Alfonze
Forum Replies Created
-
AutorPostitused
-
Alfonze
MemberPrismas tere lahja kohupiim ka 6.20.
Alfonze
MemberKohupiim isegi soodsam kui kodujuust, lisaks munad ei ole teab mis kallis kraam.
Alfonze
MemberPista kuskile newsgroup-i üles teema, seal vanakoolimeestel võib täiesti olla. Mul omalgi võib olla kuskil keldris olevate mõnesaja 5.25″ flopi peal, aga pole draivi ja ei tea ka mis seisus need diskid on:-P
Alfonze
MemberSee 130+kg tundub olevat nagu selline viimane piir kui mõistus koju jõuab:-P
Olin ise ka 131-132kg 2007 lõpus, pikkus 187cm. Algul läheb jah pisut kiiremini, kuid kui pidevalt koormust tõsta ja toitumist korrigeerida, siis langeb ilusti 1kg nädalas täpselt sinna kuhu on soov. Algul arvasin ka, et kui olen 100-110kg, siis on juba julm rannavorm, aga allapoole tulles oli selge, et nii lihtne see asi päris ei ole. Kui 50kg oli kadunud, siis võis hakata rahule jääma. Tänaseks on üks massiperiood lõppenud ja kuivatamine käsil, rutiin hakkab paika loksuma, nii peakski iga hooaeg tegema hakkama, miski 5-7kg massiperioodil otsa, aga lihast arendada pisikeses ülekaloraashis mõistlik.
Mis puutub languse ajal anaeroobsesse treeningusse, siis igal juhul on see omal kohal, hoiab lihased toimimises ja ei lase nendel niipalju hävida alakaloraashi puhul. Fakt on see, et ka lihaskadu on väga korralik sellise langetamise juures, ma ise arvutasin, et ehk kuskil 12kg kaotasin lihast selle 50kg sees, aga pole viga, ehk juba esimene massiperiood tõi paar kg tagasi ja seda rasvaprotsenti mitte meeletult üles ajades.
Igatahes edu vormi saavutamisel ja loodetavasti õnnestub leida selline rutiin, et see jääks elustiiliks, sest kes pole nn. augus olnud, ei oska hinnata saavutusi ka sedavõrd.
märts 8, 2010 at 10:15 p.l. in reply to: Algaja palub kõigilt asjatundjatelt toitumise ja treeningu kohapealt abi :) #260457Alfonze
MemberInimkehal on pidevalt vaja hoida veresuhkru tase normis, ka une ajal.. muidu lülituks aju öösel lihtsalt välja.Muidu tavatingimustes saame süsivesikute söömisest glükoosi otse verre… aga kuna öösel me neid ei söö, siis ongi maksa glükogeen glükoosi allikaks.
Päeva jooksul laob maks oma varud täis söödud süsivesikute arvelt ja öösel siis kasutab seda samust varu.
Öösel ei ole kehal vaja tarbida glükogeenivarudest mingisugusel märkimisväärsel määral(tegu pole aktiivse liigutamisega mis vajaks nn kiiret energiat), piisab ka näiteks rasva tarbimisest, seega ei kulutata õhtul/päeval tarbitud varusi ära, vaid laetakse uneajal justnimelt varudesse (õhtul tarbitud süsivesikud). Seega hommikune süsikate selgaladumine kuna varud eelnevast päevast on all, tähendab keharasvaks ladestamist.
Et maksa koormata peaks andma päeva lõikes oluliselt alla 100gr süsivesikuid(alla 20gr süsivesikute ja samaaegselt vähese valgu korral on veel omaette teema ehk ketoosi minek, kus peamine energia allikas on rasv).
Lisaks on täis glükogeenivarudega võimalik funktsioneerida 12-14h tavaolekut (ärkvel ja igapäevategevusi tehes) või 2-3h suht rasket trenni.
Seega kui olla pidevalt süsikad näiteks 20-50gr ööpäevas, ning seejuures ka rasvu mitte piisavalt tarbida, siis võib tõepoolest tekkida kirjeldatud olukord, kuid mittekuidagi ei ole see seotud hommikul süsivesikute tarbimisega. Seega selline maksa koormamine saab pigem tekkida suht ekstreemsetel isikutel, ning ei puuduta valdavat massi kuidagipidi, veelvähem aega millal süsikaid tarbitakse.
