Aile

Ma tahaksin ka teada, mis maailmas sa elad Aile. ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Minu point on see, et sa võid kasvatada ju omale ilusa FlowerChild’i, kes saab koolis iga päev mitu korda pasunasse, kuid sellegipoolest naeratab päev otsa. Või sa kasvatad lapse, kes on piisavalt kohanenud mitme elu valdkonnaga. Kes ei kasuta vägivalda, kui sellel ei ole mõtet – Kuid, kui keegi talle virutab, siis ta keerab ründaja siiski sõlme. Kes enamasti on nii taiplik erinevates valdkondades, et ei kutsu kuidagi kiusamist esile – vaid on ise see, kellele teised alt-üles vaatavad.

Lapse, kes ei riku reegleid mitte ainult sellepärast, et Emme seletas, et see on paha. Vaid ka sellepärast, et ta teab – niipea kui midagi halba teeb, siis pärast on keretäis soolas. On vahe, kas laps arvab/usub, et miski on paha ja sellele järgneb karistus – või ta “teab” isiklikult, et karistus tõepoolest järgneb, ning see pole hea.

Millegi pärast teevad lapsed lollusi ka siis kui sa neile 1000x oled seletanud, et see on halb ja paha jne. Oled neid kergemalt karistanud jms. Aga millegi pärast nad ei kipu enam neid jamasid tegema peale seda kui on sellise keretäie teo eest saanud, et triibud kannil.

Ma ei ütle, et see õige lähenemisviis on. Aga see töötab. Ning minu kogemused näitavad, et kui kasvatada üles laps visiooni järgi “ideaalse maailma” jaoks – Siis lõppkokkuvõttes peab ta ikka pärast ise väga palju avastama – ning minu arust ei ole tore avastada 20 aastaselt, et maailm ei olegi nii Roosiline kui Emme rääkis, ning tegelikult on päris karm koht, kus tuleb palju vaeva näha, et midagi saavutada.

Kuid muidugi on tegemist ainult minu subjektiivse arvamusega mis põhineb “minu” elukogemustel ja vaatlustel. Neid inimesi tean ikka päris palju, kes kasvatatud sellise suhtumisega üles, et Ei vägivallale, ei ropendamistele, ei alkoholine ja suitsule (Mitte enda kogemuste tõttu vaid ainult Emme ja Issi sõnade pärast) jne. Ning kokkuvõttes on tegemist Kuivikutega. Koolis tehti nende üle nalja, said ka peksa. Peale kooli leidsid kuiva töö endale. Elavad suhteliselt head elu – kuid tihtipeale ei suuda kohaneda maailma eripäradega. Näiteks ei suudeta töökohas olla piisavalt agressiivne, et palga või positsiooni tõusu saada. Elatakse lineaarselt. Täiskasvanute maailmas on nad üldiselt austatud ning neil on palju nö. sõpru. Küll aga tehakse neile ka palju tünga ning kasutatakse ära nende heatahtlikkust.

Nende positiivne maailmavaade usub inimestest enamuses ainult head ning seetõttu on neile igasugune agressiivsus ning pahatahtlikkust tihtipeale täiesti arusaamatu. – Mis ideeliselt pole ju halb, kui maailmavaade on nii ilus ning nad usuvad inimestest ainult head. On armastavad pereliikmed, vanemad jne. – AGA, meie maailmas niimoodi lihtsalt läbi ei löö. Ja kui lööb – siis võid kindel olla, et keegi veidi agressiivsem kasutab sind enda huvides ära…

Öeldakse, et Loll inimene ei õpi oma vigadest. Tark inimene juba õpib oma vigadest. Aga Geenius õpib teiste vigadest. Kuna vähesed lapsed on geeniused, siis ma ei usu, et peaksime eeldama, et meie Laps on see, kes automaatselt suudab eluga kohaneda ainuüksi teisi vaadates. Enamik inimesi õpib siiski vaieldamatult ainult enda kogemustest. Ning kui me keelame lastele kogemusi (negatiivsed või positiivsed), siis me teeme neile eluga kohanemise väga raskeks – ning kokkuvõttes peavad nad hakkama taaskord asjadega harjuma, kui nad Vanemate tiiva alt välja pääsevad.

