AlanBStard

Minu CRP oli < 3.. vist alla 2 midagi tavaliselt.

Selle granaatõunamahla paki peale, mida juba pikemat aega joonud olen (4U vms), on väga äkki tekkinud silt, et sisaldab suhkrut. See oli enne ainukesena klaasi valades sellise usutavama koostisega ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Tee äkki ApoE geeni test ka, võimalik et sul on rohusööja variant ApoE4 ja loomset rasva väga palju ei kannata ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

(Kui keegi teab kus odavamalt geeniteste saab kui Asper Biotechis siis ärge varjake ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>)

((Keegi võiks või, vaala- ja hülgerasva südamemõju vaadelda ApoE-geeni järgi… keskmiselt on need “loomsed rasvad” südamele kasulikud aga äkki sõltub geenivariandist))

Stress on hea immunosupressant. Aga mis veel hullem, kutsub esile ka immuunsüsteemi veidrusi nagu autoimmuunhaigused.

C-vitamiini grammiannuste mõju on osaliselt ilmselt just stressireaktsiooni piiramine.

Aga C takistab ka osa viiruste tegutsemist.

Kas toidulisandid on kahjulikud?

Olen kuulnud, et kui kasutada ja hiljem enam ei kasuta siis kaovad lihased kiiresti ära ja tekib rasv. ( Ja kui paksuks minna siis hiljem on seda rasva väga raske maha saada)

Ma olen kuulnud et maakera sees on teine, suurem maakera, mis koosneb hülgerasvast ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Crossfitil on palju harjutusi mida üle võtta, ja palju harjutusi mis on parem kohe ära unustada. Kavad unustaks ka parem kui rabdomüoloosi ei taha ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Aga nende harjutustevideodest olen ma igatahes palju kasu saanud. Nii motivatsiooni kui korrektset tehnikat.

Kui ma nüüd ei eksi, siis immuunsüsteem peaks teatud osas mikrofloora funktsioneerimisele tuginema (mida saab tagada teatud koguses õigete piimhappebakteritega). Vastasel korral pole väga ühestki sissesöödavast vitamiinist kasu. Right? ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Probiootikud (bakterid ja kõhuussid) on immuunsüsteemile vajalikud teatud immuunreaktsioonide esilekutsumiseks, et ta omadega segi ei läheks.

Eriti on nad vajalikud väga varases eas.

Segiminek väljendub näiteks allergiate ja autoimmuunhaigustena, krooniliste põletike ja muude nurjatustena.

Nimelt sirvisin täna ühte Tiiut, kus räägiti kepikõnnist. Inimesed kurdavad, et kepikõnd peksab käed ja jalad ära. Soovitati siis kanda pehmeid tossusid ja alustada rahulikult. “Loomulikult, kui alustada kohe 10km käimisest, jäävad jalad haigeks”.

Maitsekas ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Kuhu me kahekümne aasta pärast jõuame kui joome vaid toidulisandeid?

Sa viskad ikka alati pesuveega lapse ka välja.

Tänapäeva “toidulisandid” olid loodusrahvastel toit ja on aasias tihti siiamaani.

(Ei pea silmas mingit kommertstoodet)

Inimese organism on niimoodi loodud,et tema immuunsussüsteem peab ise hakkama saama haiguste tõrjumisega,välja arvatud ekstreemolukorrad nt.gripilained jne. Sina kasutad liiga palju igasuguseid lisavahendeid tehes sellega organismile “karuteene”.Nüüd ei viitsi immuunsussüsteem ise piisavalt võidelda,vaid loodab nendele “abivahenditele”,mis kahjuks ei ole nii täiuslikud kui arvatakse ja farmaatsiafirmad reklaamivad. Mina soovitan sul nendest loobuda või võtta korraga ainult ühte kuuridena ja aeg-ajalt vahetada.

Ei usu. Immuunsüsteem on üks segane sasipundar ja võib vabalt puusse panna, eriti tsiviliseeritud inimesel.

Ja kroonilised põskkoopa- ja muud ülemiste hingamisteede probleemid on sageli mingi paikne probleem. Tihti ka väga raske jälile saada.

Meditsiin on tegelikult alles lapsekingades.

Minul olid mitu aastat pidevad “külmetused” ja sain ühe põskkoopaoperatsiooniga lahti, aga see oli tegelikult juhus, operatsiooni eesmärk ei olnud üldse külmetushaigustega seotud ja keegi ei osanud midagi intelligentset nendest pidevatest haigustest arvata.

Dynamisan ilmselt tõesti on jura. Looduslikke võtteid võiks veel katsetada, paikne soojendamine, aurutamised ja muu ökop’sk ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Tsink annab paikse efekti seal kuhu ligi pääseb.

Cordycepsi võib katsetada aga nende kvaliteet on väga erinev.

Mandlite nüsimine võib mõnda aidata.

Ütleme nii, et sama asi on ka L-karnitiiniga. Üks uuring tõestab, et L-karnitiini tarbimine poole aastaga tõstab karnitiini taset organismis, aga kas tänu sellele ka rasva põletab. Ei ole tõestatud.

Rasva põletamine, kui see üldse toimub, on karnitiini mõjudest ilmselt kõige mitteolulisem ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>