AlanBStard
Forum Replies Created
-
Postitused
-
Mina nõustun pigem selle koolkonnaga, kes ütleb, et (välja arvatud haiguslik) ülekaalu puhul on tegu eelkõige motivatsiooni ja tahtejõu puudusega. Ehk siis võimetusega end ohjeldada. Puhtmatemaatiline toidukordade jagamine kõigile ühtmoodi ei anna võitu, vaid on üks teguritest.
Liigne primitiviseerimine pole kunagi abiks. Üldjuhul pole olemas “haigusi” ja “terve” olemist, on pidev ühtlane lai spekter seisundeid, kuhu keegi tõmbab suvalisse kohta kriipsu et vott siitmaalt on haige. Ja siis kõik eeldavad et ühelpool kriipsu on ühesugune homogeenne rühm ja teiselpool kriipsu teistugune homogeenne rühm. Ei ole.
Ja. Toidukordade arvu on märksa lihtsam kruttida kui motivatsiooni ja tahtejõudu süstida.
Või vähemalt legaalsem
” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Suurema valgukoguse lihast kasvatavast ja rasva vähendavast mõjust räägib juba piisavalt palju uuringuid nii et mingi seos siin peab olema.
Toidukordade arvuga on segasemad ja ilmselt ka individuaalsemad lood.
Euroopas on ta ravim, USA-s toidulisand. http://en.wikipedia.org/wiki/Glucosamine#Legal_status
Eestis on mõned vormid ravimina registreeritud, enamus neist retseptiga http://193.40.10.165/register/register.php?lk=1&otsi=J&keel=est&inim_vet=inim&raviminimi=&ta_eesti=gl%FCkoosamiin&ta_inglise=&ta_ladina=&atc=&mlhoidja=&spckp_algus=&spckp_lopp=&pilkp_algus=&pilkp_lopp=&naidustus=&mlnr=&mlkp_algus=&mlkp_lopp=
Veel tsitaat wiki-st: “A meta-analysis concluded: “Compared with placebo, glucosamine, chondroitin, and their combination do not reduce joint pain or have an impact on narrowing of joint space. Health authorities and health insurers should not cover the costs of these preparations, and new prescriptions to patients who have not received treatment should be discouraged.”
Uduselt mäletan et seda metaanalüüsi on ka omajagu kritiseeritud, annuste, ravimvormide ja muu sellise osas.
Glükoosamiinil oli mäletamist mööda ka ajule mingi soodne mõju nii et kui vaba maailma hindadega saab siis võib süüa kasvõi igaks juhuks.
Ravim koos kõige sellest järelduvaga saadavuse ja hindade osas on ta pigem ikka ainult Eestis, mujal teda eriti ei reguleerita.
Seedimisprotsess nõuab küllaltki palju energiat, see on organismi jaoks töö tegemine ja selle käigus eraldub soojust, samamoodi nagu nt. treeningu ajal ja see tõstab keha temperatuuri. Ei pea olema üldsegi suured toidukogused ja nn. rämpstoit. Iga toidu seedimine vajab energiat. Teine põhjus on, et veri koondatakse mao piirkonda ja närvisüsteem püüab lõdvestada ülejäänuid lihaseid. Sellepärast ei olegi õige kohe peale söömist tegeleda füüsilise tööga või treeninguga, sest lihaste varustatus verega on vähene.
Pigem vist ikka mõnede naturaalselt kõhnade inimeste eripärane reaktsioon kaloripommile, füüsiline aktiivsus ja baasainevahetus järsult tõusevad ja raiskavad kogu sisse söödud energia, eriti süsivesikud ära. Kesknärvisüsteemi aktiveerimise ja kilpnäärmehormooni suurendatud konversiooni kaudu.
Vastupidist kogevad paljud alakaloraazis, eriti süsivesikunäljas. Leptiin ja alfa-2-adrenoretseptorid lähevad alla, inimene muutub aeglaseks ja toodab ka vähe sooja.
Tänapäeva maailmas on see energiaraiskamine ideaalne füsioloogia, muistsel näljaajal paraku roogiti sellised geenid suures osas välja
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Kahju et postituste eest jagatavate fittide diferentseerimine sisukvaliteedi järgi ära lõpetati, mõned toodavad väga hullu jahu väga suures koguses
Mõõda külmkapist vähenenud toidu kogust kui inimest ennast ei usu. Või seo kinni ja sööda lutipudelist või veenikanüüliga. Valedetektorit võid ka proovida. Ja hüpnoosi ja jutukuseravimite all küsitlemist.
