Aile

Õige vastus on Ailel ja võitja peab ise auhinnaga ühendust võtma;)

Vaat siis… Vahest läheb täkkesse ka:D

Fänni luuletus oli päris meeleolukas.” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Kui asi oleks rasvas siis sa lahmiks võid ja seapekki. Aga ei.

Inimese isuregulatsioon on läbi aegade kujunenud üsna veidraks. Töödeldud toit ja eriti rämpstoit on optimeeritud sellele vastavaks (praegute praktiliste tehniliste võimaluste piires) isu ja mõnu tekitama. Sellega ta ajab isuregulatsiooni üsna paigast ära ja ilmselt nihutab inimese rasvamassi tasakaaluolekut (igaühe individuaalne seisund kus ta püsima kipub) rammusama suunas.

Jah… ega sellest rattast nii kiiresti välja ei tule.

Kas keegi leiab mingeid uuringuid sealiha teemadel…või on kogu “teadmine” sellest puht tunnetuslik-uskumuslikul baasil seisnev. Mina olen kogu aeg koeri kasvatanud…ja minu vanemad ja vanavanemad ja vanavanemad. Kõik on õpetanud, et ära sealiha sööda, tekitab koeral maitseväärastusi.

Mingi moment ma otsustasin siiski oma koertele anda nii seasüdant kui ka seakeelt ja nende isukene läks üsna lühikese aja jooksul (minu arvates) kontrolli alt välja. Lõpetasin sea söötmise…nüüdseks on jälle normaliseerunud. Selgitused?

Sealiha mittesöömise osas on minu enese jaoks määrav religioosne aspekt.

…ja kuidas maitsemeel areneb! enne oli maitsestamata kohupiim (kohati isegi magustatud kohupiim) minu jaoks tuim ja igav, täiesti samasugune valge möks. nüüd pole aga mingit probleemi nt pimetestis teha vahet 8%, 5%, 0,1%, 0,01% kohupiimadel ning ka maitsestamata ja rasvata ERI FIRMADE kohupiimade vahel. poes ringi vaadates altai mõtlen, et näe, see kohupiim maitseb nii, see nii, see nii…

maitseainetele (pean silmas nt grillsegu või hakklihamaitseainet, ketšup, majonees, broilerimaitseaine, puljong jne) ka pole vaja tähelepanu pöörata, sidrunist ja basiilikust-piprast saab toit imehea ja täiesti piisava maitse. ehkki minu arvates on ka ilma igasuguse maitsesta keedetud kanafilee hea.

Väga tubli! ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Nüüd ikka edasi… Nii palju on veel avastamisrõõmu. Rohelisi maitsetaimi on väga palju erinevaid. Sa ei pea hakkama kasutama palju erinevaid korraga, piisab ühest uuest. Katseta näiteks rosmariini või oreganot. Proovi ära kurkum ja nelk…ja igasugused muud vürtsid. Ära unusta ingverit ja chillit.

Talveperioodil teen ma värskest basiilikust ja sidrunimahlas marineeritud sibulast salatit…söö seda näiteks fetajuustuga…armastad mahedamat, võta mozzarella (pühvlipiimast on väga viis).

Üks on siin:

http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/20937740

Ükskord peaks ikka Interneti otsast lõpuni läbi lugema, ega muu vist ei aita, palju sealt meelde jääb, on iseasi. ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Igapäevaselt on vähe lihtsam, kui olla lihtsalt igatsugu listides kirjas. Saadetakse küll hästi palju reklaami, kuid ka sellist nö kõigile söödavat interpretatsiooni teadustööde teemadel..

Nagu näiteks…

Dear Aile,

Your arteries need gas.

But it’s probably not the type of gas you’re thinking of.

This gas is naturally created by your body. And helps support normal blood pressure without having to resort to statin drugs with harsh side effects.

