AlanBStard
Forum Replies Created
-
Postitused
-
Maasikas on räme, lääge ja kleepuv
” srcset=”/uploads/emoticons/sad@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Veega vähemalt.
Pudrune ei ole, limane rohkem
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Pudrune on Slow FX, äkki sa ajasid sellega segi.
See, et taimerasvad transrasvadega ühte patta pandi, pani ka mind imestama. Küsimus on ju siiski erinevate rasvade vahekordades.Ei pandud, osa taimerasvu on ju “heade” nimekirjas. Ma ei oska öelda, kui põhjendatult, aga tundub et on ikka vahe küll eri rasvadel-õlidel, peale küllastatuse, ja küllastamatuse asukoha ahelas. Näide wikist:
Cottonseed oil is a vegetable oil extracted from the seeds of the cotton plant after the cotton lint has been removed. It must be refined to remove gossypol, a naturally occurring toxin that protects the cotton plant from insect damage. Unrefined cottonseed oil is therefore sometimes used as a pesticide. In its natural unhydrogenated state cottonseed oil, like all vegetable oils, has no cholesterol. It also contains no trans fatty acids. However, it does contain over 50% Omega-6 fatty acids and only trace amounts of Omega-3 fatty acids, and the imbalance is considered unhealthy if not used in moderation or balanced elsewhere in the diet. Further, these polyunsaturated fats can potentially go rancid during the extraction process.
Some consumers are wary of cottonseed oil because cotton crops are one of the most chemically-intensive crops grown in the U.S. Many chemicals approved for use on cotton are not approved for use on food-based crops. Cotton field leftovers, or gin trash, is frequently fed to cattle.
To produce soybean oil, the soybeans are cracked, adjusted for moisture content, rolled into flakes and solvent-extracted with commercial hexane. The oil is then refined, blended for different applications, and sometimes hydrogenated. Soybean oils, both liquid and partially hydrogenated, are exported abroad, sold as “vegetable oil,” or end up in a wide variety of processed foods.
Mercola, Weston Price ja Pottingeri suhtes soovitan VÄGA kriitiline olla…Nende argumenteerimiskvaliteet ei pruugi olla 100% kvaliteetne, aga mitte ka täielik jama ja üht-teist huvitavat nad igatahes välja kaevavad.
Minu meelest olid nad esimesed, kes sojaga seotud probleemidest hakkasid rääkima, ehkki paistab et info on ammu olemas, nt sealt leitud (vabalt valitud) viide:
http://www.ncbi.nlm.nih.gov/sites/entrez?c…pt=AbstractPlus
Ja vähemalt soja osas tuleb neil vastu seista suurele laviinile üliebakvaliteetsele kommerts”infole”. Enamik inimesi räägib tõsimeeli, et nt “küll ma olin täna tubli ja tervislik, sõin isegi mingit sojakohupiima”.
Tõsi, ega nalja pole ühegi “kasuliku” asjaga, peaks vist natuke uurima:
http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/1180891…Pubmed_RVDocSum
EDIT, natuke uurisin:
Täisartiklid on paljud tasulised, aga pisut rahustava jupikese google ühest näitab:
“In comparison with humans, rodents are highly sensitive to goitrogenic treatment, … Furthermore, in comparison with the usual human green tea intake, .”
Näriliste ainevahetus on üldse üsna erinev ja annused olid väga suured, 13 nädala jooksul ilmnes nõrk mõju, kui sööt sisaldas 1,25% rohelise tee ekstrakti ja tugev mõju siis, kui sööt sisaldas 5% rohelise tee ekstrakti.
Minu max on kuskil 1 g ekstrakti päevas.
Lisaks teine artikkel:
http://jn.nutrition.org/cgi/content/full/134/12/3431S#T3
Aga jutt areneb juba väga teemast mööda.
PS. Fred, siin võib rohkem Jorgeneid olla kui pealtnäha paistab. Mõni võibolla küll täppidega
” srcset=”/uploads/emoticons/sad@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Ei ole väga kvaliteetne artikkel… isegi näidistarvitaja valik ei olnud kõige relevantsem.