Välja kustava lämmastiku kogust saab mõõta, lihaskasvu saab DEXAga mõõta, sissesöödud koguseid saad ainult vaatluse teel jälgida.
Dieedi mõju südamele kaldub olema üldiselt nii hea et peenemate nüansside pärast väga mitte muretseda.
Aga pikas plaanis võiks vitamiiniarvutuse teha ikka.
Võimalik on teha tõenäoliselt, et iga teema NÕUAB sildistamist. Kohustuslik. Ma ei tea muidugi, kui kasutajasõbralik see sellisel juhul oleks aga tõenäoliselt hõlbustaks asja.
Lisaks saab foorumisse küljepeale mingi plugina panna, mis tooks välja sildid, mis on enim kasutatavad (tag-cloud?? vms sellist).
Nii et see eeldaks kasutaja poole pealt ise sildistamist.
Ja ma ei saa aru, kuidas sa asju otsida ei suuda? Kas peaks panema otsingusse pimesi liitparameetriks AND sõna asemel OR?
Ma ei tea, otsingumootoril lihtsalt on kehv loogika. Ise vahel kasutan selle asemel googli oma ehkki ega selle oma parem pole, lihtsalt teistsugune.
Üks üritab liiga vähe ise mõelda ja teine liiga palju.
Täägida võiks moderaator kui ta miljon pillapalla laiali olevat samal teemal posti 1 teemaks kokku kleebib. Ega inimene postitamise ajal 99% ajast eriti süstemaatiliselt ei mõtle, kirjutab pealkirjaks “küsimus targematele” või “kiire küsimus”, tägid tuleks ka vastavad.
Ma ei tea kas see tääg reaalselt annab midagi juurde, sõltub foorumi tarkvarast. See foorum siin erilise tehisintellektiga silma pole torganud, mõned nt otsivad automaatselt teema alla teised sarnased teemad kokku ja see vist ei käi isegi täägidega.
Kollageen jah.
http://www.geltech.co.kr/eng/02_collagen/index.asp?menu=2&page=5
Ega ta liigestele ilmselt halb ei ole
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Suures osas pidi “beef protein” kabjad-sõrad-sabad olema, proliinisisalduse järgi vist hinnatakse seda.
Hydroiso ehk hüdrolüüsitud valkude põhieelis on valgutalumatuse riskide vältimine, valgutalumatus on 21. sajandi epideemia
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Muul juhul on miinuseks see et tervisele kasulikku mõjuga valke pole ja mingi aminohape võetakse ka välja et maitset ei rikuks. Proliin vist?
On seda Hydroisot laboris testitud et täielikult hüdrolüüsitud ? Keegi kunagi haudus sellist mõtet
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Paha on see, et kodanikud kühveldavad sisse pulbrit, selle asemel, et söömist korrastada.
Mis krdi lisavalku vajab jõusaalis hommikvõimlemist tegev tegelane?!
Milleks?
Vadak pole lihtsalt valk, kvalifitseerub ka tervisetooteks. Näiteks paratsetamoolikuuri ajal kasulik maksa säästmiseks.
Ma ütleks, et magamiseks vajalik periood on subjektiivne ning rangeid ajapiiranguid ma peale ei paneks. Magada võiks just niipalju, kui tunned, et on vaja, et ilusti välja puhata nii vaimselt, kui füüsiliselt. Mõnel on nii pingeline elu, et 8-10h oleks iga päev vaja. Mõni aga saab poole vähemaga hakkama. Tean ka neid, kes teevad 6x nädalas jõusaalis rasket trenni, käsil on doktorikraadi omandamine ning ometigi magavad 4-5h päevas ning on energiat nii täis, et lausa kõhe hakkab.
Ma ütleks et väikese unevajadusega inimeste elu on väliselt justkui pingelisem, tegevust palju rohkem. Aga nad ise ei tunneta seda pingelisena.
Kusjuures mingi 1 lihtne geen suutis unevajaduse juba üliväikeseks muuta. Ühe ravimiga on ka magamata aju maganud aju olekusse viidud
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Alkohol halvendab unekvaliteeti vist üsna universaalselt.
Magneesiumiga võib unekvaliteeti proovida parandada.
Jahust tehtud asjad enne magamaminekut annavad mul jõhkra une. Ongi viimane aeg proovida
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Enamus mu trennist on cardio, jõudu teen ka, aga suhteliselt väikse kaaluga ja pikkade seeriatega(ja mitte ainult jalgadele)…
mida ma üldse tegema peaks, et need sentimeetrid kintsude pealt kaduma hakkaksid?
Lühemaid, kiiremaid ja agressiivsemaid trenne proovima jalgadele?
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>
