AlanBStard
Forum Replies Created
-
Postitused
-
Ega glükoosamiin päris 100% ajaraisk pole, tuleb lihtsalt lusikatäisi süüa, mitte pisikesi plikatabletikesi.
Aga füsioteraapia annab sama raha eest rohkem saaki, tegeleb olulisemate põhjustega.Mulle jäi mulje et pealinnas võiks Georgi ennast soovitada aga tema jaoks vist liiga igav juhtum
” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Ära usu ühtegi nõuannet, mida Sa mingitest foorumitest saad. Sina oled pärast ratastoolis, mitte internet. Arstid, füsioterapeudid, kogenud tõstmise treenerid hangi endale koha peale, kui hakkad trenni tegema….
Ma kasutasin alguses väga palju vööd oma selja julgestamiseks, siis leidsin, et keeran käru endale sellega. Vöö alused selgroo pisilihased ei töötanud vöö all. Lasin raskused alla uuesti ja nüüd olen ilma vööta saanud tagasi need raskused, mis enne vööga olid. Ja selg valutab vähem.
Pigem foorumit kui arsti. Eriti kui on foorum kus on arstid, füsioterapeudid, kogenud treenerid ja kogenud vigased koos. Pigem mitut allikat kui ühte, kui ise teemat ei tunne.
Vöö mõjub mulle ka samamoodi, stabiliseerivad lihased lasevad selle all ennast lõdvaks.
Ja mis asja väljasopistus seal seljas siis on? Kui diski siis see on peaaegu kõigil. Selgroog oli mõeldud meres elamiseks, neljakäpakil kärab ka veel, püsti käimine oli juba viga.
“MIS ANDMEID” ?
Sellise tubli analüüsivõimelise * mehe kohta, nüüd, selline küsimus.
Teema algas väidetavast testotaseme langusest (mis pidavat tänapäeval olema suur probleem – reproduktiivtervise kontekstis). Palusin teavet, kust oleks näha selge seos testost.vähenemise ja selle mõju kohta üldisele tervisele võrreldes mingi imelise ajaga, kui rohi oli rohelisem. Mitte teoreetilist gümnaasiumitaseme-teavet, “mida kõike selle näitaja langus VÕIB kaasa tuua”. Pretty simple, isn’t it.
Väga suured nõudmised, tee sulle korralik kirjanduseülevaade ja presenteeri hea andmete koondülevaade.
Ja vastu on sul pakkuda jäärapäisust ja vähest huvi argumentide vastu. Väga kehv diil
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Jah , just, kui sa ei saanud aru, ma just küsisingi, miks peaks tavainimest huvitama mingi statistilne näitaja, mis tegelikkuses ei mõjuta teda.
Just, miks peaks kedagi huvitama globaalne sündivus. Või isegi keskmine eluiga.
Ehkki viimane tegelikult midagi isegi näitab, ei ole 100% ainult hooldusravi jms kvaliteedinäitaja.
Kui sibula ainuke toime oleks testosterooni taseme tõstmine, kas ta nii tähelepanuväärne olekski. Keskmise mehe puhul testovähesus vast ei ole issue?, naistest rääkimata.Sama hästi võiks juba DAA-d võtta, selle testot tõstev mõju on vähemalt inimestes järgi proovitud ja töötab… või noh, kui tase on sitt, siis saab veidi paremaks.
Sibula ainus soodne mõju iseenesest mõista ei ole testo tõstmine.
Ja alati võiks mõelda ka sellele, mille kaudu miski asi testot tõstab, kas mehhanism on ammenduv või mõne probleemi puhul üldse ei tööta, kas mõju on pikaajaline, kas mõjul on miskeid riskantseid nüansse jne. Palja DAA-ga ma küll testot tõstma ei kipuks, kombineeriks teda miinuste neutraliseerijate ja plusside täiendajatega. Sibul kusjuures huvitaval kombel oleks talle just üsna hea kaaslane, mitme mehhanismi osas.
