? Esialgu käisid pokaalid edasi ja tagasi ning nad üritasid aru saada sisu erinevustest. Ütleme nii, et nad olid ikka päris segaduses, sest mõlemad magustoidud maitsesid väga hästi! 

Isa näiteks arvas, et rasvavaba kohupiimakreemi, Pudixi ja proteiiniküpsisega magustoit on kindlasti see ebatervislikum variant ning talle meeldis selle maitse rohkem. Emal oli isegi probleeme selle pokaali maitsmisega, sest isa ei tahtnud seda käest ära anda ja hoidis kõik endale ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_biggrin.png” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” title=”” width=”20″ />

Ema sõnul olid mõlemad kreemid võrdselt head, kuid kuna ta eelistab küpsisemagustoitudes krõbedamat küpsist ning Lenny&Larry`s on võrdlemisi nätske, valis ta Kalevi klassikaliste küpsistega valmistatud pokaali oma lemmikuks.

Kellel tekkis huvi minu magustoidus kasutatud Pudixi pudingu ja proteiiniküpsiste vastu, siis need on näiteks saadaval Fitshopis, kus on ka palju muud huvitavat kraami, mida ma oma magusasoone taltsutamiseks tihtipeale kasutan.

Kaunist kevade algust kõigile ja järgmiste postitusteni! Seniks hoidke mu tegemistel Instagramis silm peal – alicewonsportland

67 days and counting!

Vahepeal on olnud ajaga väga kitsas (ning ega ausalt öeldes ka praegu kiita ei ole). Põhiline energia kulub tööle, trennile, toitumise planeerimisele, uue kodu soetamisega seotud tegemistele ja toimetustele… Mulle kohaselt ei suuda ma tegevusetult istuda ning aeg-ajalt ehk korjan ka liiga palju uusi kohustusi kaela. ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_smile.png” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” title=”” width=”20″ />

Treeningute osas jätkan süsteemi, kus nädalas on 5 jõutreeningut, 1 kardiotrenn ja 1 puhkepäev. Toitumise osas pole samuti muutusi, olen jätkuvalt 1800kcal peal ja ootan kaalulangust. Kord tiksub alla, kord tiksub üles. Kolm eelmist päeva olin 64,4kg ning täna hommikul ei olnud julgust kaalule astuda, sest endalegi üllatuseks kulus sel korral ainult kaks nädalat enne naiselike süsteemide “taasärkamist”. Enamasti mõjutab kaalulangus naise organismi sel viisil, et päevade intervall muutub pikemaks või kaovad need sootuks. Ka treener ei osanud midagi öelda, kui kuulis, et intervall hoopis lühemaks jäänud (jah, räägin treeneriga ka sellistel teemadel ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_biggrin.png” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” title=”” width=”20″ /> ). Eile oli seetõttu õhtul väga halb enesetunne – olin paistes kui õhupall (alakõht + seedimine) ja keha vett ka välja ei andnud. Vee mitte välja andmine on eriti hästi näha öösel – kui ma muidu ikka jooksen 2-3 (vahel ka 4-5) korda tualeti vahet, siis näiteks täna öösel oli skoor ümmargune null. 

Anomaalia tõttu läks ka eilne jalatrenn aia taha. Läksin küll ilusti saali ja tegin soojenduseks 10 minutit ellipsil, seejärel küki 16x35kg soojendusseeria ning alustasin esimese tööseeriaga, kuid tundsin, et keha ja vaim ei suuda sellise enesetunde juures normaalselt talitada. Seega… Võtsin kangilt kettad maha, asetasin omale kohale ja läksin ülemisele korrusele tagasi, et kardiot teha. Ka kardio ei tulnud lihtsalt, kuid tehtud ta sai. Täna saan jalapäeva osas uuele katsele minna. Olen dieedi ajal õppinud oma keha kuulama, sest pole mõtet haavatavamas seisus organismile lisastressi tekitada. Tihtipeale on “no pain, no gain” mõtteviisist rohkem kahju kui kasu. 

Üle-eelmise nädalavahetuse poseerimisel sain Elerilt positiivset tagasisidet ning nõu, mida vahepeal harjutada. Esialgu oli küll veider rannabikiinides ja võistluskingades Sparta saalis ringi patseerida, aga lõpuks polnudki enam hull. Juba selle nädala lõpus lähen uuele kokkusaamisele ja saab veel tarkust juurde. Ostsime emaga kõik bikiinitarvikud vahepeal ära (ainult Swarovski kive juurde tarvis) ning ema alustas õmblemist (ta on mul ikka kuldsete kätega!). Ootan juba huviga, mis me koos valmis suudame meisterdada. Lähen märtsi keskel Hiiumaale ja siis saab proovida, kuidas bikiinid kehasse istuvad ja saab vajalikud muudatused sisse viia. Seni on noorem õde modelliks. Kui põhi on valmis, saan mina kivikeste liimimisega pihta hakata. Enne võistlusi töötleme veel 100% ideaalseks, sest kaalukaoga läheb sobivus ju paigast ära. Kindlasti kirjutan peale bikiinide valmimist ka õmblemisega seotud kulutustest ning võrdlen seda turul pakutavate hindadega. Algus tehtud:

