alicewonsportland

Puhkenädal on nüüdseks läbi saanud ja olen tagasi „tööpostil“. Keha ja vaim vajasid seda nädalat, kus korraks 100% ulatuses treeningutest ja 50% ulatuses toitumise jälgimisest eemale tulla ning nüüd on jõudu-jaksu-tahtmist jälle täismahus tööle hakata. Mis ma siis selle puhkenädalaga ette võtsin? Nautisin!

Leppisime treeneriga kokku, et peale võistlusi võib endale täpselt seda lubada, mida hing ihkab ja täpselt nii ma ka tegin…. kuid päev hiljem. Võistlusjärgselt ei olnudki erilisi isusid ja sõin väga tagasihoidlikult – peale võistlust sümboolsed neli kommi (esialgu ei saanud Kalevi uhket uue disainiga Maiuspala kommi lahti, vähe praktikat dieedi ajal saanud) lõunal ja õhtul leidis minu taldrikust peaasjalikult liha ja sibulat ning käisin ka värskete maasikate ja tumeda šokolaadi kastmega jogurtijäätist söömas. Õhtupoole lubasin endale natuke kangemat alkoholi ja sellega asi piirdus. Pühapäeval seevastu laadisin end korralikult täis! Maitsesin hommiku-, lõuna- ja õhtusöögilauas pakutavat, mida võistlustele eelnevatel päevadel polnud proovinud. Lisaks maiustasin Conguitos kommide ja Polvoroni küpsistega, mis on Hispaanias leitavatest maiustest ühed mu vaieldamatud lemmikud. Õhtul läksime veel Lisetiga pannkoogi/vahvlikohvikusse ja võtsin ühe Belgia vahvli karamellikastme ja banaaniga (see jäi mul kaks aastat tagasi koondisega kaasas käies proovimata). Hiljem oli küll tükk aega väga halb olla, sest ma ei arvestanud, et see selline suhkrupomm on! Veel paar viilu pitsat õhtuses pidulauas, et saadud magusalaksu tasakaalustada ja sellega mu päev lõppes. Kõht punnis ees, viskasime Lilianiga nalja, et bodyfitnessist sai bodyfatness. ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_smile.png” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” title=”” width=”20″ /> 

Suhkrupommid 

Kuna ma öösel startisin juba Eesti poole (kell 2.00 pidi juba buss hotellist peale korjama), siis unetunde sai täpselt nii palju, kui bussisõit, lennujaamas ootamine ja kaks lendu mulle andsid. Kell 13.00 maandusin Tallinna lennujaamas. Koju jõudes tahtsin end kaaluda, sest mulle pakub huvi, kuidas erinevad tegurid mu kaalule mõju avaldavad. Pühapäevane sööma ja magamatus olid mu kaalu tõstnud ja vastu vaatas 61,9kg. Sealjuures ei olnud ma esmaspäeval peale vee midagi tarbinud, sest kõht oli veel korralikult punnis ja isu nullis. Esimene söögikord läks sisse alles 18.00 paiku, kui tegin endale köögiviljawokki seente ja suitsutatud broileripuguga. Hiljem sõin veel väiksemamahulisi ampse. Kaloraaž oli esmaspäeval väike ehk dieediga sarnane.

Köögiviljawok, mehele kõrvale mee-sinepikana ja mulle seened, sibul, kanapugu

Teisipäeval ja kolmapäeval hoidsin end 1700kcal piirides, sest Peep soovitas koju jõudes paar päeva dieeti „jätkata“. Numbrid küll kõrgemad, aga hoiab kontrolli all. Teisipäevaks oli kaal juba -1kg alla tulnud – 60,9kg. Kolmapäeva hommik algas samamoodi -1kg – 59,9kg. Neljapäeva hommikul vaatas jällegi 59,6kg vastu… Võta näpust! Neljapäeval sõin lisaks 1700kcal menüüle halvaad, mis ma kunagi iidsetel aegadel Egiptuse reisilt olin kaasa toonud. Halvaa kadus musta auku ja reede hommikul oli kaal 59,7kg.

