AlanBStard
Forum Replies Created
-
Postitused
-
Eks see oleneb inimese temperamendist ka.
—
Selles suhtes on artikli fookus vale, et energiajooke esitletakse kui pahatahtlikke objekte, mis poelettidelt lapsi enda rüppe tõmbavad. Tegelikult peaks küsima, et mis on selle lapse elus / peres valesti, et tal on tarvis kuskilt energiat ammutada vms.
Temperament ongi aju ja keha biokeemia ja retseptoritundlikkuse üks väljundeid.
Ja miks peaks lapse elus midagi valesti olema.
Mul ei ole kofeiin kunagi mõjunud, ka lapsena, aga eks ta on väga individuaalne. Tundlike isendite maharahustamiseks see tauriin seal ongi aga ilmselt pole sa jälle selle suhtes tundlik
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Hell`s Breathi tooteinfos on kirjas, et seda ei tohiks kasutada kui on kalle depressioonile. Kas oskate öelda, miks?
Tüüpiline igaksjuhuks-märkus kohtuvaidluste tõrjumiseks
Seda kofeiini on seal üsna vähe, lihtsam oleks teed või kohvi kaanida.
Ja tauriin pehmendab nii kofeiini kui alkoholi mõju. Metamfetamiini oma ka. Iseasi et teda on seal sees vähe.
Minu meelest täielik totrus+ebateadus. Energiajook ei ole metamfetamiin aga artikli järgi võiks nii arvata. Põhimure minu jaoks on nende suhkru- ja värvainesisaldus.
Usun, et AlanBStard on pädev ja hakkaja inimene
” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Sul on kindlasti õigus aga mispuhul see jutuks tuli ?
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Mina soovin õnne alles täna et soovid ei kaoks teiste vahele ära ja ükski nüanss ei läheks kaduma
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Pigem ei reageeri rakkude retseptorid insuliinile. Insuliiniresistentsus, nagu ka Alzheimer on väga seotud mitokondritega ja nii mitokondrite tervist kui ka insuliinitundlikkust on võimalik parandada. Esiteks korralik uni, siis BCAA ja aeroobika.
Iseenesest kusagil arvati et banaba kasvatab isegi I tüübi puhul hävinud insuliinitootjaid Langerhansi saarekesi tagasi. Igatahes ta vähendab I tüübi insuliinivajadust.
Eesti keeles vist betoonkingad?
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Loodan, et see näitab seda, et inimesed on teadlikumad sellest mida nad endale suust sisse ajavad.
Ei näita. Pigem näiteks rasvatu piima ja tavalise piima hinnavahe on suureks läinud. Kunagi ammu oli rasvatu odavam kui rasvane.
Ja keegi ei ole ilmselt teadlik, et poepiima homogeniseeritud rasv ei sarnane kuigivõrd maapiima rasvale.
Isegi üsna kehvas seisus isendid peaks trenni ja ravimtaimedega normi saama igatahes. Terved aga kehva geneetikaga isendid peaks trenni, BCAA ja ravimtaimedega üsna normis püsima aga seda ma ei oska öelda, kui palju nad seejuures HFCSi saavad ahmida. Glükoosi ja tärklist pärast anaeroobset saavad kindlasti ahmida.
