Aile
Forum Replies Created
-
AutorPostitused
-
juuli 11, 2011 at 10:34 e.l. in reply to: Valikute mitmekesisus ja liialt individuaalne lähenemine rikuvad lapsed? #307569
Aile
MemberKui laps juba 3st kuni 5’st korrast ilusasti rääkimisest aru ei SAA ning hakkab veel vastu, siis on teda vaja karistada. Kuidas laps karistamistusele allub, see on juba individuaalne iga lapse ja lapsevanema puhul. (Minu tüdrukud kuulavad minu sõna palju rohkem kui kaasa oma.)Siiki on olnud hetki kus väike laks vitsaga on marjaks ära kulunud. Selle idee EI OLE lapsele haiget teha, vaid teha selgeks, et tuleb sõna kuulata. Et jõuaks lõpuks ometi kohale lause “ÄRA ENAM nii TEE, ning vastu hakata EI TOHI!”
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Sa v6ibolla ise ei kuula oma kaasa s6na? Oled kuidagi oma k2itumisega m6ista andnud, et ema s6na ei maksa nii palju?
Juba 8eldi, et meetodeid laste m6tlemapanemiseks ja m6jutamiseks on palju.
Minu n8 lapselaps on nyyd kuuene ja ei ole kunagi vitsa saanud. Temal on j2relem6tlemise tool. Minu arvates t88tab v2ga h2sti. Kuid teda ei j2eta ka kunagi j2relvalveta, see t2hendab, et asjadega tegeldakse eos.
juuli 11, 2011 at 10:10 e.l. in reply to: Valikute mitmekesisus ja liialt individuaalne lähenemine rikuvad lapsed? #307563Aile
MemberMa tahaksin ka teada, mis maailmas sa elad Aile.
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>
Minu point on see, et sa võid kasvatada ju omale ilusa FlowerChild’i, kes saab koolis iga päev mitu korda pasunasse, kuid sellegipoolest naeratab päev otsa. Või sa kasvatad lapse, kes on piisavalt kohanenud mitme elu valdkonnaga. Kes ei kasuta vägivalda, kui sellel ei ole mõtet – Kuid, kui keegi talle virutab, siis ta keerab ründaja siiski sõlme. Kes enamasti on nii taiplik erinevates valdkondades, et ei kutsu kuidagi kiusamist esile – vaid on ise see, kellele teised alt-üles vaatavad.
Lapse, kes ei riku reegleid mitte ainult sellepärast, et Emme seletas, et see on paha. Vaid ka sellepärast, et ta teab – niipea kui midagi halba teeb, siis pärast on keretäis soolas. On vahe, kas laps arvab/usub, et miski on paha ja sellele järgneb karistus – või ta “teab” isiklikult, et karistus tõepoolest järgneb, ning see pole hea.
Millegi pärast teevad lapsed lollusi ka siis kui sa neile 1000x oled seletanud, et see on halb ja paha jne. Oled neid kergemalt karistanud jms. Aga millegi pärast nad ei kipu enam neid jamasid tegema peale seda kui on sellise keretäie teo eest saanud, et triibud kannil.
Ma ei ütle, et see õige lähenemisviis on. Aga see töötab. Ning minu kogemused näitavad, et kui kasvatada üles laps visiooni järgi “ideaalse maailma” jaoks – Siis lõppkokkuvõttes peab ta ikka pärast ise väga palju avastama – ning minu arust ei ole tore avastada 20 aastaselt, et maailm ei olegi nii Roosiline kui Emme rääkis, ning tegelikult on päris karm koht, kus tuleb palju vaeva näha, et midagi saavutada.
Kuid muidugi on tegemist ainult minu subjektiivse arvamusega mis põhineb “minu” elukogemustel ja vaatlustel. Neid inimesi tean ikka päris palju, kes kasvatatud sellise suhtumisega üles, et Ei vägivallale, ei ropendamistele, ei alkoholine ja suitsule (Mitte enda kogemuste tõttu vaid ainult Emme ja Issi sõnade pärast) jne. Ning kokkuvõttes on tegemist Kuivikutega. Koolis tehti nende üle nalja, said ka peksa. Peale kooli leidsid kuiva töö endale. Elavad suhteliselt head elu – kuid tihtipeale ei suuda kohaneda maailma eripäradega. Näiteks ei suudeta töökohas olla piisavalt agressiivne, et palga või positsiooni tõusu saada. Elatakse lineaarselt. Täiskasvanute maailmas on nad üldiselt austatud ning neil on palju nö. sõpru. Küll aga tehakse neile ka palju tünga ning kasutatakse ära nende heatahtlikkust.
