Aile
Forum Replies Created
-
Postitused
-
No jahhh. Viimase fraasiga keerasid jäle vindi üle. Mitte kõikidele alkoholi tarvitajatele ei ole alkohol mingi pühadus. Pigem on pühadus selle põhimõtteline mittetarbimine.
Vindi yle??? Ma ei kirjuta teie l6bustamiseks v6i teie heakskiidu p2lvimiseks!
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>No vot! Siin on tüüpilise põhimõttelise mõttelaad. Aile arvab, et kõik, kes alkoholi tarvitavad, need “kannatavad” selle all” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Ja, et alkoholi tarvitatakse ainult lõõgastamiseks. Ja maksal, ajul ja järeltulijatel on vindid peal. Nad on uhked selle üle, et nad ei tarvta alkoholi. Mina aga olen uhke selle üle, et ma teen mida tahan. See tähendab, et võin vabalt alkot mitte pruukida, kui soovin ja mitte midagi sellest ei juhtu. Olen cool ja kael kangeks ei lähe. Ja kui soovin, siis võtan. Ei juhtu selle maksaga sittagi, kui oskad alkot tarbida. Viina ma ei lürbi – pole lihtsalt aru saanud selle kibeda olluse võlust. Aga suurepärased veinid hea toidu kõrvale. Head Saksa ja Austria nisuõlled vahetevahel. Või Pisang rohke jääga ja apelsiini mahlaga soojal suvepäeval, klaas šampanjat puuviljade kõrvale. Kas te tõesti arvate, et kogu maailm naudib neid maitseelamusi sellepärast, et nad kannatavad alkoholismi all. Äärmuslased on alati kiksuga, võta mis tahes valdkonda.Kas ma loen ennast karsklaseks? Ei, kaugeltki mitte.
Veiniga marineerin … teen kastmeid jne. Konjak k2ib patee sisse. Konjak ja rumm on paljude magustoitude maitsestamseks. Viinale ja lik88ridele ei ole suutnud ma kyll rakendust leida…
Tundub alkoholi tarvitajatele pyhaduse teotusena?
Minu sõprusringkonnas kus alkohol on vägagi tuttav teema ei ole kunagi olnud sellist juttu, et lähme lõbutsema ja lõõgastuma, ehk hakkama jooma. Kaks täiesti eraldi asja, mis ei pruugi üldse omavahel sekkuda.Saan aru täiskarsklaste jutust, et nad on uhked, et nemad ei vaja lõõgastumiseks alkoholi. Big Deal, ma ei vaja ka. See ei tähenda, et ma seda nüüd boikottima peaksin.
See on umbes sama, et kõige tõsisem kulturist ja tervisesportlane võtab vahest mõne burgeri või hot-dogi. Loogiline, et nad seda ei vaja, ning kohe kindlasti ei lähe see nende eluviisiga kokku. Aga samuti on enamus aru saanud, et päris lolliks pole vaja ka minna, ning et vahest üks rasvane ja “keha tappev” burger ei tee tegelikult ju midagi halba.
Pole vaja nüüd päris ristiretkele nende burgerite vastu ka minna.
Kas t6esti tundub m6ne yksiku alkoholismi all mittekannataja kommentaar teile ristiretkena? 2rge siis nii 6rnakesed ka olge.
Pea pysti ja uhkelt edasi!! ” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Avastage enese jaoks uusi l66gastavaid ryypeid! 
” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Mul kama, mis teie maks, aju v6i j2rglased sellest k6igest arvavad.Kogu selle teadusliku jutukäigus olen ma järeldanud seda , et toitumist tuleb muuta, aga siiski siiski, kuhu poole ? tervislikumaks ? mis see tervislik toit ikkagist on ? pekki söömine maha jätta, magusast loobuda, süüa eesti maist toitu jne ? kus ikkagist siis piir tõmmata palju ja mida peab inimene sööma, et ta ei tunneks pidevast nälga, saaks sportida ning ei sööks üle ?Tuleb koostada menyy ja mina ei tee “lambist” menyysid.
Vastutus.