Reede ja laupäev… Laadisin korralikult! Sõin täpselt siis kui tahtsin ja mida tahtsin. Sinna hulka kuulusid juustuvõileib, maapähklivõi, Reeses kommid, ülejäänud osa halvaast… Lisaks käisime mehega laupäeva õhtul Musu restoranis söömas, kus tellisime eelroa, prae ja kõrvale kulus ka kaks pokaali veini. Usun, et mõlemal päeval tuli 3000kcal küll täis. Kaal muidugi lõi ka selle suure toidukoguse tõttu üles, laupäeval oli ees 60,3kg ja pühapäeval 60,9kg.

Pühapäeval naasin tavalise toidu juurde ja sõin 1850kcal, millega jätkan ka käesoleval nädalal. Esmaspäeva hommikul vaatas kaalult vastu 60,4kg ja tänaseks olen tagasi viiekümnendates ehk 59,8kg. Polegi eriti peale võistlusi kosunud! Heal juhul kiloke ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_smile.png” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” title=”” width=”20″ /> 

Õnneks pole mul tunnet, et tahaksin hirmsasti igasugu rämpsu veel sisse süüa ja kõik isud suudan ilusasti menüüsse ära mahutada. Kaloraaži ja makrode muutusega on see kuidagi eriti lihtne – ~1850kcal on ikka tunduvalt vingem kui dieedi lõpus olnud 1530kcal. Järgnevatel nädalatel hakkame kaloraaži ka tasapisi treeningintensiivsuse kasvades tõstma. Kui 1530kcal puhul oli makrode jaotus 135g süsivesikuid, 50g rasva ja 135g valku, siis nüüdsest jaotuvad makrod 200g süsivesikuid, 55g rasva ja 140g valku. Milline imeline süsivesikute number ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_biggrin.png” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” title=”” width=”20″ /> Mis mul siis isutab? Igasugu liha- ja kalaproduktid (sült, seakõrvad, kuivatatud või suitsutatud kala, heeringas, vürtsikilu, maks, süda, tuunikala, medium liha), maapähklivõi, banaan, marjad (värsked maasikad, murelid, mustikad, vaarikad), must seemneleib ja erineval kujul köögiviljad (porgand ja dipikaste on hetkel teema)… Kindlasti on veel midagi, aga hetkel on need kõige “põlevamad” isud.

Hommikupudrud

Kohupiimapannkoogid, õun, värske salat, sült, pildilt puudu must seemneleib

Nädalavahetusel sain osa ka sellisest vingest ettevõtmisest nagu Egle Eller-Nabi ja Victory Bikini koostöös valminud bikiinikollektsiooni esitlus ilumessil Ilu Sõnum. Neljapäeval käisime teiste fitnessistidega Arigato spordiklubis lavalist liikumist läbi tegemas ja sobilikke bikiine proovimas. Reedel astusin messilt Moroccantani boksist läbi, kus mulle spreipäevitus tehti. Järgmisel hommikul pesin spreikihi maha ja alt tuli välja kaunis jume! Juba 9.30 olin mõlemal päeval messil kohal, kus tehti nii meik kui ka soeng. Sain ürituselt palju lisamotivatsiooni ja enesekindlust, lisaks oli ka messitiim väga tore ja sõbralik ning nende päevade jooksul sai parajas koguses huumorit. 

Tiim! Victory Bikini / Makeupandtanningpopup / Moroccan Tan Baltic

Rannabikiinid

Võistlusbikiinid

Kahel päeval tegi mind ilusaks meikar Olia Rybkina (IG: oliarybkina)

Järgmiste postitusteni! ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_smile.png” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” title=”” width=”20″ /> 

Nii… Võtsin nüüd lõpuks end kokku, et lisaks võistluspiltidele ka Euroopa meistrivõistlustel käigust pikemalt kirjutada. Katsun kronoloogiliselt järjestada – endal lihtsam kõik oluline ära rääkida ja teistel lihtsam jälgida ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_smile.png” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” title=”” width=”20″ />

Enne võistlusi oli mul veel planeeritud kolm saalitrenni – esmaspäeval, teisipäeval ja neljapäeval. Neist kaks esimest sain veel Spartas ära teha, kuid mõlemad trennid olid lihtsalt kerged lihasgruppide läbitöötamised ehk ei nõudnud erilist pingutust. Kardiot enam ei teinud ja jäi ainult 15-minutiline soojendus ellipsil.

