AlanBStard
Forum Replies Created
-
Postitused
-
On 26. juuli 2016. a. at 3:51 PM, MaPo said:
Mida sa korti mõõtmisega saavutad? Või pigem – ja kui ongi “normist” väljas, mis edasi?
Vigane stressimehhanism, a la liiga madal, liiga kõrge, liiga sileda graafikuga, või deksametasooni-supressioonitestis mitte alla minev kort on üks (tuhandeid) jõuetuse võimalusi. Aga “mis edasi” on üsna läbiuurimata mädasoo
” data-emoticon=”” height=”20″ src=”/uploads/emoticons/default_smile.png” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” title=”” width=”20″ />Vähemalt tead, millega edasi tegeleda ja millega mitte.
(Lihtsalt liiga madalaga saab küll korti lihtsalt juurde süüa).
Amfetamiin ja nikotiin on populaarsed toidulisandid väsimuse ja jõuetuse vastu.
Aga jah, võimalikke põhjusi on miljoneid. Taustalugu ja elulugu aitaks ehk selle arvu piirata sajale.
See tervisesportlase pakett ei sisalda ühtki steroidhormooni. Kortisooli ja testo võiks vähemasti ära mõõta. Kilpnäärmevärgid vb ka. Ja vanu andmeid alles hoida ja vahel võrrelda.
On 3. juuni 2016. a. at 11:01 PM, AthleticMastery said:Tänud vastuse eest, aga eesmärk on kasutada massilisajat ja proteiini mõlemat, mitte teist proteiinipulbrit esimese kõrvale. Hera80 tahan soetada asendades HCP oma kui see otsa saab ja massilisaja eraldi juurde, mida ma hetkel ei kasuta.
Ma pole väga kindel et piimatoode taimetoit on.
Süsivesikuid peaks taimetoitlane piisavalt saama, ja kui see “taimetoit” pole sai ja makaronid siis vahest kvaliteetsemaid kui selle massilisaja tärklis ja suhkur.
Googel ei aita ja DEXAguru ma pole, aga lihtloogiline lahendus oleks et see suurem muscle tissue mass on koos lihasesisese rasvaga ja väiksem lean muscle mass on ilma.
On 10. mai 2016. a. at 6:50 AM, ROtter said:Inimesed on erinevad. Enda näite pealt ei ole siiski päris õige soovitusi anda.
Causes of individual differences in BMR[edit]
The basal metabolic rate varies between individuals. One study of 150 adults representative of the population in Scotland reported basal metabolic rates from as low as 1027 kcal per day (4301 kJ/day) to as high as 2499 kcal/day (10455 kJ/day); with a mean BMR of 1500 kcal/day (6279 kJ/day). Statistically, the researchers calculated that 62.3% of this variation was explained by differences in fat free mass. Other factors explaining the variation included fat mass (6.7%), age (1.7%), and experimental error including within-subject difference (2%). The rest of the variation (26.7%) was unexplained. This remaining difference was not explained by sex nor by differing tissue size of highly energetic organs such as the brain.[14]
Differences in BMR have been observed when comparing subjects with the same lean body mass. In one study, when comparing individuals with the same lean body mass, the top 5% of BMRs are 28-32% higher than the lowest 5% BMR.[15] Additionally, this study reports a case where two individuals with the same lean body mass of 43 kg had BMRs of 1075 kcal/day (4.5 MJ/day) and 1790 kcal/day (7.5 MJ/day). This difference of 715 kcal/day (67%) is equivalent to one of the individuals completing a 10 kilometer run every day.[15] However, this study did not account for the sex, height, fasting-state, or body fat percentage of the subjects.
Inimesed on jah ikka väga erinevad. Sh ka trenni, söömise, rasvapõletajate mõju. Ehk paksudel mõned rasvapõletajadki ei tööta.
On 10. mai 2016. a. at 8:14 AM, avetyyr said:Ei ole tõesti. Eks praktika näitab kõige paremini, aga oskan seda öelda, et sellise inimese baasainevahetus on juba 1200. Kui trenni ja liikumist ka arvestada, siis see jääb ilmselgelt liiga väheks ja ei ole jätkusuutlik. (Nädal aega 1200, siis tulevad metsikud isud- sööd 3000kcali korraga sisse,tunned end rõvedalt ja kokkuvõttes kaalu ei kaotagi)
Noo kirjutati just et “basal metabolic rates from as low as 1027 kcal per day (4301 kJ/day) to as high as 2499 kcal/day” ehk võib alla 1200 vabalt olla.