I’m talking about nitric oxide (NO). Let me explain…

When you have normal blood pressure, your heart can easily push blood through your arteries to provide it to the rest of your body because your arteries are strong and flexible.

Inside the walls of your arteries are endothelial cells. These cells produce the gas NO. And NO sends signals to your artery walls to relax. This makes them more flexible and eases blood pressure.1

But if your endothelial cells aren’t creating enough NO, it may cause your arteries to become more rigid… and your blood pressure to rise.

The good news is, you can increase the amount of NO in your body and help promote healthy blood flow naturally. Here are some ways you can do it:

• Take in more L-arginine. L-arginine is an amino acid that helps your body produce NO. Foods – such as organic dairy, peanuts, walnuts, and even chocolate – are all good sources. You also can supplement. I recommend 500 mg once a day. But if you’ve suffered a heart attack recently, avoid these supplements.

• Eat foods containing antioxidant-rich cocoa. Cocoa is good for you in so many ways, but it’s especially good for your heart. And one of the ways it helps is that the flavonoids in cocoa activate the endothelial cells in your arteries to produce NO.2 Plus, cocoa improves circulation even in healthy adults.3

• Exercise. This boosts NO levels by increasing an enzyme called NO synthase. A high-intensity, low-duration workout, like my PACE program, is an easy way to get NO flowing throughout your blood. And the best part is it takes just 12 minutes a day.

• Eat natural foods rich in vitamins C and E. These nutrients can help preserve your NO levels. The best way to get these healthy vitamins? Eat your fill of citrus fruits, broccoli, blueberries, sunflower seeds, almonds, tomatoes, and green, leafy veggies.

My colleague, Michael Cutler, offers a helpful blood pressure guide with other tips on how to boost your blood flow, so your heart, brain and entire body receive more oxygen and essential nutrients, relax your blood vessels to keep plaque from building up and keep your blood vessels wide open for health blood flow.

ma ei taha vaidlema hakata, kuid ütlen täiesti ausalt – maitsestamata (ja isegi rasvata) kohupiim on minu jaoks nauding. ma võin seda vabalt kilo ära süüa järjest ning nautida iga suutäit.

Ma olen selle kolme aastaga nii pagana tundlikuks läinud, et kui ma söön näiteks 10% list talukohupiima (umb. 300 g), olen ma miski 10 min pärast nagu kerge “laksu” all. Südame löögikiirus tõuseb jne…meenutab natuke marihuaanakogemust. ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Nitraate süüakse praegu juba toidulisandina. Seisukohad on muutunud.

Neid suitsukantserogeene on inimesed saanud tuhandeid aastaid, võimalik et nad ei teegi enam midagi halba. Kui kellelgi on mingi pikaajaline vaatlusuuring pakkuda siis oleks huvitav.

Minu mäletamistmööda ühendati uuringus suitsukantserogeenid ja punane liha. Need kaks asja ja soolevähk seoti omavahel.

Üks variant:

Conclusions Our results demonstrate the potential value of examining long-term meat consumption in assessing cancer risk and strengthen the evidence that prolonged high consumption of red and processed meat may increase the risk of cancer in the distal portion of the large intestine.

KEYWORDS: COLORECTAL NEOPLASMS, DIET, MEAT, RISK ASSESSMENT.

Meat consumption has been associated with colorectal neoplasia in the epidemiological literature, but the strength of the association and types of meat involved have not been consistent. Few studies have evaluated long-term meat consumption or the relationship between meat consumption and the risk of rectal cancer. Studies of red meat consumption and colorectal adenoma have reported odds ratios in the range of 1.2 to 1.3.1​-3 Case-control studies4​-25 of colorectal cancer conducted in the United States and Europe have generally reported increased risk associated with red or processed meat intake in analyses of men,4​-9,13​-14 and men and women combined,10​-12,15​-25 but not in analyses that included only women.5​-9,13​ Case-control studies26-32​ of colorectal cancer among Asians in the United States or Asia have more consistently reported a positive association with red, processed, or total meats.