Inimene on süsivesikud oma menüüsse nii suures mahus nagu seda praegu tarbitakse lülitanud suhteliselt hiljuti. Teravilja ulatuslik ja sihiteadlik kasvatamine algas Põhja-Euroopas umbes 2500 aastat tagasi. Sellest faktist võib teha kaks järeldust. Esiteks, kohastumine süsivesikurikka toiduga on kaasaegse inimese evolutsioonis küllaltki uudne ja hilistekkeline nähtus. Teiseks, erinevad inimpopulatsioonid on süsivesikute tarbimise suhtes erinevalt kohastunud. Klassikaliseks näiteks on siin laktoosi ehk piimasuhkru talumatus. Ajalooliselt karjakasvatamisega tegelenud etniliste gruppide järeltulijatel säilub laktoosi lõhustamiseks vajaliku laktaasi aktiivsus enamasti elu lõpuni. Piirkondades, kus piima hakati toiduks tarvitama suhteliselt hiljuti (Alaska indiaanlased, Gröönimaa eskimod, jaapanlased jne.), on elanikkonna seas levinud piimasuhkru talumatus (neil kujuneb täiskasvanueas välja laktaasi defitsiit ehk hüpolaktaasia). Lõhustumata jäänud laktoosist tekivad soolebakterite toimel piimhape jt. orgaanilised happed, mis häirivad vee imendumist, kutsuvad esile soole kokkutõmbeid ja põhjustavad kõhulahtisust. Et hüpolaktaasia pole praktiliselt kunagi absoluutne, s.t. ensüümi aktiivsus pole täielikult kadunud, saab selline inimene rõõsa piima enamasti asendada kefiiriga, jogurtiga, petiga, kohupiimaga, juustuga. Tegelikult tekibki küsimus, kui see on päritav, siis kas tegemist on tervisehäirega. Kus tõmmata piir.Ei ole terviseh2ire. See on individuaalne erip2ra.
Ma loodan, et huvi on erapooletu?
Minu suhe varjatud toidutalumatusega on ka HUVI ja huvist tulenenud isiklik kogemus (kahel aastal test jne). Minu tuttavad ja elukaaslane on ameeriklased. St ma olen pidanud k6ikide konsultatsioonide juures t6lgiks olema. Peale selle j2lgima ka elukaaslase menyyd jne.
V6in v6rrelda oma enesetunnet ja oma elukaaslase enesetunnet enne ja p2rast testimist. Erinevat reaktsiooni toitudele jne.
Varasemad haakuvad teaduslikud uurimust88d (ma juba kirjutasin seda!!! F…kuidas mulle ei meeldi korrata… ) toetavad teooriat…kaudselt… kuid siiski toetavad.
Atkinsit m2letate?
Tema oli yks neist, kellelt kogu aeg taheti uurimusi ja vastuseks ytles ta, et see oleks patsientide suhtes vastutustundetu. Omada kontrollryhma jne. Kuid t6esti oli piisavalt teaduslikke uurimist8id, mis kaudselt tema meetodit toetasid. Tal oli kliinik, piisavalt patsiente, kas “koerad hauguvad”..see teda ei huvitanud. Tema j6udis oma t88s samuti arusaamiseni, et inimesed on erinevad, kyll mitte testimiseni.
Ma r22gin vist hetkel muulale kuust…
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Piimast alustasid juttu sina…
LISAKS sellele vereanalüüsi tulemusena saadavatel “keelatud” toiduainetel (milleks hästi sagedasti on näiteks piim, küüslauk – tugevad eeterlikud õlid) VÕIB tõepoolest olla mingisugune kahjulik mõju ENT neil on ka üliolulised kasulikud mõjud ning need menüüst välja lülitades kannatame rohkem, kui neid sinna jättes.””
Kui inimene ei omasta mingit toiduainet siis j22b ka kasu olematuks.
kunagi meeldis mulle ka karastada dussi all. ma tegin niimoodi, et lasin vee nii kuumaks, kui veelgi kannatada suudab ja siis järsku hästi külmaks. külmana hoidsin nii kaua, kui piinelda suutsin ja siis uuesti kuumaks.Ega sind juhuslikult sm ei huvita?