Ning nädalas isegi 2 päeval rohkem süüa paistabki BMRi langemise, aga ka stressi vältimiseks mõistlik strateegia, pidev ühtlane defitsiit paistab halb olevat.
Isegi TSH näit, mis sageli puudulikkuse näitamata jätab, on oluliselt üle optimaalse. Nii et selle järgi võiks ka annust suurendada.
Üldiselt võiks aga enesetunde järgi annust reguleerida. Ehkki kuulujuttude järgi türoksiiniga aka T4-ga paljud ei saagi normaalseks.
Forskoliin on taimeekstrakt. Reklaamitakse rasvapõletajana ja lihasekasvatajana, aga arvestatavaid tulemusi on katsetes saadud ainult meestel.
Eestis ka saadaval, 10% ekstrakt rasvapõletaja koostises, välismaal muidugi paremini saadaval, 20% ekstrakt väga odav, 98% ekstrakt kallim.
Kilpnääre on väga oluline baasenergiakulu regulaator.
Ma olen türoksiiniga huvi pärast katsetanud 50-500mg-ga päevas, 500mg tegi veidi ärevaks. “50mg rohkem” pole kuigipalju “rohkem”.
Türoksiin ei ole kilpnäärmehormooni aktiivne vorm,aktiveerivad dejodinaasid reguleeruvad suurtel annustel alla, nii et mõju ei kasva annusega võrdeliselt vaid vajub ära.
Mille näit see 3,2 oli?
On 19. mai 2016. a. at 0:13 AM, hiroki said:Nüüd on degenereerunud diskide tõttu tekkinud spondülolistees ehk selgroo lülikeha libisemine.
Spondülolistees tekib vist ikka pigem lülikaare defektist.
Ja sellestsamast tekivad kergesti ka diskiprobleemid, sest lüli liikuvus on liiga suur.
Gmaster tunneb asja nii et räägi jah temaga.
4 hours ago, Maagy said:Jah võtan igapäevaselt türoksiini, viimane vereproovi näit oli 3,2. Arsti väitel on mul alatalitlus kontrolli all ja sellest ei tohiks midagi sõltuda…
Mille näit see 3,2 oli?
Kui arst “kontrolli all” olemist TSH järgi mõõdab, siis see ei ole miskipärast hea näitaja.
Omaenda kilpnäärmetoodangut saab parandada forskoliiniga.
Aspiriiniga ka, selle pärast ta oli ka vanas heas ECA stackis, aga see vist pole pikaajaliselt hea valik.
ainevahetuse sellega tuksi keeranud. Iga suutäis salvestub nüüd, et olla valmis üha uueks ja uueks näljaperioodiks.
See regulatsioon käib valdavalt kilpnäärme kaudu, mis tal niikuinii eriti ei tööta. Kui juba tablette võtad, siis reguleerid ise tablettide arvu kaudu.
Aga muidugi käib regulatsioon kilpnäärmehormooni dejodinaaside kaudu ka, ja Eestis pakutav türoksiin vajab ka aktiveerimiseks neid dejodinaase.
On 12. mai 2016. a. at 5:48 PM, Opossum said:B-vitamiine tuleb võtta komplektselt
Miks? Mingil põhjusel müüakse neid ju eraldi kah.
Vähemalt osad neist osalevad omavahel seotud reaktsioonides, nii et ühe vitamiini lisakoguse poolt võimendatud reaktsioonirada tarbib ära teise varud.
Ei tea peast, millised. Sh sellised, mida B-tähega väga ei tähistata, nt alfa-lipoehape pidavat biotiini ära laristama.
4 hours ago, Opossum said:B6 siis), kas siis peaks võtma kuuridena või võib väiksemat kogust (nt. pakendil märgitud maksimumi, mida reaalselt võib pigem madalaks koguseks nimetada) igapäevaselt jäädagi võtma? Näiteks B6 puhul on see pakendi max soovitus 100mg/päevas, samas võib igalt poolt lugeda soovitusi 200-300mg võtmiseks.
Ma arvan, et seda ei tea keegi. Võta nii annus kui protokoll prolaktiini analüüsitulemuste järgi. Kui 100mg ei aita, siis 200mg. Kui kuur annab pikaajalise tagajärje, siis kuurina, muidu pidevalt
Palju neid vereteste vitamiinide puhul üldse usaldada saab?
Ei tea. Üks teine inimene ütles, et Synlabist tuleb palju kõrgeid tsingitulemusi.