Kolmapäeval pidin kodust juba 5 ajal jalga laskma, et lennujaama minna. Magada sain vähe, sest äratus oli 4.00 ja pidin veel putru keetma ja viimased asjad kohvrisse viskama. Õnneks oli eliitkoondis minuga samadele lendudele piletid soetanud ehk siis sõitsin rõõmsalt tuttavate nägudega läbi Frankfurdi Barcelonasse. Frankfurdi lennujaamas oli meil mitu-mitu tundi ootamist, enne kui teine lend väljus ja tegime Jane Tammearuga kohvitades, ristsõnu lahendades ja mööda poode patseerides aega parajaks. Barcelonasse jõudes pidi meid ootama EFBB poolt organiseeritud transfeer Santa Susannasse. Meile öeldi, et bussid tulevad ja võtavad meid veerand tunni pärast peale, kuid ooteaeg venis lõpuks ligi tund aega pikemaks… Väidetavalt sattusid meie minibussid vihma tõttu õnnetusse. Lõpuks igatahes saime bussile ja sõit Santa Susanna poole võis alata. Hotelli jõudes saime toad, paberimajanduse (võistlejapassid jms) kätte ning suundusime õhtusöögile. Peale õhtusööki ootas ees registreerimine, mis käis üllatavalt ruttu. Ja oligi aeg hotellitoas roomie Lisett Lutsuga asjad lahti pakkida ning magama sättida.

Vaade hotelli rõdult

Neljapäeval astusid esimesed koondislased võistlustulle. Meie Lisetiga käisime esialgu hommikusöögil, jalutasime rannas ja tegime seal viimase trenni ära (hotelli jõusaal oli täielik naljanumber). Seejärel kiire poeskäik ja teistele kaasa elama. Vahepeal jälle lõuna, ringi jalutamine ja teistele kaasa elamine. Jaaaa õhtusöök ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_biggrin.png” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” title=”” width=”20″ /> Hotelli toiduvaliku osas ei saa nuriseda, sest esindatud oli kõik, mida veel enne võistlust vaja võib minna. Sõin Hispaanias puhtalt tunde järgi ja tegin pigem koduseid valikuid – hommikuks puder, lõunaks kana- või kalaliha, köögiviljad ja riis ning õhtul suhteliselt sarnane valik. Lisaks veel munavalgeid, pähklisegu, juustu, hulgaliselt sibulat…

“Glamuursed” taldrikutäied

Neljapäeval ja reedel sai väga palju ringi jalutatud, samamoodi pühapäeval. 15+ kilomeetrit oli täiesti kindel distants. Laupäeval võistlesin ja siis vist nii palju ikka kokku ei tulnud, kuigi õhtul käisime ka seiklemas. Neljapäeval ja reedel valmistasin veel nahka grimmimiseks ette – karvaeemalduskuur ja koorimine. Pakkisin oma võistlusasjad kokku, et järgmisel hommikul kiiremini saaks ning panin lauale ka hommikusöögi valmis. Kiire uni ja oligi käes võistluspäev, 6. mai!

Ärkasin 5:15 ja käisin kiirelt duši all, et eelneva päeva kreem palja vee ja švammiga maha küürida, tegin käepäraste vahenditega putru ja kohvi (vee keetmine käis keeduspiraali ja valgusheikeriga) ning jäin oma meigivõlurit Agne Kiviselga ootama. 5:45 alustasime meigi ja soenguga. Kella seitsmeks olid maagid minust üle käinud ja ma isegi ei tundnud end peeglist ära, meik oli super ja Lisett tegi krepitangide ning tupeerimisega mu juuksed vingeks.  Seejärel tõmbas Rain Kuusnõmm mulle esimese kihi grimmi ja jäin tuppa kuivama.

Kaerahelbed, vesi, valgupulber, kaneel, sool ja tume šokolaad

Töö käib

Peaaegu valmis!