Aga arutelu pole vist mõtet arendada
” srcset=”/uploads/emoticons/sad@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Kui vähegi haiguseuss majas, tasub tsinki süüa “ECHINA SINKKI+C TBL N70” koostises.
Üsna hea külmetushaiguste vastu ja sisaldab ka looduslikku C-vitamiini.
Maitse on muidugi enamikule vastik (parima efekti haiguste vastu annab ta just suus imedes).
(Saadaval on ka “kirsimaitseline” analoog, kus annused on väiksemad ja maitse eriti nilbe: ECHINA SINKKI CHERRY TBL N70 (46.0G)).
Trennijärgselt pead kindlasti ka sööma ning üle 75 minuti ei soovitata trenni teha (jõusaalis eriti).Pärast 1h võiks hakata süsivesikutega taastusjooki tarvitama, nii ei tohiks probleemi olla.
kuuliks – Vägivaldur vastas minu postitusele, EI me ei oska kumbki selle Beceli kohta kommenteerida, kuna pole ei uurinud ega tarbinud. Tõenäoliselt on anelkal õigus – kui tegemist on margariiniga, siis sisaldab ta ikkagi trans-rasvu.Ma ju ütlesin, et ei sisalda
” srcset=”/uploads/emoticons/sad@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Osa margariine on juba muul viisil kokku pandud, Becel teiste seas.
Aga Becel sisaldab lisaks soja fütosteroole. Üks tuntuim fütosterool on beeta-sitosterool, Prostamool Uuno toimeaine, 5-AR-inhibiitor, kulturistide seas populaarne, takistab dihüdrotestosterooni tootmist. Dihüdrotestosteroon teeb poisikesest mehe ja mehest Tarzani, aga viib ka juuksed peast ja mõjutab eesnäärme vohamist. Aga viimast minu teada mitte ilma östrogeenita, nii et ma loodan et lõpuks õnnestub kõik östrogeeni tõusu kaela ajada. Sest DHT vananedes ei tõuse, aromataas ja östrogeen tõusevad.
Lisaks paistab et see sitosterool alandab LDL-kolesterooli taset.
Mida need ülejäänud steroolid teavad, ei tea. Isasemaks ilmselt mitte
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Joe Berardi igatahes ühte sellist sterooli, beeta-sitosterooli kiidab. (EDIT: see on vist Uuno Prostamooli põhiline toimeaine ka).
Ja EL tervishoiuametnikest mina eriti heal arvamusel ei ole. Pigem eriti halval
” srcset=”/uploads/emoticons/sad@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Aga neid on vist rohkem steroiditarvitajatele vaja… usun et neid on tema klientide seas palju.
Mulle 5-alfa-reduktaasi inhibiitorid ei sümpatiseeri, ja loodan et kõigis DHT-ga seostatavates hädades jääb lõpuks ikkagi süüdi östrogeen
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Ahjaa, trans-rasvu Becelis ei paista olevat, nii et ta pole “tüüpiline paha margariin”.
Nii kaua, kui tegu on margariiniga. Või on see mingil imemoodusel toodetud?Osa neist on, Becelist ei tea midagi… mis jutt seal on siis. Kui see saladus pole
” srcset=”/uploads/emoticons/sad@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Peale trenni piima?? Piim on kaseiin ning on aeglaselt imenduv juu. Peale trenni tuleks tarvitada kiiresti imenduvad vadakut” srcset=”/uploads/emoticons/sad@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Kustkohast see vadak sinu arvates pärineb ? Ega ometi piimast ?
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Ega see valgupulbrite tarvitamine tegelikult väga loogiline ei ole.
Pestakse piimast (või vadakust) suhkur välja, kuivatatakse valk pulbriks, siis segatakse uuesti vee ja suhkruga ja juuakse ära.
Suhkru omadused on muidugi natuke erinevad.
Selga tugevalt koormavaid ja riskantseid harjutusi, nagu jõutõmme ja kangiga kükk tuleks esialgu vältida, muid erinõudeid minu teada küll pole.