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Hea post Aile. Mulle kulus külm vesi ära krae vahele. Aitäh” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>
V6ta heaks…
” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Psühholoogi liistud on näiteks manipuleerimine, reklaam ja muu selline. Teadusmetodoloogia niikuinii.
Peaksid siis ju teadustama endale, millised on naiste ja meeste erinevused, kui l2heb vaidluseks v6i t88kohtade jaotuseks jms. Mehed on palju altimad “lahmima” ja v6tma endale kohustusi, milleni nad ei kyyni.
Selles valdkonnas langeb “veredieet” suuresti samasse kategooriasse misiganes rahvapsühholoogilise uskumuse, psühhoanalüüsi, vandenõuteooria vms asjaga – elementaarsete tõdede segamine teaduse ja pseudoteadusega ning rohke P.R’iga.
Veredieet on eksitav termin. Meil on veredieet…nagu n2it veregrupidieet, sammuke individualiseerumise suunas.
Kui r22kida aga odavast populistlikust pseudoteadusest, mida tugev pr t6esti toetab… See on meile k6igile tuttav Kelloqs ja Fat Free ja ka Sugar Free
Millised oleksid need s6ltumatud teadust88d!!!!
Ys ma ei tooks siin v2givaldselt paralleele. Varjatud toidutalumatuse systeemi on t6eliselt v2he promotud. Systeem ei too raha sisse mitte yhelegi tootmisgigandile jne.
Kas on tõestust, et veredieedi efektiivsus (sinna juurde käib ju ka elementaarne know-how) tuleb just sellest, et inimese jaoks selle abil toidugrupid määratakse? Minu teada mitte.
Me oleme vist j6udnud juba koos arusaamisele, et see ei ole argumendina sobiv…Kas sa seda tead v6i ei tea…
Süsivesikute-rasvade-valkude erinevate vahekordadega toidus see-eest on uurimusi omajagu.
Üksikisiku heaolu muutus millegi tõttu, kuhu ta raha on pannud ei saa olla tõestus;)
Inimene usub seda, mida ta uskuda tahab… 5000 patsiendi juures 85 % ei ole yldse halb n2itaja.
Jah mulle on üllatus, et täiskasvanud inimesel ei soovitata piima juua. Eriti meie geograafilises piirkonnas. Vot SIIN on hea tõestus sellest kuidas evolutsioon võib üsna kiiresti toimida ning inimene kohaneda (laktoosi intolerantsus Skandinaavias vs. laktoosi intolerantsus näiteks Aasias).
Loomulikult on inimesi kellele on piim vasuvõetamatu. Ka siin. Aga ma tõesti usun, et see ei ole nii suur probleem nagu piimasvastased seda näidata üritavad. Isegi (paljude) täiskasvanu(te) jaoks.
Asi ei ole laktoosis. Kitsepiim, keefir, v6i jne l2hevad k6ik eraldi testimisele.
Mõttes kirjutan osakese oma (suhteliselt – arvestades minu treeningkoormust, vanust, sugu, muud toitumist) madalast hemoglobiinist rohke piimajoomise arvele (teen kõik sheigid piimaga; toidu kõrvale piima ei joo). Aga see eest tunnen, et taastumine on suurepärane, mul on väga tugevad luud ja hambad:) Kui palju sellest tõesti piima tõttu on? Ei tea. Kas kõik inimesed peaks piima jooma, et olla sellised nagu mina? Kindlasti mitte. Kas mulle on piim sobiv? Ilmselt küll – ma olen ju ka tüüpiline skandinaavlane… sinised silmad, heledad juuksed… Kas “temale” on piim sobiv? Sellele küsimusele saab ta ise üsna lihtsasti vastata. Ilma veretestita. Aga noh. Lihtsam on ju maksta ja uskuda.