Nende positiivne maailmavaade usub inimestest enamuses ainult head ning seetõttu on neile igasugune agressiivsus ning pahatahtlikkust tihtipeale täiesti arusaamatu. – Mis ideeliselt pole ju halb, kui maailmavaade on nii ilus ning nad usuvad inimestest ainult head. On armastavad pereliikmed, vanemad jne. – AGA, meie maailmas niimoodi lihtsalt läbi ei löö. Ja kui lööb – siis võid kindel olla, et keegi veidi agressiivsem kasutab sind enda huvides ära…
Öeldakse, et Loll inimene ei õpi oma vigadest. Tark inimene juba õpib oma vigadest. Aga Geenius õpib teiste vigadest. Kuna vähesed lapsed on geeniused, siis ma ei usu, et peaksime eeldama, et meie Laps on see, kes automaatselt suudab eluga kohaneda ainuüksi teisi vaadates. Enamik inimesi õpib siiski vaieldamatult ainult enda kogemustest. Ning kui me keelame lastele kogemusi (negatiivsed või positiivsed), siis me teeme neile eluga kohanemise väga raskeks – ning kokkuvõttes peavad nad hakkama taaskord asjadega harjuma, kui nad Vanemate tiiva alt välja pääsevad.
Ikkagi sa räägid vanemate tegemata tööst.
Peksasaamisega lepib see, kellele on juba peksa antud. Kui sa oled ikkagi harjunud, et sind ei lööda, siis sa ka astud vastu ülbitsejale julgemalt ja reageerid ka ülekohtule ägedamalt, sest sul on väärikus, mida ei ole kodus mahatambitud.
juuli 11, 2011 at 10:03 e.l. in reply to: Valikute mitmekesisus ja liialt individuaalne lähenemine rikuvad lapsed? #307561Aile
MemberIlmselt pole sa kursis, millise psühholoogilise jälje füüsiline karistamine annab mitte aastateks, vaid aastakümneteks. Nagu Aile ütles, vägivald sünnitab vägivalda ja kui lapsega ei osatailma rihma kasutamata rääkida, siis tuleks lapsele parem pere otsida.
Mul on kusjuures paar väga lihtsat põhimõtet:
a) kui näen, et keegi lööb last, siis sekkun, vajadusel kaitsen
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> kui näen, et keegi lööb looma, siis sekkun, rusikategaAlati tuleb vahele minna, sest see maailm ikka täitsa käest ära läinud.
Sellega ma olen nõus, et tuleb vahele minna, kuid rusikatega ei ole nõus.
Üks asi, mida me peaksime tegema, teine aga…mis tegelikkuses välja tuleb. Proovima peab ikka. Alati ei ole julgust, ma pean tunnistama. Või siis…ikka istub sees see, …juuseeonnendesiseasi, mis on BS loomulikult.
Kui inimesed juba aduvad, et teised näevad… ja mõistavad hukka. Ka sellest piisab paljudel juhtudel.
juuli 11, 2011 at 9:37 e.l. in reply to: Valikute mitmekesisus ja liialt individuaalne lähenemine rikuvad lapsed? #307557Aile
MemberEks te ise teate, kas kasvatate oma lapsed niimoodi, et nad saaksid hakkama “Ideaalses maailmas” või te kasvatate neid nii, et nad saaksid hakkama meie “reaalses maailmas”.Kahjuks need kaks ei ühti. Samas ei saagi kunagi ühtima seni kuni inimesed peavad oma tihtipeale loomuliku sõbralikkuse ja suhtumise vahetama palju kurjema ja karmima suhtumise vastu, et meie karmis maailmas ellu jääda. Maailm ei ole ideaalne, niiväga kui me seda ka ei tahaks. Võib-olla kunagi võime loota olukorra paranemisele, kuid kahjuks on mul tunne, et meie praeguse elu ülesehituse tõttu ei saa see kunagi eksisteerima.
Mina ei saa küll aru, millest sa räägid.
Meie ei ole ju süüdi, et sinu maailm kuri on. Võibolla sina ise oled kuri ja siis on ka maailm kuri?
Kindlalt peab laps olema arusaamisel, et vägivalda ei kasutata. Mis seal vahet on, kes teda peksab. Kõigepealt isa, pärast mees…ja tema peksab omakorda oma lapsi? Nii armas…
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>juuli 11, 2011 at 9:24 e.l. in reply to: Valikute mitmekesisus ja liialt individuaalne lähenemine rikuvad lapsed? #307554Aile
MemberNõuda lapselt iseseisvat mõtlemist on ikka väga palju tahetud.laps on enamasti ikka nii mõjutatud vanematest ning nende kasvatusest ning alles pärast pikki aastaid võidakse sellest välja tulla ja teises suunas arenenda.Kõige olulisem elus on inimeseks olemine,teiste mõistmine ning abistamine.