9 ajal hakkasime võistluspaika minema, sest juunioride bodyfitness oli kavas kohe esimeses plokis. Kohapeal panin bikiinid selga ning Rain kandis veel ühe kihi grimmi peale, lootes, et ei jää liiga hele (hiljem ikka selgus, et ülakeha oleks pidanud tumedam olema). Kuivamisaega kahjuks väga palju ei olnud ning õige pea tuli ka õli peale panna ning lava taha pumpama minna ning oma etteastet oodata. Ma ei olnud taaskord absoluutselt närvis, vaid pigem õnnelik ja elevil ning ei suutnud lava taga teiste juunioritega rivis oodates häid sõnu endale hoida ja kiitsin kõigi vormi. Vormid olid kõigil ikka väga head ja eks ma teadsin ka, et esimesel hooajal ei ole nii suurtel võistlustel üldse lootust kohtadele mängima minna ning tuleb loota, et viimaseks ei jää. Aga lava… Lava mulle meeldis! Ma nii nautisin seda, tundsin end enesekindlalt ja andsin endast veel viimast korda sel võistlushooajal parima. Ise olen ülimalt rahul ja õnnelik – sain suurvõistluste kogemuse ja ei jäänudki viimaseks ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_biggrin.png” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” title=”” width=”20″ /> Nüüd on hammas igatahes verel ja tahan oma vormi kallal tõsiselt tööle hakata. But first – week off!

Lava taga

Igatahes… Minu jaoks on olnud tegemist väga isikliku missiooniga, mis leidis oma esimese lõpu Santa Susannas. Minu eesmärk oli sel hooajal võistelda ühel korral ning seda EKV-l, kuid juhtus, et võistlesin kolmel võistlusel ning nende hulgas olid ka Euroopa meistrivõistlused. Olen ennast sadades kordades ületanud ja ei kardagi valjult välja öelda, et olen enda üle väga uhke. Ettevalmistust alustades olin seisukohal, et võistlen ära ja vaatan, kas see spordiala on see, millega ma võiksin ka pikemas perspektiivis tegeleda. Kui ei meeldi, jääb ühekordseks projektiks, kui meeldib, siis jätkan. Vastus on kindel JAH – ma tahan jätkata enda kallal töötamist. See on minu spordiala mitmetel põhjustel ja peatun sel kindlasti oma järgmistes blogipostitustes. Enne lõbusate reisifotode sektsiooni soovin tänada kõiki, kes minu Euroopa meistrivõistlustel osalemisele vaimselt, füüsiliselt või finantsiliselt abiks olid (olen teid juba ka näost näkku miljoneid korda kiitnud, teieta oleks see palju raskem ettevõtmine)! Suur aitäh sulle, Krista Sabbal, et sa mind hädast välja päästsid ja veel lennule eelneval päeval mulle oma grimmi raatsisid anda ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_wink.png” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” title=”” width=”20″ /> Kallistused sulle, Jana Teder, et mind üllatasid ja mu öisest trippimisest väsinud hinge lennujaamas lillekimbu ja kommidega vastu võtsid. See oli tõsiselt südantsoojendav! ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_smile.png” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” title=”” width=”20″ /> 

Eriti sügav kummardus kohapealsele toele:

Lisett – sinuga möödus sealviibitud aeg väga lõbusalt ja stressivabalt, positiivsusest pakatav toakaaslane ja abiline võistluspäeva hommikul

Agne – 5:45 vabatahtlikult tulla ja mulle meik teha… panid mind selle kauni kunstiteosega väga enesekindlalt tundma!

Rain – grimm ja lavatagune abi

Eleri – kõht sisse! võta poos uuesti! ja kõik muu, millega sa võistluspaigas abiks olid. ulmeliselt usin naine.

Ja lubatud galerii, enamus on nähtav ka Instagrami kontol  – alicewonsportland.

Üks eesmärk sai täidetud – Majken Sofia Frandsen

Üks minu kodumaine eeskuju Lilian Rannu

Emotsioonide üleküllus peale lavalt maha tulemist

Musid!

Kiired klõpsud enne kui vorm puhkusele saadetakse

Peale võistlusi preemia – fro-yo maasikate ja tumeda šokolaadi kastmega

Bodyfitness/bodyfatness in da house w/ Lilian

Väike iPhone fotosessioon Lilianiga

Järgmises postituses räägin kindlasti peale võistlust söödud toitudest ja joodud jookidest ning keskendun toitumise poolele (isud, dieedist välja tulek jms). Pluss muidugi kõik päeva(nädala)kajaline ja edasised plaanid ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_smile.png” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” title=”” width=”20″ /> 

Väike teaser ehk Team Andro pilte Euroopa meistrivõistlustelt:

Loetud päevad, tunnid ja minutid, kui saab jälle võistlustulle asuda ehk peak week is here!

