Aksel
Forum Replies Created
-
Postitused
-
Oleksin pidanud ise ka mõistma.
Nende helveste kohta arvan, et süsivesik on süsivesik. Ainus mida tasub ehk äramärkida, on see et süsivesikud on seal seotud – nende seedimine ja imendumine võtab rohkem aega ning energiat kui malto. Organism peab veidi rohkem tööd tegema.
100-s grammis:
valku: 23g
süsivesikuid: 21g
rasva: 29g
energia: 450 kcal
Tasuks ehk märkida ka kaaliumi, kaltsiumi, seleeni ja magneesiumi ning vitamiinidest E, K, B1,B2 ja B6 sisaldust.
Kuid kas selline asi oleks okei, kui valgu sheik ja sysivesikud saan näiteks maisihelvestest?
” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Mida Sa sellega mõtled?
Kas nii, et valku ei võta ja süsivesikuid ka mitte, sööd hoopis maisihelbeid???
Tasuks veidi täpsustada. Mida ostsid ja millest ei ole kasu.
Siiski on tõsi, et hüdrolüüsitud vadakupulbrile ei ole süsivesiku lisamine (ST. SAMAS ?EIGIS!!!) KASULIK. Samas ei tähenda see seda, et see oleks KAHJULIK.
Kui ostad kalli ja kvaliteetse valgu (eeldusel, et ostetud pulber pole odavast ja kehvast isolaadist), siis tasub põhjalikumalt uurida, et mida ostsid ja kuidas seda tarbida. Jyväskylä ülikooli teaduslike uuringute tulemusel võib väita, et kvaliteetsele hüdrolüüsitud vadakupulbrile ei ole vaja lisada süsivesikuid. Kuid. Süsivesikutel on ometi oma koht: 30 MIN. PEALE VALGU?EIKI!!!
Kui oskad soome keelt, loe siit selle uurimuse kohta põhjalikumalt:
http://ufsweb.myvisio.com/showpage.asp?id=4879
Soovitan veelkord: tasub enne raha kulutamist veidi ajusid liigutada, kasvõi küsides müüjalt lisainfi.
…Või kas üldse on mõttekas treenida kui, teen sellist tööd… ega see just kerge töö pole..Loodetavasti lähed tööle ja jätkad ka treenimist.
Kui tahad Kalmust/Kiivikat laval lüüa, siis pead kaaluma muid ameteid, kuid kui eesmärgiks on elamisväärne elu, siis mine sinna tööle ja tee trenni! Jõudu.
…Kas peaks asja tõsisemalt võtma, lendamised nt üldse ära jätma ja ikka mingit tõhusamat geeli ostma?
Küsimuses võib olla lendamine laia haardega, samas aga selleks liiga raskete hantlitega.
On kaks lendamist:
1) kergemate hantlitega laiema haardega (hästi puhas lihase töö).
2) kitsama haardega veidi raskemate hantlitega.
Vastupidi tehes tabab häda varem või hiljem.
hr. Rebane…kui sa kaalud “huvitavate” küsimuste top-i teha siis see oleks päris kõva kanditaat:P
” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Millistest lihastest ja kui suurtest muutustest jutt on? Kepikõnd on hea, aga vist väga lihastesse ei aja…
Eks ta ilmselt ole nii, et algul tuleb teadlikult jälgida hingamist, edaspidi muutub see nii automaatseks, et erilist tähelepanu ei peagi sellele pöörama. Kui teed mõne uue harjutuse, siis võib siiski ette tulla, et püüad leida seda õiget hingamist ka selles harjutuses.
Ma usun, et ega need tüübid nii absoluutsed ole. Vahest väljenduks siis selliselt: usun, et pole täiesti puhtaid tüüpe, ikka on segu e. kalduvus kuhugi suunda.
Ja teiseks. Ainevahetust saab mõjutada. Ilmselt ehk mitte absoluutses mõttes, aga väga väga suurel määral küll. Minu elus on olnud perioode, kus on olnud probleeme nii rasva kogunemisega kui ka sellega, et on olnud probleeme kehakaalu säilimisega. Ja need muutused on olnud tingitud keskkonnast ja tegevusest, milles/kus olen viibinud.
Muidugi ma ei saa väita, palju see ainevahetus siis on kiirenenud või aeglustunud (pole selle ala spetsialist), sest ei oska seda mõõta. Ometi tundub, et ainevahetus ei muutumatu, vaid mõjutatav meie tegevuse poolt.
Omaette teema on ainevahetuse kiiruse seosed muutustega inimese hormonaalsüsteemis. Muutes inimese hormonaalsüsteemi, muutuvad paljud protsessid inimeses. See mõju on suurem, kui oskame kujutleda! Ei mõtle siin sugugi ainult steroidide vahetut manustamist. Hormonaalsüsteemi saab mõjutada vägagi suurel määral meie elutegevuse läbi (st. meie elutegevus võib mõjutada oluliselt hormonaalsüsteemi).