Sellep2rast on meetodi nimetus Varjatud toidutalumatus. Ma panin trobikonna netiaadresse yles. Selle asemel, et sealt midagi v2lja lugeda tuled sa “t6elise mehena” siia lahmima.
sõber käis kah seal Levini juures ja võttis mingi 10 kilo alla 3 kuuga. A samas oli tal peaagu kõik söödav keelatud. Ja kui siis see aeg tuli, et võib jälle muud kah süüa, tulid kõik kilod tagasi. Seal oli vist kah see, et erinevad toitained eraldi tärklis ja valgud vms. Et siis pmt iga 1h tagant peaks sööma. Karm menüüInfo on moonutatud…
Karm on see kyll, kuna yldiselt nii ei s88da.
P6hireegel on, et inimene ei tohi n2ljas olla (tyhja k6htu kannatada mitte rohkem kui 20 min). St umbes 3-4 tunnist vahet.
Toiduained tuuakse tagasi ettevaatlikult ja “supersegud” ei tulegi tagasi. Dieet on halvasti kasutatud s6na. Muudetakse elustiili.
K6ige suurem rahulolematus on eestlaste seas (kellel raha on…) tavaliselt suure hulga mereandide v2ljaj22mine menyyst (austrid, rannakarbid, krabid, krevetid). Ei ole eestlase toit…
Mina olen kaalu kaotanud maks 3 kg. See ei ole minu probleem. Minu kaloraazh on suurem kui enne. Ilma, et ma juurde v6taks. Minu toidulaud on ka tunduvalt rikkalikum. K6ike lubatut ei ole v6imalik poest saada. Nahk on paremas korras jne jne.
Muuseas…Ma ei ole materiaalselt huvitatud isik teile seda siin tutvustama. Ys arvamus on s6ltumatu
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Panen teile veel m6ned lingid:
Internetis on v6imalik vaadata viimast Ole terve! saadet.
Kanal 2, 23.12. Jõulude ajal ei hoita tavaliselt kokku väga heade ja rammusate toitude pealt. Kuid kas on kõige õigem sel ajal just seapraadi ja mulgikapsaid süüa? Kindlasti on veel palju muid võimalusi.
Seal r22gitakse Role kliinikust pikalt.
omg…
Psyhholoog peaks j22ma oma liistude juurde…
“… kergelt happelise verega …”
Kas sa mitte uriiniga segi ei ajanud????
MIKS? Palun näita mulle sõltumatuid teadusartikleid, mis näitaks, et otse toidule vere immunoloogilisel vastusel põhinev dieet ka päriselt adekvaatne on.Surfisin sellel lehel jälle natuke ringi. “Kiireid” lahendusi on inimestele ikka nii lihtne müüa. Nii palju populistlikke võtteid… näiteks “Rasvumine hiinas blabla… lääne toitumisharjumused.” – Hiinlaste seas ülekaalulisuse tõusul on palju enam sotsiaalmajanduslikud ja kultuurilised põhjused MITTE see, et nad nüd söövad toiduainet x või y, mis varem kättesaamatu oli.
Ma pole kuskil leidnud tõestust, et protsessid, kuidas dr. Levin verd toiduga analüüsib ka reaalselt seedetraktis samamoodi toimiksid.
LISAKS sellele vereanalüüsi tulemusena saadavatel “keelatud” toiduainetel (milleks hästi sagedasti on näiteks piim – üllatus üllatus – aluseline toit ei anna kergelt happelise verega ilusat pilti mikroskoobi all; küüslauk – tugevad eeterlikud õlid) VÕIB tõepoolest olla mingisugune kahjulik mõju ENT neil on ka üliolulised kasulikud mõjud ning need menüüst välja lülitades kannatame rohkem, kui neid sinna jättes.
Saan aru, mida sa m6tled … Minu yks tuttavatest on yks suuremaid selle teooria ryndajaid… Aleksander Laane…kui sa tead. Olen selle k6igega tuttav.
Adik Levin, kui hetkel yks peamisi testide sisseostjaid ei ole ei fysioloog ega ka biokeemik. Ta on pediaater…suurep2rane pediaater, kellel on diabeet, t2nu millele hakkas alguses ise proovima elisa teste ja hiljem ka soovitama teistele.