Selge et pead õppima selga hoidma ja koormama ainult nõgusas asendis.
Mina teen selga trennis iga kord, enne trenni üks seeria et toonus üles ajada ja lõpus korralikumalt.
Kui lapsest peale paks, siis võivad tugevad füsioloogilised eeldused ka olla.
Paistab et parimateks rasvapõletajateks peetakse intensiivset anaeroobset trenni, nagu jõusaal minimaalsete puhkustega, Tabata meetod, intervallsprint; proovi neid.
Kui vana sa oled üldse ?
Energiat trenniks annavad nt stimulandid, sh kohvis, tees, kakaos olevad; testosteroon, heade tulemuste nägemine, head treeningtingimused.
Mida sa seal 1,5 tundi teed, ei kujuta ette, aga kahtlustan et intensiivsus on seal üsna null
” srcset=”/uploads/emoticons/sad@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Mul on selg opereeritud ja ega ilma trennita pikalt elada ei lase. Vahel on hommikul vaja enne tõusmist voodis kergelt sillas hoida, et seljasirutaja toonusesse ajada.
Kuumsuitsu puhul võib küll olla rohkem, aga külmsuitsu puhul mitte.Suitsutamise ja ka grillimise puhul on probleemiks mitte lihas rasvadega toimuv, vaid põlemisel, ka sütele tilkuva rasva põlemisel tekkivad PAH-id (polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud), nende kohta ma selle jutukese kopeerisingi kusagilt.
>Kas “Marine oils” tähendab veel midagi peale kalaõli?
Poliquin reklaamib nt krilliõli; seda oli siin või kusagil teises poes ka millalgi müüa…
Aga hülge- ja vaalarasv peaks nime poolest ka sobima
” srcset=”/uploads/emoticons/sad@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>>Millest algab on “väga kõrge temperatuur”, mis rasva kahjulikuks muudab?
Tavaline soovitus on alla 170 kraadi umbes. Kui suitsema hakkab siis on kindlalt üle.
>Liha suitsetamine peaks teoreetiliselt siis rasva “ellu” jätma? Või suitsetamisel omandab liha hoopis pigem kahjulikke aineid juurde nagu lahtisel tulel küpsetamiselgi?
Olulised parameetrid:
* toidu valmistamise aeg,
* kasutatud kütus,
* kaugus kuumutamise allikast,
* rasva nõrgumine küttekehale (võimalik rasva pürolüüs ja PAH-ide teke),
* töötlemise viis (grillimine, röstimine, praadimine, jms).
Näide:
PAH summa, µg/kg
Sütel grillitud liha 300
Suitsutamine 210
Röstimine 130
Aurutamine 8,6
Suitsutusainete kasutamise korral 0,3
Suitsutatud liha sisaldas arvuliselt kõige rohkem erinevaid PAH-e – 35.
3 tundi suitsutamist andis kõige kõrgemaid kantserogeensete PAH-ide kontsentratsioone.
Vertikaalsel grillimisel välditakse rasva voolamist küttekehale ja PAH-ide kontsentratsioon on 10–30 korda madalam
kui horisontaalsel grillimisel.> Või kas peale hautamise on võimalik teha lihast süüa nii, et rasva kuumaga ei kahjustaks?
Ega praadimine just ideaalne ei ole aga “väga kõrge temperatuur” on tavaliselt see, kus rasv suitsema hakkab.
Ja vertikaalne grill ehk kebabiahi pole ka ilmselt selles mõttes üldse paha.
>Taimeõlide ületarbimine on kindlasti halb, aga siin on nad lausa vähitekitajateks tembeldatud. Kas asi on ikka nii hull, et neid ei peaks üldse tarbima? Või on küsimus ikka kogustes?
Mitte taimeõlid vaid töödeldud õlid… Need seal nimekirjas on üldiselt väga ulatuslikult töödeldud. Töötlemata kujul on mõned neist üsna mürgised.
Mõju osas esialgu ei kommenteeri.