Ikkagi sa räägid vanemate tegemata tööst.

Peksasaamisega lepib see, kellele on juba peksa antud. Kui sa oled ikkagi harjunud, et sind ei lööda, siis sa ka astud vastu ülbitsejale julgemalt ja reageerid ka ülekohtule ägedamalt, sest sul on väärikus, mida ei ole kodus mahatambitud.

Eks te ise teate, kas kasvatate oma lapsed niimoodi, et nad saaksid hakkama “Ideaalses maailmas” või te kasvatate neid nii, et nad saaksid hakkama meie “reaalses maailmas”.

Kahjuks need kaks ei ühti. Samas ei saagi kunagi ühtima seni kuni inimesed peavad oma tihtipeale loomuliku sõbralikkuse ja suhtumise vahetama palju kurjema ja karmima suhtumise vastu, et meie karmis maailmas ellu jääda. Maailm ei ole ideaalne, niiväga kui me seda ka ei tahaks. Võib-olla kunagi võime loota olukorra paranemisele, kuid kahjuks on mul tunne, et meie praeguse elu ülesehituse tõttu ei saa see kunagi eksisteerima.

Mina ei saa küll aru, millest sa räägid.

Meie ei ole ju süüdi, et sinu maailm kuri on. Võibolla sina ise oled kuri ja siis on ka maailm kuri?

Kindlalt peab laps olema arusaamisel, et vägivalda ei kasutata. Mis seal vahet on, kes teda peksab. Kõigepealt isa, pärast mees…ja tema peksab omakorda oma lapsi? Nii armas… ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Nõus. Kuid elu näitab, et veidi füüsilist karistust ei tee paha. Eks paljud psühholoogid vaidlevad vastu jms. Samas räägin ka ise-endale vastu. Saan täitsa aru jah.

Kuid enda kogemustest ning tutvusringkonna kogemustest on vanakooli “rihma andmine” kokkuvõttes toonud ikkagist tunduvalt paremaid tulemusi. Olgem ausad – laps küll mõtleb ise paljude asjade üle. Sageli tuntakse süüd ja muud sellist, kui teevad midagi valesti.

Kuid paar laksu rihmaga süvendab ikka asja väga väga palju. Füüsiline karistus jääb meelde väga väga pikaks ajaks. Ning seni kuni see oli õigustatud (Lõhkusid näiteks Ema kalli vaasi või varastasid midagi vms), siis olen 99.9% kindel, et see laps ei tee seda viga enam Mitte Kunagi oma terves elus – sest see füüsiline karistus jätab niivõrd suure negatiivse kogemuse mällu.

Kindlalt füüsilise karistamise vastu.

Vägivald mitte ainult ei tekita vägivalda vaid ka alati eskaleerub. Ühelt poolt läheb aina sadistlikumaks ja teiselt poolt läheb järjest immuunsemaks, kapseldunuks jne jne

Miskipärast pole neid inimesi veel leitud, kellel oleks see mütoloogiline tark pea.

Ega ka neid kes suudaks allergiad ja muud immuunhäired elimineerida.

Või kui, siis on neid üks miljonist.

Aga usk peab jääma ja ka lootus.

Eh…seda mytoloogilist pead on raske leida jah. …ja teiste probleeme on ikka kergem avastada kui iseenese omi.

Minu astma on suhteliselt (ptui, ptui, ptui…) kontrolli all.

Koerte allergia on muutunud pea olematuks. M6ned muud allergeenid toimivad siis, kui immuunosysteem n6rgeneb, muidu on OK.