AlanB, palun täpsed andmed siis juba, kui selline tekst. Ja, et ei oleks suurt eksimisruumi, konteksti vaata eestpoolt postitustest.
Või ok. Siin : 1940dad VS 2010dad
Kuna 50-… aastat tagasi ei olnud sel kujul viljakusravi, ei saa võrrelda selle % kasvu, aga üldisi näitajaid peaks saama küll.
Ei välista, et muutusi ei ole, aga kas need on märkimisväärsed ning kas see tavainimest olulisel määral mõjutab. Uuringud võivad teha kokkuvõtteid, et tase on langenud, aga, kas nii palju, et sünnid on seeläbi kahanenud.
Mis andmeid sa täpselt tahad?
Tavainimest mõjutab väga palju kui tal luud murduvad ja motivatsiooni ega energiat pole ja pekk vohab ja süda jukerdab ja mõistus ei võta ja jõudu pole ja tuju pole ja kena neiu peale ei hakka süda rõõmsalt puperdama.
Miks peaks tavainimest üldse huvitama globaalne sündide arv, et sa kogu aeg selle ümber keerutad? See on selles plaanis nii mõttetu näitaja ja peegeldab hoopis teisi trende.
Ja nagu 50 a tagasi ei olnud ravimeid. Või “probleeme”, mida peeti normaalse elu osaks? Suures plaanis ei ole miski oluliselt muutunud.
Ravimid olid ka 5000 aastat tagasi. “Probleeme” oli ka. Järelikult ei ole maailmas tegelikult üldse mitte midagi muutunud.
Kui lihtsalt statistika jaoks – jah, võimalik, et keskmise mehe testotase võiks kõrgem olla – ideaalis, aga maailm ei ole kunagi ideaalne olnud.
Just, puhtalt statistika jaoks. Üldse, milleks põdeda. Siberis oli hullem.
Sama hästi võiks juba DAA-d võtta, selle testot tõstev mõju on vähemalt inimestes järgi proovitud ja töötab… või noh, kui tase on sitt, siis saab veidi paremaks. Lihaskasvule erilist rolli ei mängi.
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Mis tingimustes täpsemalt ei mängi, vabapidamisel või siis kui kui kõik katsealused etteantud kava järgi trenni kütavad?
Variant B on efektiivsus laboritingimustel, päriselus vähem oluline.
teisest küljest ongi tänapäeva inimene harjunud kahe suupoolega ravimeid sööma ning mistahes probleemidele ühel või teisel moel lahendusi leidma. Ning enamasti lahendusi ka leitakse, kui piisavalt otsitakse. Ehk, aina enam harjutaksegi mõtteviisiga, et igal inimesel on probleeme ning ongi normaalse elu osa neile lahendusi mistahes moel leida.
Leitakse, aga leitakse tihti või käibele jäävad tihti väga kehvad lahendused. Kui luutiheduse tõstmiseks kasutatava populaarse ravimi üheks võimalikuks riskiks on luunekroos siis tahaks küll halvasti öelda.
Mina ei ole kordagi maininud elukvaliteedi paranemist.
Mina olen täiesti kindel, et viljakusravi on pigem marginaalne nähtus ning ei mõjuta kuidagi üldvahekorda 1940dad VS 2010dad viljastumissuhet. Olgu see siis koos või ilma selle protsessita.
See, et teoreetiliselt testosterooni vähenemine VÕIB mõjutada ei tähenda, et see ka annaks reaalselt tunda annab. Mis ma selle lingiga teen? Seda võib koolilastele lugeda anda, keda harida vaja.
Enne väitlema asumist võiks sisuni jõuda.
Sa vist pole ammu lugenud meeste tervise teemalisi artikleid? Viljakusravi on kõike muud kui marginaalne. IVF on marginaalne sest on kallis. IVF on ainult üks paljudest.
