AlanBStard
Forum Replies Created
-
Postitused
-
9 hours ago, MaPo said:
Ei ole väga mõistlik soovitada ohtrate loomsete rasvade söömist, isegi selle valguses mitte, et “rasvad on rehabiliteeritud” ja paleorahvas teeb omale või-kohvi. Liigsed loomsed rasvad jäävad siiski põhilisteks südame-veresoonkonna haiguste tekitajateks, mida iganes low-carb promojad ka ei räägiks.
Noeitea. Või kohta olen näinud vähemalt üht südamesurmade tillukest vähenemist näitavat vaatlusuuringut.
Taimetoitlasegeeni ApoE4 kandjatel võib ehk loomsete rasvadega probleeme olla. Mainitud uuringus ilmselt mattusid ApoE4 kandjad statistiliselt mittekandjate alla.
59 minutes ago, 47 said:Teemaalgatajale – peale hüdrogeenitud taimsete rasvade (transrasvad) ei tee ükski toitaine paksuks. Paksuks teeb ebaoptimaalne, füüsilisele aktiivsusele ja füsioloogilistele eripäradele mittevastav toitumine. Ja nagu AlanBStard kirjutas, kõikidele inimestele sobivat ideaalmenüüd pole olemas.
Mõni toit paneb rohkem õgima või muudab (niigi paksusele kalduva inimese) unisemaks (loomupäraselt saledad kipuvad, vastupidi, söögi peale aktiivseks muutuma).
Nii et toitaine võib paksuks teha küll.
Tahtejõuvaru on piiratud resurss ja individuaalselt väga erinev.
Söömiskalduvused on ka väga erinevad.
Ideaalmenüü ka eri inimestele erinev.
E621 tuli rottidele sööta grammides, et nad õgima panna.
QuotePole midagi elustiilis radikaalselt muutnud.
Noo, omajagu ikka oled küll:)
QuoteÜhesõnaga mul on viimase mõõtmise järgi testo 2x kõrgem kui enne. Arvad, et mul ei teki väsimust?
…ütleb Myfitnessis enim trenne andnud personaaltreener, või mistan’d oligi:)
QuoteTasub jälgida testosteroonitaset pikema aja jooksul. Näiteks synlab.ee saad ise mõõtmas käia. Viimases saad ka vitamiine-mineraale jms ise lasta mõõta.
Seda kindlasti. Muud steroidhormoonid ja tervisenäitajad, ja hea oleks kui pikema aja jooksul. Tulemustele võiks märkused ka juurde kirjutada hetke eluolu, trenni, enesetunde ja tervise kohta.
Korralikult tsinki, ingverit, granaatõuna ei tee ka kellelegi paha, sõltumata muudest teguritest.
Ja muidugi mainin enda osalusega sündinud sülelast, testoboosterit King of Spades: http://fitshop.fitness.ee/testosteroon/0/readmore/1153/
Pakuvad vist, mitte ei tule automaatselt.
Aga postikuluga koos on see tasuta pakk kallim kui apteegist kalaõli ostes.
Kui T-geeli munadele (ja ainult munadele) määrida, siis tegelikult võrdub.
Aga arst sinna pigem keelaks määrida.
Kreatiini sisaldab rinnapiim niikuinii.
Ülejäänutega otsi parem kusagilt kokkuvõte, aga erinevalt rasedusajast on imetamisel enamus asju ok. Ja kogused vahel suuremad kui tavainimesel, sest osa kulub piima peale.
Lambalääts/trigonella on üks populaarne rinnapiimatoodangu suurendaja, mida samas ka sportlikel eesmärkidel kasutatakse.
On 14. august 2016. a. at 1:05 AM, SKG said:Ma pigem pidasin seda silmas, et kui oled testo vms peal, siis ei saa lootma jääda, et see sind täiesti viljatuks teeb.
Sperm count ei lähe päris nulli alati.
Selle nahka läks ka testost aretatav rasestamisvastane vahend meestele. Iseenesest suurepärane idee, aga kõigil ei tööta.