Eelmisel nädalal tundsin, et erinevad isud võtavad võimust ning laupäeva õhtul enne noormehe saalihokimängule minekut otsustasin treeneriga oma muret jagada ja nõu saada. Ühiselt leppisime kokku, et pühapäev saab olema viisaka cheat-i päev. Mida see tähendas? Kaloraaži tõstsime kuni 150kcal, et rohkem mänguruumi anda, kuid sel päeval ei mänginud makrod absoluutselt rolli. Päeva jooksul sain oma isusid rahuldada ja päev nägi välja selline:

Sain oma menüüsse mahutatud nii Nutella, croissant-i, Jacobsi 3in1 suhkrupommi, neegrimusi kommid, Nesquik helbed, kookosküpsise… Ja sealjuures mahtusin 1900kcal sisse! Õhtul tegin endale ja noormehele liharikkaid kanawrappe:

Jällegi pilte hommikusest pudruvalikust:

Isud said maandatud, kuid eks dieet annab ikka tunda. Pole enam eriti naljakas, kui oled 10kg kaalus alla tulnud ja tead, et vähemalt 5kg (59kg-ni) on minna (loodan, et 1800kcal juures ikkagi kaal veel langeb, sest ei taha kuidagi üldse toitu vähemaks võtta… ). Tujud on kõikuvamad ning mind on lihtsam rivist välja lüüa. Eks ma katsun ikkagi endale ja teistele võimalikult kergeks koormaks olla, kuid tahes tahtmata on mul iga päevaga lähedaste, sõprade ja kolleegide tugi olulisem. Eriti pean tänama oma noormeest, kes suudab ka kõige kehvematel momentidel mind maa peale tagasi tõmmata ja naeratuse näole tuua. ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_smile.png” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” title=”” width=”20″ /> 

Vastu pidada ja lõpuni minna! Kui teil on küsimusi/ettepanekuid, siis võite neid kirjutada foorumisse, Instagrami või ka Facebooki sõnumitesse. Või lihtsalt Spartas ligi astuda ja juttu teha (ärge laske mu trenniaegsest tõsisest näost end petta, ma tegelikult ei hammusta) ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_smile.png” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” title=”” width=”20″ /> Jällekirjutamiseni!

17 hours ago, SiimMe said:

Kuidas praeguse lihaste arenguga rahul oled? ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_smile.png” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” title=”” width=”20″ />

 

Kui võrrelda arengut aegade algusest peale (ehk siis 2014. aasta lõpust, kui esimest korda sammud jõusaali seadsin) siis olen korralikult lihast just ülakehale peale saanud. Tol ajal olin küll laiade õlgadega, kuid kribu. Eks ma seetõttu hakkasingi saalis käima, et selga ja õlga suurust ja jõudu juurde saada – valmistusin Les Mills GRIT litsentsiks ja selles osas jäi puudu.

Kui nüüd vaadata reaalselt ettevalmistusperioodi, siis huvitav on jälgida, mis selle polstri alt välja tuleb. Massiperioodil ei saanud väga aru, mida need lihased seal peki all suure koormuse juures teevad ja kuidas muutuvad. Käisin üks aeg ka enda lihasmassi ja rasvaprotsenti mõõtmas (see oli siis 2015. sügisel, kui ma olin end suhteliselt käest ära lasknud), huvitav oleks nüüd võrdlusmomenti omada. Kuna nüüd saab mõõtma ainult saatekirjaga, pole olnud viitsimist organiseerima hakata. Keha proportsioonid lähevad kindlasti dieedi ajal tunduvalt paremaks, sest rasv sulab ja mida päev edasi, seda rohkem see pilt mulle meeldima hakkab ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_smile.png” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” title=”” width=”20″ />. Lihaste arengu osas võib alati öelda, et tahaks kiiremini ja tahaks rohkem ja tahaks pigem siia, aga eks see üks pika töö ja vaeva tulemus ole!