Selles postituses ma väga pikka juttu ei tee, ainult kiire ülevaade sellest, mis mind võistlusnädalal treeningute, toidu ja muu ettevalmistuse osas ees ootab. Lühidalt ja ülevaatlikult kõigest tähtsast ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_smile.png” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” title=”” width=”20″ />

Võistlusnädalal oleme treeningute intensiivsuse ja mahu peaaegu miinimumi tõmmanud, sest kogu töö on nüüd tehtud ja aeg tehtud töö viljad ära noppida. Esmaspäeval, teisipäeval ja kolmapäeval teen veel saalis kolm trenni – esmaspäeval jalatrenn, teisipäeval käed + rind + kõht ja kolmapäeval selg + õlg. Nüüd jäävad ära Spartasse jooksmised ning teen vaid 15 minutit ellipsil sooja ning jalutan kaldel lõppu 20 minutit. Jõutreeningutes on 5-6 harjutust, seeriaid 3-4 ja kordusi 12-15. Jalatrennis teen jalgade kõverdusi, sirgete jalgadega jõutõmmet, reite lahutamist, jalgade sirutusi, jalapressi ja istudes säärt. Käed + rind + kõht päeval plokil biitsepsit, plokil triitsepsit, dipse, hantlite lennutamist kaldpingil ja 100 kordust kõhtu. Selg + õlg päeval on kavas laialt ploki ülalt tõmbed, hantlite surumine, ploki tõmbed kitsalt kõhtu, hantlite lennutamine, pullover ja õla tagaosa hantlitega. Raskused tõmban alla ning naudin lihtsalt liikumist. Neljapäeval harjutan poseerimist ja teen 20 minutit kardiot (jooksma ei tohi enam minna). Kuna meil on kolleegidega neljapäeval väljasõit, siis saan oma kardio tegelikult juba seal ringi askeldades ära teha. Reede = PUHKUS, PUHKUS, PUHKUS! Ja laupäeval on aeg end lille lüüa ja laval särada!

Toidu osas suuri muutusi ei ole, vähendasime valgukogust 5g võrra ehk kaloraaž & makrod E-R = 1530kcal // 135g süsivesikuid, 50g rasvu, 135g süsivesikuid. Suhkruasendaja ja kalorivabad kastmed on 100% välistatud! Muutused menüüs olid sellised (võrdlen eelmise nädalaga):

Sel nädalal valmistan ka nahka grimmiks ette ehk koorin kolmel päeval ning niisutan korralikult. Ostsin eile mõned meigitarvikud, et saaksin lavameigi põhja EKV-l ise teha. Eks näis, kuidas välja kukub ja kas üldse kukub! Olen ikkagi üpris meigikauge inimene ja eelistaksin asjatundjad kallale lasta. ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_biggrin.png” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” title=”” width=”20″ />

Natuke nalja ka

Mõnusat nädalat teile kõigile ja loodan teid juba laupäeval võistlejate või publiku (või vabatahtlike?) hulgas näha!

OHSAA! Järgmised võistlused juba järgmisel nädalal, kus aeg alles veereb!

Näeme Salme kultuurikeskuses

Tagasilöökide aeg on vahepeal üle läinud ning kogu eelmine nädal sujus trennis ja toitumise osas väga hästi ning 1570kcal ei avaldanud erilist mõju. Võib-olla on keha defitsiidiga juba harjunud või siis ei hakka ta virisema, kuni tarbitava toidu kogus vähenemise märke ei näita. Sellel nädalal vähendasime treeneriga ainult 5g süsivesikuid, mis tähendab, et võistlustele eelneva nädala saan 1550kcal süüa (135g süsivesikuid, 50g rasva ja 140g valku). Minu jaoks see jällegi menüüs erilisi muutusi ei too, kuigi treener krimpsutas küll nina, et ei tahaks nagu kuskilt võtta, saad niigi vähe. Kui kedagi huvitab, mida ma siin üldse viimasel ajal söönud olen, siis panen oma viimase kolme nädala menüü siia üles. Näete ka, kuidas tegelikkuses ei ole söödava toidu kogus teps mitte vähenenud, kuigi kaloraažiga olen 1635kcal pealt 1550kcal peale jõudnud:

65kcal kadus, kui asendasin 2,5% keefiri 1% keefiriga ning vähendasin valgumagustoidupulbri kogust päeva peale kokku 10g. Juurde panin 8g mandleid, sest rasvasid sai muidu natuke liiga vähe.