Selle asemel hakati siis aretama progestiiniga asja, mis paljude jaoks on väga halb idee. Sest suured progestiini depooannused on üks keemilise kastreerimise vahend, ja tundlikel mõjuvad ka väikesed annused halvasti.
Mingis võrdlevas uuringus oli nt neegrite endogeense testo supressioon steroidikuuril minimaalne ja asiaatidel väga suur.
(PS. ilmselgelt testo ei tee viljatuks, süstile järgnev dihüdrotestosterooni puudus teeb).
On 1. august 2016. a. at 9:52 PM, ROtter said:Lulz @ (pool)sünteetilise alfatokoferooli, isoleeritud beetakaroteeni ja sünteetilise foolhappe näidete peale arutelu üles ehitamine.
Aga jah, eks just sellised asjad moodustavad nn toidulisandite põhimassi.
On 29. juuli 2016. a. at 8:17 AM, LiisA-L said:Ootaks isegi arvamusi selle artikli kohta. Mingid kaalu alandavad tabletid/joogid/pulbrid võivad tõesti kahtlase väärtusega olla ning needki kuuluvad ju toidulisandite alla. Tean ühte perekonda, kus pereisa suri maovähki ning lähedased kahtlustasid, et see võis olla mingist eritoidust, mida ta kaalulangetamise eesmärgil tarbima hakkas.
Toidulisandite põhimass on kahtlase väärtusega. Aga seda on ka näiteks ravimite põhimass.
Osa lisandeid on väga põhjalikult läbimõeldud, varustatud korraliku kirjanduse ülevaate ja mõjumehhanismide kirjeldusega. Osa on üsna teaduse lõikava serva peal. Sealhulgas mõned kaalualandajad.
Ei saa öelda, et parem teaduspõhisus annab ka parema turuedu, pigem vastupidi. Üks mu lemmikarendaja on mitu korda pankrotis käinud.
Toidulisandeid tarbivad rohkem terviseprobleemidega inimesed, nii et suurem suremus tarbijate seas on igati loogiline. See pereisa ilmselt läheb ka siia kategooriasse. Võrrelda tuleks mõju samasuguste tervisenäitajatega inimestel.
Hirmus ususõda on lahti läinud. Ebavajalik draama.
Tundub täiesti tavaline populaarteaduslik artikkel.
Aga proua nimi on naljakas küll:)
On 28. juuli 2016. a. at 9:16 PM, 47 said:6) Toidulisandid, mis toimivad, on tsink, foolhape ja d-vitamiin. Usutavasti pole hea teadur sattunud veel EFSA poolt lubatud toidulisandite terviseväidete andmebaasi lugema
EFSA lubatud terviseväidete andmebaas pole oluliselt kvaliteetsem kui too artikkel. Samasugune ametnikuvisioon teemast. Natuke põhjalikum muidugi.
Naturaalsete folaatide sünteetiline mittelooduslik analoog foolhape ei ole nii pööraselt lahe, et seda lausa eraldi välja tuua.
Artikkel on tüüpiline Postimehe tervisenurga tase. Pealkiri on toimetaja sünnitatud klikimagnet.
Võibolla on toimetaja tekstile ka lennukaid väiteid juurde ja sisu maha keeranud.
On 26. juuli 2016. a. at 8:41 PM, andero12 said:Löö Youtube-i HYPHY MUD ja vaata, mis juhtub.
Youtube is the new Google.
11 minutes ago, MaPo said:Lõpetaks selle BCAA-de põhjendamatu promomise?
BCAAd jah, konkureerivad türosiini ja trüptamiiniga suurte neutraalsete aminohapete transporteri pärast, mõnel võivad just dopamiinipuuduse, nt jõuetuse anda, mõnel serotoniinipuudlejal depressiooni. Teoreetiliselt, aga mõni bro räägib et tal on nii.
Eks neil ole igasugu häid omadusi ka, mitme otsaga asi.
