Alexander Andrusenko

Nii, leidsin lõpuks veidi vajalikku materjali ka sinu küsimusele. ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> – Pole see mida originaalselt viitasin, aga eks ma otsin edasi hiljem.

See on REVIEW, mis võtab kokku mitmete uuringute tulemused ja proovib seletada miks ja kuidas asjad käivad. Üldiselt ei olnud see uuring see, mida ma originaalselt silmas pidasin aga sellegi poolest ajab asja ilusti ära.

Mõte väga lihtne – Pidev aminohapete olemasolu küll hoiab anaboolset seisundit ja lihastelagundamine on madal, kuid samas puudub valgusünteesi kõrge tase. Võrreldes “Pulse” toitumisega, kus päeva jooksul lubatakse keha küll katabolismi vahepeal, kuid korvatakse see sedavõrd suuremate valgusünteesidega peale valgutarbimisi.

http://www.clalit.or…zeanabolism.pdf

Nii, leidsin ka aega selle artikli lugemiseks. Muid viiteid hetkel ei kommenteeri, kuna ei jõudnud süveneda, aga selle lugesin läbi küll. Esiteks, see graafik on “healthy old persons” kohta, et nende puhul “pulse” meetod töötas paremini. Samas, noorte kohta oli kirjas: “In young subjects, the differences in protein anabolism were minor between the spread and the pulse patterns because the response of muscle protein synthesis to feeding was similar whatever the feeding pattern.”. Ehk siis väide, et see “pulse” meetod on efektiivsem, ei pea paika – see oleneb vanusest ja võib-olla ka soost või muudest teguritest.

Teiseks, ma sain aru, et kogu see artikkel uurib just valgu tarbimist – kõik need kirjeldatud söögikorrad sisaldasid ainult valku. Näiteks valgu “kiiruse” kohta oli kirjas: “Feeding non-protein energy simultaneously with protein induced a smaller difference between slow and fast proteins, either because digestion rates differed less or because additional energy reduced differences in amino acid catabolism between the two groups”. Ja me päriselus ju ei tarbigi kunagi eraldi söögkorrana ainult valku. Tavapärase toitumise kohta, kus koos valguga tarbitakse ka süsivesikuid ja rasva, ei ole seal artiklis peaaegu midagi kirjas. Ehk siis see artikkel ei käi päris selle asja kohta, millest me enne rääkisime.

Kolmandaks, osad väited käivad seal loomade kohta, seda ma ei võta üldse tõsiselt. Kui isegi erinevas vanuses ja erinevast soost inimeste kohta oli saadud erinevaid tulemusi, siis kuidas saab inimest hiirega võrrelda?

Loomulikult peavad tugeva rinna tasakaalustamiseks ja lihasdüsbilansi vältimiseks seljalihased tugevad olema ja selleks et lülisammast koos hoida, aga surumisliigutuses nad küll nüüd ei osale.

Osalevad küll, aga neid peab oskama kasutada. Eriti varustusega surudes on see oluline, kus sa pead kangi enda poole tõmbama, et seda üldse rinnale saada. Aga noh, lamades surumist ei tehta selleks, et kasvatada ülaselga, see on selge. Pigem kasvatatakse ülaselga selleks, et rohkem suruda.