Alexander Andrusenko
Forum Replies Created
-
Postitused
-
Rahva tungival soovil muutsime ajakava: http://powerlifting.ee/index.php?page=uudised&uuid=97
Aless rääkis või siis avaldas arvamust, et surnud lehmad rannas jne, aga mina seda näinud pole.
Ma ise pole Indias käinud, aga tuttav, kes käis, rääkis jah, et nii on. Aga ju ta siis käis kuskil teises piirkonnas.
Ma arvan, et Alexanderi saade oleks hullult igav.
” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Ma pidasin silmas Alex-Edward Rausi.
No põhiline on see, et inimene saaks aru, millised laused põhinevad sinu enda kogemustel, ja millised laused põhinevad teistel allikatel. Ja kui sa tahad ikkagi enda kogemustest kirjutada, siis peaks lugejal olema selge see, kui palju neid kogemusi ikkagi on, et ta teaks, kui tõsiselt sellesse suhtuda.
Ma võin näiteks kirjutada “mina vormis” uisutamisest, aga ma olen vaid kord elus uisutanud. Ma võib-olla midagi valesti isegi ei kirjutaks ja mul on ju mingi kogemus olemas, aga seda kogemust ei ole ikkagi piisavalt, et mu kirjutis saaks ainult sellel põhineda. Kui ma aga oleks uisutamise teooriat ja teiste kogemusi põhjalikult uurinud ja kirjutanud, et autoriteetne autor X soovitab seda ja teine tuntud uisutaja Y väidab veel midagi, ja siis lisan, et mina proovisin ka nii ja toimis, siis oleks juba asi hoopis selgem.
Ma ei rääkinud sellest. Mina mõistan “enda kogemuse” all seda, mida inimene ise on teinud ja enda peal kogenud. Kui ütled, et sul on kogemusi toitumise alal, siis mina saan aru, et sa ise oled tegelenud enda toitumisega ja saavutanud mingid märkimisväärsed tulemused. Kui sa ütled, et sul on kogemusi treeningu alal, siis mina saan aru, et sa ise oled teinud sporti ja midagi saavutanud (mitte tingimata võistlustel). Kas teiste teadmiste refereerimine on “enda kogemus”? Mulle tundub, et mitte.
Ma ei ütle, et kõik see, mida sa kirjutad, on vale. Kindlasti mitte. Osade asjadega ma nõus ei ole, aga see ei ole oluline. Lihtsalt riivab silma see, mida ka kodanik samuil märkis. Sinu “mina” ja “minu kogemused” on su artiklites liiga palju, kuigi tegelikult sul ju neid kogemusi ei ole. Sul on võib-olla mingid teadmised, mida sa oled saanud kirjandusest või teiste treenerite käest, aga mitte kogemused. Huvi pärast vaatasin Facebookist su pilte. Ära solvu, aga jutt ja pildid ei lähe kokku – ei paista, et sa ise sporti oleks teinud.
Ma ei ütle, et sa ei tohikski midagi sellist kirjutada. Teiste kogemuste ja kirjandusest saadud teadmiste põhjal võib ka kirjutada, see ei ole vale. Aga selleks, et su kirjutised vähem silma riivaks, võiksid hoopis rohkem viidata teistele allikatele ja kasutada vähem mina-vormi, mitte põhjendada kõike enda laialdaste kogemustega. Kui mina-vormis kirjutab tuntud sportlane, kellel on 20 aastast kogemust ja märkimisväärsed saavutused, siis on OK. Tema kirjutised põhinevad tema enda kogemustel, ja tema autoriteet räägib enda eest. Kui aga mina-vormis kirjutab tundmatu autor, kellel endal ei ole kogemusi ega saavutusi, siis ei tundu see eriti tõsiseltvõetav.
Ei tahtnud sind solvata või rünnata, lihtsalt tahtsin soovitada, et proovi neid artikleid nii kirjutada, et nad ei oleks sinukesksed. Siis oleks hoopis mõnusam neid lugeda.
Mulle on lihtsalt mitmes artiklis silma jäänud väljendid “minu kogemused”, “olen enda jaoks saavutanud ideaalvormi” jne. Selle pärast mind huvitabki, et millised need kogemused tegelikult on ja milline see ideaalvorm on. Aga siis on need kogemused ikkagi rohkem teoreetilisemat laadi või siis teiste inimeste kogemused, mitte sinu enda.
Lihtsalt huvi pärast küsin, kui palju autoril kogemusi ja saavutusi on? Või on olemas treenerikutse? Kas oled milleski võistelnud või oled läbi oma kogemuste ja teadmiste saavutanud supervormi?
Ei küsi seda norimiseks, vaid selleks, et teada, kui usaldusväärne su blogi teiste jaoks on. Kui loeb inimene, kes teemaga väga kursis ei ole, siis ta tahab kindlasti teada, kes selle kirjutanud on ja kas ta teab, mida kirjutab, või lihtsalt teoretiseerib. Seega tahaks väga teada, mida nende artiklite autor endast kujutab.
Aerutajad ei treeni jah jalgu, aga kuna keha üldine vastupidavus on meeletu, siis jõuab ikka pikalt kükkida ka, kui vaja.
Ma arvan, et pükse võiks üles poole tõmmata