Mis elukas see ohutu valk on? Või milline on ohtlik versioon valgust?
Nali naljaks. Kui vaja odavamat, siis siin poes (Fitness.ee webipood näiteks) peaks olema saadaval UFS Whey. Kui aga tahad veidi paremat, siis sobiks Ion92 (kasutan ise) või Whey2. Need kaks viimast on vadakuisolaadid (imenduvad kiiremini – noorele organismile eriti hea).
Umbes nii.
Lisasin: Need kõik on maitsestamata pulbrid, nad ei sisalda ei aspartaami ega atsesulfaati ega muud. Samas, mis aga ohtlikkusesse puutub, siis kõik (igasugune valk, süsivesik või rasv) toitained on valesti tarvitatult ohtlikud. Kui ikka omal mõistust peas pole, siis on paratamatult raske ja samas ka ohtlik elada. Kui jälgida üldiseid toitumispõhimõtteid, siis ei tohiks küll ükski valgupulber kellelegi miskit paha teha. Nad on loodud just tervist edendama, mitte seda kahjustama.
1) Valgupulber pole üldjuhul keemia.
2) Kohupiim ei ole täiuslik valk. Kuigi seal on kõik vajalik olemas, pead siiski sööma ka muid valku sisaldavaid tooteid (muna, liha, kala). Aminohapetel on ka oma suhtarvud palju neid peab olema ja millises vahekorras, et mooduśtuks täiuslik valguahel. Üks asi on grammides valgu arvutamine, teine asi on see, et palju organism neist grammidest terviklikke valguahelaid saab moodustada.
3) Sööma peab mitmekülgselt. Küsimus pole ainult valgus, vaid ka kõiksugu ensüümides, mineraalides, vitamiinides jne., mida kõike peab toidust saama, et toimuks areng.
4) Kui tahad oma lihtsustada, siis kasuta valgupulbreid. Millist neist kasutada, see sõltub rahakotist, eesmärkidest ja paljust muust.
…Aga nooooooooojah, kui palka saab ka niisama , siis milleks ennast vaevata mingi kangiga rassimises ja “imemenüüsid” otsides.
Coca ja saiakesed on hea maitsev küll ju
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> KAHJU……………Treeneritest jah ja nende treenerite eesmärkidest.
Kui treener ise ei viitsi endast midagi anda (möödapääsmatule lisaks), eks siis kandu taoline suhtumine ka edasi. Kuid selle Lukko-hokitiimi kogemuse põhjal saan väita, et puuduliku jõutreeningu tulemuseks on vigastused. Kui ei tehta korralikku põhja alla, siis on vigastuse oht suurem. Seda küll tõesti nende puhul, kes siis väljakul (mängus) on püüdnud pingutada… Kui aga ka seal ei pinguta…
Seda, mida osta, sõltub rahakotist. Kuid valgupulbrit (näit. Ion92 või whey2) soovitan kindlasti. Kui niipalju teha, siis vajab organism ka PIDEVALT võimalikult head ja terviklikku valku. Lisaks võiksid võtta (vähemalt) talveperioodil mõnda polüvitamiini (see peaks sisaldama ka olulisemaid mineraale – näit. kaltsium, magneesium, tsink, naistel eriti aga ka raud).
Muud ei soovitaks.
Käin saalis, kus (eriti) suve lõpu poole ka Rauma Lukko hokimehed käivad. Viimase nelja aasta jooksul on võistkonnal olnud neli erinevat treenerit. Tänasel päeval Lukkot juhendava treeneri kohta ei oska veel miskit öelda (Jukka Koivu pandi ametisse alles nädal tagasi), kuid eelnevate puhul oli küll selge joonis. Treeneriks oli Lehkonen ja mehed rääkisid saalis möödunud nädalavahetuse juhtumisi. Tulemus – meeskond põhjas ja treenerivahetus hooaja keskel.
Siis tuli Rautakorpi, kes hooaja keskel (!!!) mehed jõusaali ja suvel käis tugev trenn. Lausa üllatav oli vaadata samu mehi intensiivselt treenimas. Tulemus – 4.koht eelmisel hooajal. Rohkemaks ei oldud võimelised, sest psüühiliselt langeti kokku.
2005 sügisel tuli treeneriks Tolvanen, kes oli oma treenerikarjääri teinud Euroopas. Teda ei näinud ma kordagi saalis treeningut jälgimas. Mehed käisid ka nagu juhtus. Teatud mehi ei näinud suve jooksul kordagi. Tulemus – meeskond põhjas ja täiega. Treeneri vahetus.
Lugedes neid eelnevaid kogemusi, võib küll väita, et on olemas põhjused ja tagajärjed. Kui ikka ei külvata, siis pole ka lõigata. Kui füüsilist “all pole”, siis ei vea ka kuigi kaugele välja – on vaid ajaküsimus, millal sein ette tuleb.
