AlanBStard
Forum Replies Created
-
Postitused
-
Ma ise ei ole neid kasutanud. Olen kuulnud küll, et annab efekti, kuid ei oska praegu kommenteerida, kui pika-ajaline või tõhus see on. Kui ma midagi oma nimel soovitan, siis seda, mida oleme ise kasutanud. Ma olen vajadusel eelistanud hiinlaste Roosipastat, mis väidetavalt toidab organismi enda bifidobaktereid. Minu jaoks jääb õhku praegu küsimus, kas võõraste bakterite sissesöömine tekitab soolestikus püsiva kasulike bakterite koloonia või on efekt ainult tarbimise ajal. Seetõttu eelistaksin isiklikult roosipastat, kuid ma ei ütle, et Biolatte toodetest ei võiks abi saada.
On ilus muidugi unistada et toitu, vett, õhuhapnikku, vitamiine ja piimhappebaktereid saaks tarvitada aastas korra väikese kuurina ja ülejäänud aja ilma olla aga see ei pruugi alati toimida
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Immuunsus ei ole kunagi liiga tugev
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Väga paljudel on “liiga tugev”. Allergiad ja autoimmuunhaigused on tüüpilised steriilse tsivilisatsioonikeskkonna tooted.
Selle uuringu järgi on ka küüslauk veresoonte puhastaja.
He also notes that another Kyolic study shows that “our garlic supplement was effective to slow down the plaque formation in a coronary artery,” which he says is “much closer” to heart disease.
Ummistumise aeglustamine pole päris sama mis puhastamine. Granaatõun on vist ainus mis on veresooneseinu puhastanud.
Unusta ära.
Researchers have also found out that lowering C-reactive protein does not protect people from developing heart disease.
Unusta ise
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>CRP on üks endoteelifunktsiooni marker ja üks väheseid mida Eestis saab mõõta.
Markeri allaajamine ilma põletikulist protsessi ennast mõjutamata ei paranda küll midagi aga tema järgi saab siiski olukorda päris hästi hinnata.
See et üks artikkel vastupidist väidab ei muuda veel teisi artikleid olematuks.
C-reaktiivset valku ehk CRP-d mõõdeti eelmisel aastal päris mitu korda aga pakun, et seda ox-LDLi on Eestis vist päris keeruline mõõta.
Ei ole keeruline, kui on normaalne perearst aga selliseid on vähe.
Kuhukanti su CRP siis jäi standardvahemiku suhtes?
Comarketis oli kaks 100%-list graanatõunamahla. Liiter oli mingi 3 kandis.
Nii aasta tagasi olid nad veel 2 euro kandis. Ja 100% mahla nime kannavad nii hapud maitsetud veed kui rikkaliku maitsega ja magusad mahlad. Ilmselt aetakse pressi alla väga erineva kvaliteediga materjali.
Usu mind organism ei suuda alati kõikke 100% omastada !Organism ei suuda kunagi kõike 100% omastada.
Üldkolesterool pole ilmselt kuigi oluline näitaja, teda mõõdetakse selle pärast et teda on odav mõõta.
CRP ja oksüdeerunud LDL ehk ox-LDL (test on vist “kõrgtundlik oxLDL”) tuleks ära mõõta. CRP-d mitu korda sest ta läheb nakkustega kohe üles aga oluline on just baastase.
Statiinid võiks küll ära unustada aga granaatõunamahl ja granaatõun ise on korralikult läbiuuritud veresoonepuhastajad. Piisas vist 300 ml mahlast päevas aga juua tuleks nii päris pikka aega.
Ja oliiviõli ning kookosõli soodustavad kolesterooli kasutamist steroidide sünteesis.
Apteegivitamiinidest on kahjulik E-vitamiin D-alfa-tokoferooli kujul. Teistel väga ei tohiks vahet olla. Ja ülekontsentreeritud vitamiinide müüki Eestis näha on sama reaalne kui päkapikkude tantsu näha.
Eesti ravijuhend on küll üks viimane asi mida autoriteediks võtta minu meelest
” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Ma pole viimasel ajal aktiivselt teemat jälginud aga mälu järgi olid põhiprobleem oksüdeerunud LDL ja veresoonepõletik.
Riskiteguriteks lisaks transrasvadele ka farmatseutiline E-vitamiin alfa-tokoferool, ja oksüdatsiooni eest kaitsvaks vahendiks looduslik E-vitamiin.
Veresooneseinu peaks puhastama granaatõunamahla joomine. Kahjuks selle mahla hind pidevalt tõuseb ja head mahla on harva
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Ott, ole kaval ja vali endale perearstiks spordiarst. Mul endal näiteks perearst Tarvo Kiudmaa
Vales linnas elab ja töötab
Ehkki tegelikult ma võtaks perearsti kasvõi Lätist kui ta annaks mulle need asjad ja testid mida ma küsin.
Mehed lähevad peaaegu kõik lapse saamise aegu pontsamaks nagu ka emad et oleks parem last nunnutada
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>See on üsna üldtuntud ja läbiuuritud nähtus aga mis seda signaliseerib see pole teada.
Aga kui wähjal 2004 imikut ei olnud siis ei olnud
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>