Võib ka muid efektiivseid meetodeid prolaktiini puhul soovitada
Kabergoliin (cabergoline, Dostinex; dopamiini analoog) on kallis ja eestlasele raskesti kättesaadav.
On 6. mai 2016. a. at 9:40 PM, Opossum said:Tere
Sooviks hakata võtma B6-vitamiini. Lugesin, et Püridoksiini vormist on parem Püridoksaal-5-fosfaat (P-5-P) vorm, et keha omastab paremini ja lisaks väiksem võimalus närvisüsteemi kõrvalmõjudeks (ok, nii suuri koguseid ei tarvitaks nii või naa). Kas Eestis on kuskil P5P varianti mõistliku hinnaga saadaval?
Teine küsimus on E-vitamiini kohta. Kasutaja AlanBStard on siin foorumis mitmes teemas hirmutanud, et tavalise apteegist ostetud E-vitamiini manustamine võib kehale hoopis negatiivse efekti anda. Kuna keegi talle vastu pole vaielnud, siis eeldan, et nii ongi? Mis nime alt ja kust selle “õige” E-vitamiini siis Eestist leiab?
Küsimused on ajendatud sellest, et vaja prolaktiini taset veidi madalamaks saada.
Kõik edukad ja mõned ebaedukad katsed prolaktiini alandamiseks on tehtud püridoksiiniga. See on lihtsalt püridoksaal-5-fosfaadi lähteaine, nii et P5P peaks justkui sama tegema.
Samas, püridoksaal-HCl siin rottidel prolaktiini ei alanda, püridoksiin-HCl alandab, nii et eri lähteainetel on vahed sees: pmid.us/501547
(Püridoksaal-5-fosfaat hüdrolüüsitakse tegelikult soolestikus püridoksaaliks ja pärast imendumist fosforüülitakse jälle tagasi püridoksaalfosfaadiks. Sama peaks juhtuma püridoksaal-HCl-ga, nii et nad peaks käituma ka muus osas sarnaselt).
Ei leia praegu head allikat, mille põhjal P5P peaks neuropaatiariskivaba olema. Avaldatud neuropaatiajuhtumid on küll kõik püridoksiiniga. Aga teda kasutatakse ja uuritakse rohkem, nii et see ei pruugi olla näitaja.
E-vitamiin on looduses erinevas vahekorras tokotrienoolide-tokoferoolide segu.
Kõige kasulikumad on tokotrienoolid, tokoferoolidest oli parim vist gammatokoferool. Kõige halvem on puhas alfatokoferool.
Sünteetiline või poolsünteetiline E ongi puhas alfatokoferool, kas niisama või mingi estrina.
Aga üks sünteetiline ester, alfatokoferoolsuktsinaat, paistab tänu sellele suktsinaat-anioonile olevat sama hea nagu looduslikud tokotrienoolid.
Looduslike tähistus on vastavalt sisule nt tokotrienoolide segu (saadakse tokotrienoolirikkast annaatost), tokoferoolide-tokotrienoolide segu (näiteks palmiõlist), tokoferoolide segu vms.
Kõige parem valik oleks tokotrienoolid. Vbl ka sünt alfatokoferoolsuktsinaat. Neid vist omavahel võrreldud ei ole.
Kui E-vitamiin on ka prolaktiini jaoks, siis seda on minu teada kirjeldatud ainult 1 katses ureemiaga hemodialüüsipatsientidel, ja normaalsete neerudega katsealustel seal ei alandanud prolaktiini:
pmid.us/1490755Varajane, on 10 Nov 2015 – 17:14, said:
Pean ütlema, et pildilt pole ühtegi veresoont näha. Kui tahad, et sooned ka nn tavaolekus paistaksid, siis vist ainus variant on omada suhteliselt madalat rasvaprotsenti
Veidi aitavad ka NO lähteaineted ehk pump-tooted, või soontest ülespoole väikese pinge alla paigaldatud žgutt.
gmaster, on 10 Nov 2015 – 00:47, said:
ilma pilti nägemata pakun et jah need on veenid..
Kindlamaks tuvastamiseks võiks teha veresoonde sisselõike ja jälgida, kas veri voolab rahulikult ja ühtlaselt või kiirelt ja pulseerivalt
Üldiselt paistab et korrapärased söögiajad on head.
Huvitav väide seal, “Väga vara tööle minnes ei soovitata süüa rasvast hommikusööki, kuna tavaliselt tekib pärast seda unisus ning tööliigutused ei ole väga energilised.”