Olen tegelenud nende testidega aastat kaks. Mina, minu elukaaslane, minu tuttavad jne. Kordustestisime aasta m88dudes. Vot ei ole raha kuhugile panna
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Ma olen selle teooria ryndajate jaoks natuke keeruline objekt. Mul on aastaid peetud toitumisp2evikud. Minu toitumine enne ja p2rast testi jne.
Ma ise olen juba ysna hea teaduslik t8estus
” srcset=”/uploads/emoticons/tongue@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Testiga asi ei piirdu. On toitumise know how (haakub suurep2raselt Fred Antsoni poolt kirjeldatuga…ja prof Selma Teesalu on sellest korduvalt kirjutanud). Tutvu Selma Teesalu teaduslike uurimist88dega, sysivesikute ainevahetus oli yks nendest…… Yhed s6ltumatumad, mida ma tean. Paraku… mitte eriti massidesse minevate t8estustega.
Punane nimekiri soovitatakse v2lja j2tta kolmeks kuuks.
Kas sinu jaoks on yllatus, et t2iskasvanud inimesel v2rsket piima ei soovitata juua?
Beetablokaatoreid olen ma kunagi s88nud. Kahjuks ei m2leta, miks nad mulle ei meeldinud…
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Kui v2hegi saad, proovi ilma hakkama saada.
Panen sulle lisaks veel hingamisharjutusi…
Kuigi hingamisharjutusi võib omandada minutitega ja mõned kasutegurid
ilmnevad otsekohe, võib harjutuste põhjalikumat mõju vahel kogeda alles peale mitut
kuud kestnud harjutamist.
Teadlik hingamine:
1. Sule silmad. Aseta parem käsi kõhule, täpselt taljejoonele ja vasak käsi
täpselt keset rindkeret.
2. Ilma, et püüaksid oma hingamist muuta, pööra lihtsalt tähelepanu sellele,
kuidas sa hingad. Kumb käsi kerkib hingamisel rohkem, kas see, mis on
rindkerel, või see, mis on kõhul?
Kui kõht tõuseb, hingad sa kõhu või diafragma abil. Kui kõht ei liigu või
liigub vähem kui rind, hingad sa rindkere abil.
Täiuslik ja loomulik hingamine:
1. Alusta istudes või hea rühiga sirgelt istudes.
2. Hinga läbi nina.
3. •Sissehingamisel täida esiteks oma kopsude alumine osa.
•Teiseks täida oma kopsude keskmine osa, nii et alumised roided
ja rindkere pisut liiguvad.
•Kolmandaks täida kopsude ülemine osa, samal ajal tõsta pisut
rindkeret ja tõmba kõhtu veidi sisse, et kopse toetada (võid
kujutada endale ette, et puhud õhupalli).
Kõik need kolm ülesannet võib sooritada ühe ühtlase katkematu
sissehingamisega, mis pärast harjutamist võtab ainult paar sekundit.
4. Nüüd hoia mõni sekund hinge kinni, et tunnetada õhuga tüidetud kopse.
5. Samal ajal kui sa aeglaselt välja hingad, tõmba kõht pisut sisse ja tõsta
seda natuke, kui kopsud tühjenevad. Kui oled lõpuni välja hinganud,
puhka oma kõhtu ja rindkeret.
6. Vahetevahel kergita sissehingamise ajal pisut oma õlgu ja rangluud, nii et
kops täitub õlatippudeni värske õhuga.
Pinget vähendav hingamine:
1. Istu või lama mugavas asendis, nii et su jalad ja käed ei ole ristataud ja
selgroog on sirge.
2. Hinga sügavalt kõhulihaste abil. Enne väljahingamist tee väike paus.
3. Välja hingates ütle „üks“. Sisse- ja väljahingamist jätkates loe kõik
hingetõmbed, öeldes „üks…kaks…kolm…neli“.
4. Jätka väljahingamiste lugemist nelja kaupa, tee seda viie kuni kümne
minuti vältel.
5. Jälgi selle hingamismeditatsiooni ajal oma hingamise pidevat
aeglustamist, keha lõdvestumist, mõtete rahunemist.