Mina näiteks tarbin ülivähe kiireid süsivesikuid (tegelikkuses tulebki enamus päevastest süsivesikutest köögiviljadest, pisut puuvilju, piimatoodetes sisalduv, pähklites, seemnetes jne, ainult massiperioodil on viljatooted sees) ja aasta keskmine süsikate tarbimine on seal kuskil 100-140gr ööpäevas (massiperioodil vast sinna 150-200 vahele ja alandamise perioodil kuskil 60-80) ning pole küll mingit probleemi ei verenäitajate, energia puuduse või millegi taolisega, pigem vastupidi, kõik näitajad on normis ja enesetunne super. Olgu mainitud, et kaalulangetamise perioodil on hommikusöök suht madala süsivesikusisaldusega, see eest piisavalt rasvu ja valke, energiline olemine on hoopis midagi muud kui massiperioodil peale pudru sisselahmimist, niiet see veel lisaboonusena:-)
märts 8, 2010 at 8:06 p.l. in reply to: Algaja palub kõigilt asjatundjatelt toitumise ja treeningu kohapealt abi :) #260444Alfonze
MemberHmm, kuhu ja mille peale keha kulutab selle glükogeeni öö jooksul?
märts 8, 2010 at 5:06 p.l. in reply to: Algaja palub kõigilt asjatundjatelt toitumise ja treeningu kohapealt abi :) #260429Alfonze
MemberKus on loogika, et ilmtingimata peab hommikul süsivesikuid sööma ja kuidas see on seotud maksa talitusega?
Kui ma näiteks söön päeva lõikes igal söögikorral köögivilju ja peale trenni puuvilja, siis saan süsikaid koguaeg peale vaikset viisi, miks peaks veel lisaks kuhja hommikul sisse kühveldama? Pigem sööksin peale trenni söögikorras need.
Miskisugune üldtunnustatud tõde on see hommikune süsikapauk, samas ise testinuna julgeks Antsoni juttu kinnitada, kui eesmärk on madal rasvaprotsent. Kui eesmärk kasvada, siis muidugi teine teema ja igati omal kohal.
Alfonze
MemberOn ikka mitmeid päris või-sid, tavaline tere või on 82%, samuti saaremaa või ja miski soome poole kilone roheline pakk on 80% (samasugune on ka punane, aga see oli soolatud).
Alfonze
MemberHmm, mis trennid need igapäevaselt 3000kcal kulutavad? Sul mingi eriline valgu ja rasva vihkamine käsil, et lahmid süsikaid praktiliselt kogu päeva ja lisaks suht karmilt trenni, asja point jääb selgusetuks… M.Kalmus ütles kuskil teemas hästi selle kohta, et ega inimene pole masin, et muudkui tangi ja rabele ja kõik on hästi, kulutad ju liigeseid jne ikka.
Ühesõnaga kui eesmärk on alla võtta, siis ei pea tingimata hullult rabelema, samuti sellise menüüga allavõtmine on täielik tuuleveskitega võitlemine, kõigutad hommikust õhtuni oma veresuhkrut ja moos.
Alfonze
MemberNüüd valmistu vastama küsimustele kui suure lusikaga kui suurest purgist tuleb lisandit sisse kühveldada,
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>krt jah, äkki keegi saabki nii aru, ma siiski loodan, et mitte:-)
Alfonze
Memberhaha:-P Tänaseks vb pisut muutunud, töödeldud asju suhteliselt vähendanud (singid, valmis kanatooted jne), lisanud olulisel määral juurvilju (hetkel kuskil 600-800gr päevas) jne. Üldplaanis aga jah, valk on ikka suht olulisel kohal, kaloraashi kontroll käib pigem süsikate arvelt, rasv ja valk ikka igapäevaselt ilusti paigas (valk 2-2,5gr/kg ja rasv 1-1,5gr/kg).
Jube hea on sellise loogikaga toimetada (kas käsil massiperiood, kaalu hoidmine või alandamine), kaalunumber on 100% enda keerata, kas teen hommikul putru, kas söön õhtul tatart või leiba ja kaal läheb üles jne.
Alfonze
MemberAga toidukava jälgides ja samal ajal ka toidulisandit tarbides.. see annab veel kõige parema tulemuse.. Niisama valku sisse lahmida pole ka mõtet
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Oot mismõttes? Ma lahmin iga toidukorraga valku sisse ju, samas lisandina väga ei tarbigi, üks 20-24gr koks on peale trenni vahetult, aga see pole ka tingimata vajalik. Tavaharrastaja puhul on see lisandite tarbimine selline küsitav teema.
Alfonze
MemberNo aga toidulisand ju annab hetkega tulemust, toitumiskava peab liiga kaua jälgima:-P
Alfonze
MemberAga muidu, ei väsi jällegi kordamast: valku 2g/kg, sv 4g/kg ja rasva ca 1g/kg kohta. Kuidas seda teada saad? Kirjutad ilusti terve päeva toitumise üles ja pärast lased kalorikalkulaatorist läbi:)Mina sellise loogikaga rasvuks nagu siga hetkega:-P Niiet päris 1:1 ka ei ole. Samas teemaalgataja ilmselt jah suht hardgainer, talle ideaalne.
Alfonze
MemberNeerupuudulikkuse korral loomulikult on omad piirangud, sama ka näiteks maohaavade jne puhul. Aeg ajalt ikkagi mõistlik arstlikus kontrollis käia, uriiniproov ja verenäitajad annavad suht hea pildi mitmetest asjadest ette.
-
AutorPostitused