20kcal kadus, kui vähendasin basmati riisi kogust 5g võrra päevas ja asendasin ühe rea Bitteri šokolaadi ühe rea Laima 70% šokolaadiga. Laima 100g šokolaaditahvlis on 6 rida, Bitteril oli 5. Väike sääst, sest 100g/6<100g/5 ja lisaks on Laima 70% šokolaadi kaloraaž sõbralikum (517kcal) kui Kalevi 70% Bitteril (570kcal) ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_smile.png” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” title=”” width=”20″ /> Lisasin hommikusöögihelvestele 3g ja piimale 5g.

Siinkohal on paslik öelda, et ega keegi teine ei pea igapäevaselt oma elu nii igavaks tegema ja iga päev samu toiduaineid ringiratast sisse sööma. Minule on see süsteem dieedi ajal mugavaks saanud ning olen leidnud toidud, mida ma hea meelega söön ning suisa ootan. Erilised lemmikud on hommikune puder ning peale trenni hakkliha-riisipada, mille maitsestan soola, pipra ja karriga (vahel viskan ka jalopenosid sisse ning niristan Walden Farmsi kalorivaba mee-barbeque kastet peale) ja kõrvale praen vedela munakollasega muna. Maitseka ja mahlase kana praadimiseks kasutan praadimislehti – eriline lemmik on päikesekuivatatud tomatite maitseline. Iga kord, kui kanafileed olen ära praadinud, kiidab noormees toas levivat lõhna ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_biggrin.png” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” title=”” width=”20″ /> 

Lemmik õhtusöök

Tegelikkuses ei hoia ma sellest menüüst 100% kinni. Kui ikka läheb hommikul kogemata 71g helbeid, siis ma ei hakka neid potist ära koorima, kui piima läheb kohvile 33g, siis juurde tilgutama samuti ei vaevu. Juurikate osas olen väga leebe – kui 10g riivitud porgandit jääb puudu, siis täidan tühimiku suurema kaalika või paprikakogusega ja riivimisest alles jäänud väikesed ampsud lendavad kaaluta olekus otse suhu. Muna olen alati ostnud M suuruses ning otseselt ei kaalu, lihtsalt kirjas on 55g ja pannile läheb üks muna. Rangem olen šokolaadi, mandlite ja muu rasvarikkaga. Šokolaadiga õnneks on lihtne – üks rida! Mida vähem ma väikeste muutujate osas põen, seda stressivabam on toitumise pool ning lihtsamalt kulgeb dieet.

Pühapäeval tegin jälle veidi vabama menüü ehk sõin numbritesse, kuid hoopis teisi asju ja koguseid. Sõin kaks kogust putru (üks magus ja teine soolane), Pudixit ja omletti köögiviljadega. Viriseda pole millegi üle! Kõht oli täis ja toit maitses hea (hea meelega sööks kogu aeg putru vist!). Seega… Isegi vabama menüüga päeval on mu valikud üldjuhul samad ja jalgratast leiutama ei hakka. Palju on ka toiduaineid, mille järgi mul ei isuta (makaronitooted, kartul, sai jms). Puudust tunnen enim rasvadest – juustud, peekon, rasvane liha igal kujul, majonees jms). Mida aeg edasi, seda vähem mind igasugune kräpp huvitab ja tahaks lihtsalt vahelduseks numbreid mitte lugeda ja mehega välja sööma ja jooma minna ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_biggrin.png” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” title=”” width=”20″ /> 

Sellest nädalast loobun suhkruasendaja lisamisest kohvi ja tee hulka ning üritan ka kõikidest kalorivabadest kastmetest eemale hoida. Eks näis, mis pilt ja kaal selle peale tegema hakkavad. Treeneri sõnul peaks see olukorra klaarimaks tegema. Täna hommikul oli number igatahes 60,9kg ehk eelmiste võistlustega võrreldes on kadunud peaaegu kilo.

Arhiivist leitud pilt vs pühapäevane pilt – võttis naeratuse näole küll!