Five33-37​ of 1033-42​ US prospective studies of colorectal cancer reported positive associations with red or processed meat intake, although some associations35-37​ did not reach statistical significance. European prospective studies43-49​ have generally reported no association with fresh or total meat but positive associations with cured or processed meat,43, 45​-46 sausages,47​ or smoked/salted fish.45 High consumption of poultry or fish has been inconsistently associated with higher36​-37,46​ or lower34, 40​-41,47​, 49 risk of colorectal cancer; some studies have found no association.33​, 39, 42​-43,45​, 48 Only 2 prospective studies38​, 49 have reported on rectal cancer in relation to meat consumption. The results were conflicting but were limited by the small number of cases.

A meta-analysis50​ of case-control and prospective studies estimated the mean relative risk comparing the highest to lowest categories of meat consumption to be 1.35 (95% confidence interval [CI], 1.21-1.51) for red meat and 1.31 (95% CI, 1.13-1.51) for processed meat and colorectal cancer. A review of prospective studies51 concluded that a daily increment of 100 g of red or total meat consumption was associated with a 12% to 17% higher risk of colorectal cancer, and that an increment of 25 g of processed meat was associated with a 49% higher risk. Not all risk estimates included in these review articles were adjusted for potential confounders beyond age and energy intake, so residual confounding may influence the summary risk estimates.

Clarifying the role of meat consumption in colorectal carcinogenesis is important. Meat is an integral component of diet in the United States and many other countries in which colorectal cancer is common. Per capita annual consumption of beef has increased in the United States since 1993, reversing a previous decrease since 1976. Poultry consumption has surpassed beef consumption since the late 1980s.52​-53

An earlier analysis of the Cancer Prevention Study II (CPS II) Mortality Cohort, based on deaths from colorectal cancer from 1982 to August 1988, found no association between colorectal cancer mortality and high consumption of red meat, but suggested lower risk associated with higher intake of chicken and fish in women.41​ We examined the relationship between meat consumption and incident colon and rectal cancers among 148 610 men and women enrolled in the CPS II Nutrition Cohort in 1992/1993.

Kuidas suhtuda kodus suitsutatud kanale ja kalale? Valmistamisel kasutan lepapuid ja kana mässin marli sisse.

Tahakski teada, kuidas see tervisele mõjub.

Parem ikka, kui enamus poestsaadavast kraamist. Müüakse ka lõhet ja siiga ainult meresoolalisandiga, kuid reeglina on seal peale soola ka muud kraami.

Samas…

Igapäevasesse menüüsse ei soovita ka kodust varianti. Marli kindlasti hoiab kartsinogeenseid aineid väiksemas koguses. Koos suitsetatud kraamiga võiksid süüa rohkelt lehtsalatit, võtab riske vähemaks.

Ei vaidle tõesti vastu. ” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Kuid mõne jaoks on tegemist siiski suhteliselt võimatu ülesandega. Mul ei ole absoluutselt mitte mingit armastust kalatoodete vastu. Olen proovinud neid iga nurga alt. Parim mida suudan kurgust alla suruda on totaalselt vaat et söeks grillitud või suitsutatud kalad vms.

Kõik muu… lootusetu. Ehk kas ma tõesti suudaks seda päevast päeva okserefleksiga kurgust alla suruda, lootuses et mõne aja pärast harjun ära? ” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Samuti mingi toidu talumine ei tähenda veel selle nautimist. Tee või tina, aga maitsestamata kohupiim on ikka maitsestamata kohupiim. Ning ma ikka tahaks näha neid, kes seda kaifiga paljalt söövad. Jah ma võin seda süüa – kilode kaupa kui oleks vaja. Aga point ongi selles, et ei olegi niiväga vaja.

Ju siis pole ikka veel nälg majas…

Tühi kõht on parim kokk