Jätan siia postituse algusesse meeldetuletuse iseendale. Lubasin, et võtan seda teekonda mõistusega ja hoidun üle mõtlemisest. Senimaani ei olnudki väga probleeme – toitumine ja trenn olid korras ning kaal jälgis langevat trendi. Pühapäeval näitas ta 65,6kg (mis oli super!) ja siis hakkas tsirkus pihta… Esmaspäeval 65,9kg, teisipäeval 66,3kg, kolmapäeval 66,6kg. Eile olin kõige selle pärast väga häiritud ning lasin endale pähe pugeda. Peale treeneriga rääkimist sain kindlust, et tegemist on mingisuguse anomaaliaga ning vaatame, mis edasi saab. Kui ma täna hommikul asja peale mõtlen, siis kolme päevaga kilogrammi jagu lisakaalu ei tohiks olla muu, kui vesi või aeglustunud ainevahetus, kuid selline tõus lööb ikka rivist välja küll. Tänaseks oli ta langenud 66,4kg peale ja loodan siiralt, et ta kukub õige pea algsele tasemele. Keha šokeerimiseks söön laupäeval süsivesikute arvelt 200kcal vähem ning pühapäeval 150kcal vähem (ehk siis vastavalt 1800kcal ja 1850kcal). Nädalavahetuse veedan Hiiumaal pere seltsis ning kaalule ei mõtle – alles esmaspäeva hommikul linnakorteris vaatan, mis number ees on.

Eelmises postituses rääkisin muutusest toitumises ja makrodes. Sel korral mõtlesin rääkida natuke toitude planeerimisest, sest kui ma saaksin euro iga kord, kui minult küsitakse “Kuidas see planeerimine ja arvutamine ikkagi käib?”… siis oleks mul nädala toiduraha koos ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_biggrin.png” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” title=”” width=”20″ />

Mingi ajani kasutasin TAI toitumisprogrammi abi, kuid see kaotas ühel hetkel oma kasutusmugavuse. Esimesel lehel toite sisse toksides näed küll kaloraaži, kuid selleks, et näha süsivesikute, rasvade ja valkude kogust, pean minema analüütika lehele. Kui ma seal jälle avastan, et ma numbritega rahul ei ole, pean minema eelmisele lehele toidukoguseid parandama. See ühe ja teise lehe vahel klikkimine on tüütu ning ajakulukas. Seetõttu kolisin jälle vanasse heasse Excelisse, sel korral väikeste uuendustega. Kes ei viitsi makrode jaotustega jamada ja tahab lihtsalt jälgida sisse tarbitavat energiahulka, siis on TAI kasutamine väga mugav ning Excel keerukas.

Enne, kui toon ühe näite praegusest menüüst, lisan siia oma kunagise Excelis peetud toitumispäeviku väljavõtte. Väga huvitav oli vaadata, mida ma 2015. aasta alguses sõin. Eriti toredad olid “laadimispäevad”, kus sai 3000+ kalorit sisse söödud (enamasti šokolaadi, pähklite ja maapähklivõi arvelt ehk fat-lover). Siin üks väljavõte vanast päevikust (kellaaeg, kogus /100g, toiduaine, süsivesikud, valgud, rasvad, kcal). Mulle meeldib ja pakub nalja see, et ma olen toidukordade järjestust muutnud ja kellaajad pole loogilises järjestuses:

Süsivesikute, valkude ja rasvade arvutamiseks olin sisse toksinud valemi: makro 100g kohta x kogus ning kaloraaž tuli makrode korrutamisel neist saadava energiahulgaga ning kokku summeerimisel ehk süsivesikud x 4 + valgud x 4 + rasvad x 9.

Uues failis on muutunud see, et pean toidupanka, kuhu sisestan kõik toiduained, mida mul seal eelnevalt pole (toiduaine nimi, süsivesikud, rasvad, valgud ja energia 100g kohta) ja lasen Excelil VLOOKUP funktsiooniga eraldi töölehel iga toiduaine makrod 100g kohta leida ja arvutused teha. Tunduvalt lihtsam ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_smile.png” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” title=”” width=”20″ /> Siin näide tänase päeva menüüst (kopeerimisel ei jäänud iga rea makrod nähtavale, aga vasakult päev, toidukord, toiduaine, kogus grammides):

Kommentaariks siia juurde, kuidas mõnd kindlat toiduainet tänases menüüd kaalusin:

– helbed, riis, pasta, tatar jms tuleb kaaluda enne keetmist, kui tahad kasutada pakendil olevat infot

– munavalge/muna kaalun toorelt

– liha kaalun samuti toorelt

Ehk siis põhimõtteliselt kõik, mida sa töötlema hakkad (keetma, aurutama, praadima, küpsetama), tuleb kaaluda enne seda töötlemist, sest toiduaine kaal töötlemisel muutub ning sa ei saa enam pakendil olevale infole toetuda.

Vot nii! Lõpetuseks… Avastasin täna, et võistlusteni on jäänud täpselt 100 päeva. Täna oleks nagu 100 päeva ball all over again ja lõpp läheneb täiskiirusel. Varsti peab hakkama võistluseks vajalikku nodi kokku ajama. Uusi postitusi tuleb tihedamini Instagrami – alicewonsportland.