Team Reinart 

Loodan, et olete toitumise ja treeningutega jätkuvalt sina peal ning heitlik kevad pole teile tervisele hakanud! ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_wink.png” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” title=”” width=”20″ /> 

Hei!

Nädalake on jälle viimasest jutuvestmisest möödunud ning on aeg lubatud ülevaade anda. Millest juttu teen:

– võistlusjärgse kahe päeva toitumine ning mõju kaalule/enesetundele

– minu oma väike mental breakdown ja vahepealsed toimetused ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_smile.png” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” title=”” width=”20″ /> 

– muutused toitumises ja treeningutes

Nagu eelmises postituses rääkisin käisime peale võistlusi Steffani pitsas söömas. Peale seda tundsin täiskõhutunnet ja päris raske oli, õlu pani ka pea parajalt sumisema (mida ikka oodata, kui pole peale aastavahetust alkoholiga kokku puutunud). Õhtul pealinna jõudes pidin veel ühe toidukorraga oma isusid rahuldada saama. Üllataval kombel ei tahtnudki ma midagi magusat ja kui poodi läksime, jäid mulle ette hoopis uued juurikaleivakesed, kodujuust ja keedupeet… Teistel oli lauamänguõhtul lõbus vaadata, kuidas ma seal oma peedileivakesi kodujuustu ja viiludeks lõigatud keedupeediga sõin. Lisaks jäi mulle poes ette Aura pohlamaitseline gaseeritud vesi (mida ma mitte kunagi ei osta, sest mulle ei meeldi maitsestatud veed). Imelikud isud! Järgmisel päeval oli kaal 62,4kg (võistlushommikul oli ta olnud 61,8kg ehk siis +0,6kg). Pühapäeval andis treener mulle päeva kaloraaži täitmise osas vabad käed ehk siis sõin 150C/55F/150P, kuid sain ise vaadata, mil moel need numbrid täis saan. Pidin pühapäeval ka füüsiliselt aktiivne olema, kuid trenni ei tohtinud teha. Kõik oli ideaalne, sest läksime ilusa ilma puhul sõpradega Pääsküla rappa jalutuskäigule ning hiljem nende juurde grillima. Tahtsin sel päeval kindlasti uusi broilerifilee toorvorstikesi suvikõrvitsaga süüa ning nii palusingi endale terve paki ära grillida. Kõrvale kausitäis salatit ja vähendatud suhkru- ja soolasisaldusega ketšupit ning läksime! Sõin kogu selle suure hunniku kuskil 16 paiku ära ning õhtul 22 ajal teki alla pugedes ägasin ka veel, et nii raske on olla ja igatsen oma tavamenüüd tagasi ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_biggrin.png” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” title=”” width=”20″ /> Esmaspäeva hommikul vaatas mulle jällegi 62,4kg vastu. Teisipäevaks oli kaalunumber taastunud – 61,8kg ja 61,6-62kg vahel on ta senimaani ka tiksunud.

Neljapäevase rõveda trenni shape-check

Kaalunumbri kõikumises on vast süüdi ka tõusnud stressitase ning menstruatsioon (jälle!). Loodetavasti hakkab ta nüüd ka kukkuma, sest 19 päeva pärast on järgmised võistlused ja tahaksin ikka selle pingutuse valguses numbri vähenemist näha. Pilt tõenäoliselt madala kaloraaži ja trennis sahmimise juures kehvemaks minna ei saa, kuid enda motivatsiooni tõstmiseks tahaksin väiksemat numbrit. Suurenenud stressitase ja hormoonide möllamine viskasid mulle eelmise nädala lõpus ka korraliku vimka. Neljapäeva õhtul oli mu ettevalmistusperioodi kõige rõvedama enesetundega tehtud trenn, kuid tehtud ta sai. Peale trenni olin kergelt öeldes surnud ning reede hommikul ärkasin 37,0-kraadise temperatuuriga ja ahvid lõid peas taldrikuid kokku. Esimene mõte – haige, pagan võtaks, kõik on rikutud! Läksin siiski kontorisse ning tegin hädavajalikud tegemised ära, kuid lõunal tundsin, et enam ei suuda. Tööl oldi mõistvad ning läksin koju ja magasin mitu head tunnikest. Enesetunne paranes ning õhtul tundsin end juba palju paremini. Kuid see pole veel kõik (nagu telereklaamides)! Laupäeval käisin hommikul juuksuris ning seejärel käisime mööda sanitaartehnikapoode. Koduteel tundsin, et enesetunne kisub jälle väga kehvaks ning kui ma kodus trenniriideid selga tõmbama hakkasin… olin jõuetu, süda oli paha. Pugesin oma trenniriietega teki alla ja panin korraliku tönni maha. Noormees pidas mulle motivatsioonikõne ning peale veidikest puhkamist võtsin end kokku – jooksin Spartasse ja tegin oma jalatrenni kuidagiviisi ära. Seejärel jalutasin koju, käisin kuuma duši all, tõmbasin soojad riided selga ja jõin õhtu jooksul 3 tassi teed. Pühapäeval oli õnneks vaba päev ehk käisin trennis, magasin paar tundi, koristasin kodu, pikutasin, käisime toidukraami ostmas ja vaatasime filmi. 

