AlanBStard

Ütled tavalisele inimesele “burger” või “pizza” ja ta seostab seda kiir-rämps/toiduga. Miks? Burger’i või Pizza võib teha toitainetest, mida ei saa ühegi valemiga “rämpsu” alla liigitada. Seega mis on point soovitada inimestele rämpstoitu vältida? See soovitus ei ütle mitte midagi.

Inimesi on vaja õpetada mis toidus leidub, mis nende eesmärke piirata võib. Mitte aga mõttetult inimeste vabadusi piirata abstraktsete reeglitega. See tundub mulle nagu lühiajaline laisk lahendus. A’la “niikuinii on liiga loll, et aru saada, mis tegelikult toimub seega annan talle paar lihtsat piirangut ja kärab kah”. Kärab jah. Aga võiks ju paremini. ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Mingil määral peab alati lihtsustama.

Ega Eestis mingit terviseburksi avalikult eriti ei müüda. Pizzas vähemalt on õlis kuumutatud tomatit tavaliselt. Nisujahu on mõlemas palju kui just mingis imekohas neid ei osta.

Toitumise koha pealt on suur stressi suurendaja see, kui hakatakse toite paaniliselt kategoriseerima ning üritatakse arbitraarselt asju vältida või teisi asju üle tarbida. Tekib hävituslik side toiduga. Ja nii ollakse lõpus omadega täiesti augus. Soovitakse süüa tervislikult – aga tervislikkuse mõiste on nii perversne, et tervislikuks peetakse täiesti absurdseid asju ja metoodikaid. See aga viib selleni, et jäädakse siin-seal defitsiiti erinevatest toitainetest, siis ei suudeta end distsiplineerida, et seda absurdselt rasket menüüd järgida – siis õgitakse igasugu toitudest end lõhki ja siis tekib masendus ja kõik algab algusest peale.

See tekib ikka ainult psüühilise eelsoodumuse korral ja samal inimesel tekiks muidu selle asemel mingi muu häire.

Mina olen lihtsalt oma maitse arendanud kasulikumas suunas. Kui muud pole võtta siis asöön saasta ja peolauas ei piparda.

No ei saa jah. Kuid VÕIKS saada. Selles point. Kui inimesed teaksid paremini mida neil oleks VAJA tarbida siis nad avastaksid, et ruumi on ka väga palju selle jaoks mida nad TAHAVAD tarbida.

Mina TAHAN päikesekuivatatud tomateid ja kala ja võid ja pooltoorest munakollast ja maapiima.

Gluteen pole mingi hirmpaha asi mida vältida. Väga lai enamus inimestest võivad seda vabalt tarbida oma toidus. Kuid kuna teatud protsendil on sellega probleeme – kiputakse seda kategoriseerima kui midagi mida peaks vältima. Ei pea. Tuleb lihtsalt kindlaks teha, kas sulle sobib või mitte.

Ma arvan et ta on vähemalt risk ikka kõigi jaoks. Väga uurinud pole ja neutraalseid andmeid ka palju ei ole. Ta on suhteliselt seedimatu valk ja kaldub tekitama veidraid reaktsioone sooleseinas. Hea tervise puhul ta ilmselt ei suuda kunagi midagi reaalselt teha aga ega teda süüa mõtet ikka pole.

Ja alati jääb õhku ka see küsimus, et miks teraviljasööjad kehvema luustikuga on. Võibolla on asi gluteenis.

Ei ole sugugi erinev allergiatest. See, et mul on kassikarvade vastu allergia ei tähenda see seda, et ma käiksin ringi ja soovitaksin kõigil teistel ka kasse vältida. ” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Kassikarvas ei ole midagi fundamentaalselt halba. Gluteenis pigem on.

Ma ise söön gluteeni ka aga mitte tihti.

Ja mida see tavaline teravili ikka eriti luid nõrgendab. Selline pseudoprobleem mille põhjus on pigem teravilja ületarbimises ja kõige muu kehale vajaliku alatarbimises nagu ikka. Alati võib näiteks tuua, et isegi vett võib liiga palju juua, et tervisele kahjulikuks muutub. Seni kuni mõistusega asja võetakse ei ole mõtet midagi otseselt vältida ja paanikat tekitada.

Mõistusega pole midagi võtta sest mõistusega pole seda eriti analüüsitud. Ilmselt ei ole asi ühekülgses menüüs sest statistiline seos tavalise elanikkonna teraviljasöömise ja hambaprobleemidega oli ka kusagil artiklis olemas. Ja need va masaid olid ju ilma nisuta ka kole ühekülgse menüü peal, põhiliselt piim ja natuke verd.

Paanika, noh, valmis luudega täiskasvanul vist enam väga vahet pole.

Splitting hairs, aga olgu. ” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Ma pidasin küll siiski silmas poes müüdavaid toiduaineid. Võib ju spekuleerida, et miskis tootes on tegemist haiglaslikult muundud valkudega vms, aga kui selliseid asju karta siis kujutan ette, et poodi ei julgeks enam üldse minna ning peaks kuskile Brasiilia vihmametsadesse oma liha küttima minema. ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Ei ole juuste viilutamine. Kõik valgud lähevad mingil määral otse verre, mõned nagu gluteen on osaliselt üldse mitteseeditavad, mõned nagu kaseiin annavad bioaktiivseid lagunemissaadusi. Kaseiini kasomorfiinid on pigem kasulikud, kui just unisusega pole vaja võidelda, aga hulk otse verre minevaid valke või valkude lagundamissaadusi on kahjulikud ka. Nii et valk pole lihtsalt aminohappeallikas. Kui mittebioaktiivset ja immuunriskita valku tahad siis joo üdro isot ” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

No ensüüme üldjuhul toidust VAJA saada pole. Keha suudab vajalikud ensüümid ise toota, eeldades, et meil puuduvad meditsiinilised probleemid ning terve menüü on keha sisemisi protsesse piisavalt varustav.

Paljud toiduga saadavad ensüümid on kasulikud igas terviseolekus. Papaia ja ananassi seedeensüümid näiteks. Naturaalse piima seedeensüümid ka – pastöriseerimisega need denatureeritakse ja pastöriseeritud piim peaks suurema piimavalgutalumatuse riskiga olema.

Trenni järel imevad lihasrakud mingi poole tunni-tunni jooksul süsivesikuid ja ka muud suhteliselt rasvarakkudest paremini, ka insuliinist sõltumatult, seepärast on anaeroobne koormus suhkruhaiguse vastu hea.

Ja süsivesik-valk koos annavad lihtsalt suurema koguse insuliini ja kiirema imendumise kui kumbki eraldi.

Ei taha uskuda et sellise kirjeldusega ei oska ükski arst midagi öelda

Ära alahinda arste ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Pole väga minu teema aga ma arvan et võiks olla kesknärvisüsteemi väsimus küll, kui nii siis alati võib ju vaadata mida kerge puhkus või mõneks ajaks psühholoogiliselt koormavate alade vältimine majja toob.