Alfonze
Forum Replies Created
-
Postitused
-
Kõik oleneb, mida sa selle paistmise all silmas pead. Mul oli 88kg-selt ka näha ilusti 4 pakki, ehk siis ülemisi, rasvaprotsent oli siis umbes 13-15. Tänane kaal on 80,8kg, rasvaprotsent selline 9 kanti arvatavasti ja alumine pole ikka veel absoluutselt ilusti väljas, kuigi küljed ja ülemised joonistavad juba päris hästi. Ilmselt peab protsendi sinna 7-8 vahele ajama, et oleks ilus ja terav ka alumine osa, eks näis kas viitsib niikaugele ajada, eesmärk pole ju ka ainult dieeditamise nimel elada, eriti kui see nagu hobi ja enese proovilepanek, mitte võistlusteks ettevalmistus.
Miks siis mitte juba kakaod segada näiteks kohupiima sisse, saab nn. shokolaadimaitset vähe ja kakao kasulikke omadusi ilma liigse suhkruta. Teen ise nii juba aastaid, kookoshelbeid, kakaod, kaneeli ja piisk kohvikoort maitseta kohupiima sisse ja saab superhea, ning piisavalt kasulikud asjad kõik, omal kohal lihaste insuliinitundlikkuse tõstmine, kiudained, rasvad jne.
Minul tööl külmik ja päeva toite keeruliseks ei aja, alati on kuivained sahtlis (kookoshelbed, kakao, kaneel, pähklid, seemned, lisaks ka oliiviõli pudel laual) ja esmaspäeval viin külmikusse kohvikoore, tuunikala ja kohupiima, samuti tomatid porgandid jne. köögiviljad, massiperioodil hoian ka seal täisteraleiba enne trenni söögikorraks. Iga päev suht sarnased söögikorrad tööjuures olenevalt kas mass või kuivatamine käsil ja kogu lugu. Söögikord võtab aega 5-10 min (kohupiima valmis segamine ja pärast topsi pesemine on siis see 10 min variant) ja söön lauataga, see tegevus niivõrd rutiinne, et ei pane tähelegi ja ei oska kurta ka meeletult vahelduse vajaduse üle. Kui vaheldust vaja, mängin hommikuse või õhtuste toidukordadega, kokku on toidukordi 6.
Ma saan ideest aru küll mida üritad öelda (korralik toit või todukord oleks õigem, kuid ka seal on temperatuur teisejärguline)
Aga kuna ka nn. “soolane” toit on halb nimetus, sest mina vähemalt tahan teada kui palju ma enamvähem päevas soola tarbin ja vastavalt sellele reguleerida kogust, siis mõnikord võib olla kanafilee hautatuna (ja seda nii soojalt kui külmalt) näiteks üldse soolata ja lihtsalt miskite ürtide või muude maitseainetega. Supid on reeglina on täiesti mõttetud (jah on erandeid, kui piisavalt palju liha ja rasva on sees, siis vahest käib kah), vähemalt minuarust, kõhtu ei täida ja seedimine ei kuluta lisaenergiat. Igasugu “praadide” ja burgerite teema on üldse kahtlane, sest ka sellisel juhul ei tea sa ju mida sa tarbid ja mis koguses (ja reeglina kasulikku olematult, kuigi soe ta ju tõepoolest on, siiski valiks enne täisväärtusliku “külma” toidu), kahtlane teema ühesõnaga. Samas on ka muidugi see tõsi, et parem on süüa saasta kui päris näljas olla, seega kui ikka kuidagi võimalik pole ja eesmärk nõuab, siis peaks midagigi sööma.Mis puudutab söögi temperatuuri ja energiakulutuse erinevust, siis see on suht olematu vahe (kui närid siis vastavalt ju toit kas soojeneb või jahtub ja seega makku jõuab ikka umbes samal temperatuuril), samuti ei ole ju kohe automaatselt toit vana või halb, kui jahtunud. Maitse kohapealt olen nõus, mõnikord on asjad oluliselt paremad soojana kui jahtununa, aga see ei tee toidukorra toiteväärtust halvemaks kuidagipidi ja kui kaasa võttes pole võimalust soojendada, siis täisväärtusliku toidukorra saab ka jahtunud asjadest igati asjaliku.
Mis see “soe” toit siia puutub? Miks toidu temperatuur midagi loeb? Kui näiteks teha mitme toidukorra kogus hautatud juurvilju ja kanafileed, siis miks ei tohiks seda jahtununa süüa, ning kas sellisel juhul on vahet omastatavates toitainetes? Mul on juba kolmandat aastat suht vähe nn. sooje toidukordi (omlett ja massiperioodil tatar või puder vms), loomulikult omletti ei tee ette valmis (samas pole ka hullu asendada ette valmis keedetud munaga) ja kui midagi ahjus või pannil teen, siis esimene toidukord on ka “soe” (reeglina saab sealt veel 2-3 söögikorda, mida alati sugugi ei soojenda), kuid see pole primaarne ma leian.
Huvipärast uuriks mis on mehe pikkus ja kaal sellise rasvaprotsendi juures, ajuvabalt kuiv vend igatahes:-)
Rasvast enamus on miski BS rasv mis kastmes paikneb. Ühesõnaga normaalsesse massiperioodi ei sobi isegi selline jama, sest pigem tasuks 4-6 korda päevas süüa ja see tähendab isegi piisava nuumamise korral mitme toidukorra kcal ühekorraga.
Massiperioodil ennast täiega seaks süüa pole ka pointi, eks sõltub kehatüübist muidugi, mõni ei võtagi lihtsalt juurde ja pole midagi häda. Aga kui liialt juurde võtta, siis hiljem kuivatades ka lihaskadu suurem. Mis puutub aga jah burgeri komponentidesse, siis pole peale nn. värske kraami mul küll ei massi ega ka dieedi ajal neist midagi sees toitumises. Kui juba jutt täistera rukkileivast, hapukoorest ja kvaliteetsest kana või veisefileest, siis pole enam tegu ju burgeriga selle klassikalises mõistes.
Ma viimaneots rammsteini peal olnud, sobib nii jõukasse kui ka jooksul. Samas hea dnb ja psy pole ka paha jooksul.
Valku paljuks ei lähe? Kohupiim reeglina 200gr pakk ja lahjas on vähemalt 16gr valku per 100g (osades ka 18gr), lisaks muna ka veel… Miks mite muna jätta eraldi toidukorraks ja panna näiteks 1 veel juurde, pole ju mõtet üleliia ka sisse korraga kühveldada. Samuti siis jääks eritüüpi valgud eraldi toidukordadesse.
See lisandi ja ravimi teema juba vana asi, tavainimesele aga jätkuv mämmutamine jätabki mulje, et igaüks, kes trennis koksi joob on keemik:-(
Ise korduvalt aastakese suitsuta olnud, see murdumine võib igal ajal tulla, aga olen täheldanud, et maha jätmiseks on parim aeg külmal ajal (kuna siseruumides suht piiratud tegemisvõimalus, väljas/aknapeal külmetamine ebamugav jne.) ja alustamiseks on suurim võimalus suvel, just siis kui läbida inimestega kes suitsevad. Muidugi on parim kui üldse ei tee, aga kindlalt väita, et nüüd olen puhas julgeks vast siis kui vähemalt 5a järjest pole teinud.