Viljastumissuhet mõjutab seda mõjutavates riikides pigem toidu ja muude elementaarsete ressursside olemasolu. Ja alati võib järgi mõelda, miks ei mõjuta statistikat enam need ülejäänud riigid, selles on palju tegureid ja testosteroon kindlasti nende seas.
Puhtteoreetilist pole selles teemas midagi, väga reaalselt annab tunda. Uuringumaterjali on nüüdseks omajagu. Aga ilma teooriata on uuringutest vähe kasu ja ilma teooriata neid ei tehtakski.
Ja link oligi ilmselt koolilapsele alushariduseks mõeldud:)
Kirjas ju – sibulamahla juua.
Aga üldiselt, ma ei usu, et see siiski midagi väga mõjutav tegur on. Eostatakse mitte vähem munarakke, kui 40datel, eluiga on pikenenud; vaevalt, et ka muud tervisenäitajad KESKMISELT palju langenud on.
Ühte, tundub, ka selle näite põhjal on muutnud see – inimeste arusaamisvõimet, mõtlemist
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Viljatute meeste osakaal kasvab meeletu kiirusega aga tehnika aitab eostada.
Eluiga saab samuti hingamisaparaadi jms tehnika küljes pikendada päris korralikult, ei saa vastu vaielda.
Keskmine tervisenäitaja on väga ümmargune mõiste, pole numbreid uurinud aga hala nende halvenemise ümber on palju.
Mõtlemist ja aju tervist mõjutab küll jah.
Ja mis seda põhjustanud on ja ning mida need plikalikumad mehed ette võiks võtta
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Miljon tegurit kindlasti. Ka psühholoogilised ja poliitilised.
Aga kasvõi näiteks bisfenool-A-d õhku lennutavate tehaste ümber olevat nii poisslapsed kui metsloomad väga tihti suguorganite arenguhäiretega.
Ette võtta saab ka palju, ühtainsat imevõtet vist pole, tavaline plusside kogumine ja miinuste vältimine.
Kui sibula ainuke toime oleks testosterooni taseme tõstmine, kas ta nii tähelepanuväärne olekski. Keskmise mehe puhul testovähesus vast ei ole issue?
Pigem ikka on, Bastard et al võivad sind sel teemal surnuks rääkida.
Indeed. 1940ndate keskmise mehega võrreldes on tänapäeva keskmine mees üsna plikaliku testostasemega.
Gingo- Biloba samuti kuna parandab ka aju verevarustust. Aga letsitiin veidi “täpsem”.
Ginkgo soodne mõju ajule põhineb pigem muudel omadustel kui verevarustuse parandamisel.
Ta on MAOI ja palju muidu asju.
Ja see tööstuslik sojaletsitiin nüüd nii äge asi ka pole. Valed rasvhapped küljes, tavaliselt hüdrogeenitud, jne.
Atsetüül-l-karnitiin võiks kindlalt kasutusel olla, hoiab vigastatud närve elus ja vist ka kasvatab, vallandab NGF-i. Glutamiinil oli ka puhtal kujul mingi soodne uuring põletushaavadega aga di/tripeptiididega oli oli kindlam ja ohutum.
Närvirakke taastava potentsiaaliga lisandeid, ravimeid ja “dopinguaineid” on massiliselt, ravimeetoideid ka, ilmselt on tõsine mure ehk tasub tegelda, katsetada ja investeerida.
Lisan kohe igaks juhuks lingi, kes hakkavad nüüd margariini laitma: http://www.kaalustalla.ee/blogi/voi-vs-margariin-kumb-on-parem/
Holgeri arvamuseks kõlbab küll aga tõestuseks küll mitte
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Mõni väidab et saab tuntava energiasutsu 200mg-st. Vanast peast peaks parandama ka lihaskiudude kiiruslikke omadusi suuremates annustes.
Idebenoon oleks ilmselt muidu veidi parem vorm kui tavaline Q10.