Mina ytlen enesele tavaliselt…Ikka edasi! ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Tundub tõesti, et paljude haiguste puhul on inimese organism ise, see kes endale haiget teeb. Ehk haigus teeb midagi – ning organism tõlgendab seda krt teab millena ning hakkab ise-ennast ründama.

Mind siiani huvitab Allergia. Mis kuradi jama see on, et Inimese keha läheb lolliks, kui satub kontakti mingi täiesti tavalise ainega nagu õietolm, tavaline tolm, kassikarvad, nikkel. Või jumal teab mis.

Täiesti tavalistest füüsilistest vigastustest paranevad pea-aegu kõik, varem või hiljem. Aga kui vähegi keerukam probleem, siis tundub, et inimese keha on ikka loll küll.

Allergial on täiesti mitteulmelised põhjused.

Liigne puhtus (antibakteriaalsete kasutamine) ja vale toit.

Inimese keha on väga tark, loll on pea, mis seda keha kuulata ei oska.

Jah, eks kokkuvõttes kõik taandubki sellele, et oma tervis, välimus ja enesetunne oleksid head. Paraku, see seos, et “tee sporti, sport on tervisele kasulik” jääb neile väga kaugeks. See on sama nagu viieaastasele öelda, et ära pane kätt kuuma pliiti raua peale ja nad küsivad, et miks. Küsivad nii, kuna puudub võime abstraktselt mõelda ja seoseid luua.

Elulistest näidetest rääkides olen just tüdrukutele üritanud selgitada seda, et miks peaks sportima või selle sportimise pisiku ikka sisse saama. Nimelt, me teame kõik, kui raske on midagi tegema hakata, kui ei ole midagi harjunud tegema. Ehk, kui noores ja oma õitsvas eas regulaarset sportimise harjumust ei teki, siis hiljem, kui ülekaalu probleemid käes ja aastad vegeteerides mööda saadetud, on ennast väga raske, suisa isegi võimatu kokku hakata võtma, et ennast vormi saada.

Olen ikka öelnud, et praegu puudute tundidest, kaasa teha ei viitsi, otsite vabastustõendite abil haledaid vabandusi, teile ei saagi füüsiline tegevus kunagi meeldima, te ei harjugi sellega. Samas needsamad türdukud, kes võib – olla 7., 8. ja 9. klassis vilistavad mu jutule, naeravad ja mõtlevad, et “vana” ajab mingit järjekordset “tee sporti, sport on kasulik juttu”, tulevad juba paari aasta pärast abituuriumis mu käest küsima, et mida ma peaksin tegema, et reitelt rasva vähemaks saaksin või kuidas ma saaksin kehakaalu vähemaks jne jne jne. Hea kui tullakse siis ja minu käest, siis on abi tasuta ja pole hilja alustada. Aga tihtipeale oodatakse veel kümmekond aastat ja minnakse siis mõne eratreeneri jutule või hakatakse üüratut raha maksvaid kavasid tellima, mis viivad tegelikult ikka ja jälle kõik tagasi ühe asjani…tuleb lihtsalt ennast liigutama hakata. Ühesõnaga, üks kummi venitamine ja kaua ei saada lihtsalt aru, et see tuleb omale kasuks. Tuleb kasuks kui teil on sportimise harjumus ja te armastate ennast liigutada.

Kehalist kasvatust mäletan ma hooti ainult esimeses-teises klassis. Ülejäänud aja olin ma kehalisest vabastatud. Igasuguseid on olemas….

Ma võin ka sind ravida. ” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Kui ma teeksin seda ilma rahata, siis sa mind ei usuks. Aga suure raha eest … ma ütlen sulle suure – suure saladuse. ” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Teised ärge lugege – ainult Aile võib peale ülekannet.

Inimese organism on nii tark, et ravib end ise. ” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>

Ise ravib ta siis, kui võimalus antakse. Paraku on inimene rumal.