Reede kuni pühapäev tegin ka toitumise poole pealt vahetusi ehk ei söönud oma tavapäraste valikute järgi (seda just nigela enesetunde tõttu, toit lihtsalt ei tundunud väga ahvatlev). Sõin neljaviljakrõbuskeid, tuunikala tomatikastmes, batooni… Küpsetasin proteiinipannkooke ja sõin neid Pudixi ja vaarikatega…

Pühapäeva hommikusöök

Peale trenni amps – Fasti pannkoogid karamelli Pudixi ja vaarikatega

Ja nüüd muudatuste juurde. Võistlusjärgsel nädalal vähendasime kaloraaži 1635kcal peale – 140g süsivesikuid, 55g rasva ja 145g valku (ehk siis võrreldes eelnevaga -10g süsivesikuid ja -5g valku). Sel nädalal vähenes kaloraaž 1570kcal peale – 140g süsivesikuid, 50g rasva ja 140g valku (-5g rasva ja -5g süsivesikuid). Minu jaoks ei tähendanud see kogustes mingit muutust. Muutus ainult vahepalades kasutatava keefiri rasvaprotsent ja ühe vahepala kohta läheb ka lihtsalt natuke vähem valgumagustoidupulbrit. Seega ei tohiks kõht ka nüüd tühjaks minna! Ainult veel suurem energiadefitsiit, hurraa! ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_biggrin.png” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” title=”” width=”20″ /> Järgmise ja ülejärgmise nädala toitu vaatame jooksvalt.

Treeningutes on samuti muutus. Kui eelnevalt tegin ringiratast 3 erinevat jõutreeningut, kus harjutused olid ülesehitusega 3x(8+ kordust (üks drop), siis nüüd on samad trennid ülesehitusega 3x(6+6+6). Lisaks nendele trennidele lisandus teine trennide tsükkel, kus on väiksemad raskused ja rohkem kordusi (20 kordust). Eelmisel nädalal oli kardioks enne trenni kodust Spartasse jooksmine ja see jääb ka sel nädalal nii. Lisaks jalutan sellest nädalast 15min trenni lõpus lindil (kaldega). Edaspidi jooksevad mu saalitrennid järgmiselt:

Nädal 15

E – õlg, rind, käed (kerge raskus + palju kordusi)

T – kardio

K – jalg 3x(6+6+6)

N – puhkepäev

R – selg, jala tagaosa, kõht 3x(6+6+6)

L – õlg, rind, käed 3x(6+6+6)

P – jalg (kerge raskus + palju kordusi)

Nädal 16

E – kardio

T – selg, jala tagaosa, kõht (kerge raskus + palju kordusi)

K – õlg, rind, käed (kerge raskus + palju kordusi)

N – jalg 3x(6+6+6)

R – puhkepäev

L – selg, jala tagaosa, kõht 3x(6+6+6)

P – õlg, rind, käed 3x(6+6+6)

Nädal 17 – võistlusnädal

E – jalg (kerge raskus + palju kordusi) 

Edasi on veel lahtine, kuid tõenäoliselt teen ka kaks järgmist pumpavat trenni ja sellega asi piirdub.

Vot nii! Päikselist nädala algust kõigile ” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_smile.png” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” title=”” width=”20″ />