….ja eelkõige tuleb seda kõike olla omaenda lapsega.
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Mina pooldan positiivset ennetustööd. Maast-madalast kasulike harjumuste kujundamist, siis ei ole ta ka kahjulike mõjude suhtes hiljem nii vastuvõtlik.
Need teie rihmatamised on kõik vanemate endi tegematajätmised ja väga-väga sageli puhtalt nende eneste pinged, mida nad laste peal välja elavad.
juuli 11, 2011 at 9:16 e.l. in reply to: Valikute mitmekesisus ja liialt individuaalne lähenemine rikuvad lapsed? #307553Aile
MemberNõus. Kuid elu näitab, et veidi füüsilist karistust ei tee paha. Eks paljud psühholoogid vaidlevad vastu jms. Samas räägin ka ise-endale vastu. Saan täitsa aru jah.Kuid enda kogemustest ning tutvusringkonna kogemustest on vanakooli “rihma andmine” kokkuvõttes toonud ikkagist tunduvalt paremaid tulemusi. Olgem ausad – laps küll mõtleb ise paljude asjade üle. Sageli tuntakse süüd ja muud sellist, kui teevad midagi valesti.
Kuid paar laksu rihmaga süvendab ikka asja väga väga palju. Füüsiline karistus jääb meelde väga väga pikaks ajaks. Ning seni kuni see oli õigustatud (Lõhkusid näiteks Ema kalli vaasi või varastasid midagi vms), siis olen 99.9% kindel, et see laps ei tee seda viga enam Mitte Kunagi oma terves elus – sest see füüsiline karistus jätab niivõrd suure negatiivse kogemuse mällu.
Kindlalt füüsilise karistamise vastu.
Vägivald mitte ainult ei tekita vägivalda vaid ka alati eskaleerub. Ühelt poolt läheb aina sadistlikumaks ja teiselt poolt läheb järjest immuunsemaks, kapseldunuks jne jne
Aile
MemberHuvitav jah, mis minu keha loogika on. Panen tüki niklit naha vastu ning mõne minutiga on punane ja sügelev jne.Et siis täpsemalt, mis minu kehal puudu on, ning kus on asja loogika. Et minu keha jaoks on Nikkel ülimalt mürgine ja tappev kraam, kuigi enamik inimesi keda ma tean ei ole sellega mingeid probleeme. Mida kuradit nemad söövad, et neile asi halba ei tee. Kuna vist isegi higistades eritub niklit, siis eriti pekkis. Enda higi vastu allergia. Mõnna.
Eks kuskil sügaval mingi loogika on. Loodan, et see kunagi ka avastatakse ja elimineeritakse. Krooniline nohu terve elu olnud. Ainuüksi ilma selleta oleks päris lahe juba elada.
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Minu tilkuva nina kohta ytleb minu mystiline ema tavaliselt, et oma vanematele on vaja andeks anda, siis saab ka nohust lahti.
Aile
MemberMiskipärast pole neid inimesi veel leitud, kellel oleks see mütoloogiline tark pea.Ega ka neid kes suudaks allergiad ja muud immuunhäired elimineerida.
Või kui, siis on neid üks miljonist.
Aga usk peab jääma ja ka lootus.
Eh…seda mytoloogilist pead on raske leida jah. …ja teiste probleeme on ikka kergem avastada kui iseenese omi.
Minu astma on suhteliselt (ptui, ptui, ptui…) kontrolli all.
Koerte allergia on muutunud pea olematuks. M6ned muud allergeenid toimivad siis, kui immuunosysteem n6rgeneb, muidu on OK.
Mina ytlen enesele tavaliselt…Ikka edasi!
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>juuli 11, 2011 at 7:33 e.l. in reply to: Valikute mitmekesisus ja liialt individuaalne lähenemine rikuvad lapsed? #307534Aile
MemberAhahh.Kuna Paksmagu niikuinii varem või hiljem kärvab ,siis parem juba kiiremini –
kui ikka normi täis joosta ei jõua ,siis eluõigust ei ole.
Karm värk ,
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Käib see ainult paksude või üleüldse kõigi haigete ,vigaste ja füüsilise puudega inimeste kohta?
Igal juhul,see eeldab teatud paranduste sisse viimist Karistuseadustikku.
Sest praegusel juhul ,kui mõni õpetaja üritaks su soovitusi hakata ellu viima ,pandaks ta lihtsalt kinni …
Ausalt 8eldes oleks mul ilma vabastuseta ikka ysna k6he tunne olnud sinna tundi minna.
Kui ka harju keskmine v6imekus puudub…
Mina tegelesin p6hiliselt selle osaga, mida Oskar nimetab kodut88ks
” srcset=”/uploads/emoticons/smile@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>….ja mina tollel ajal ei oleks osanud ennast kyll tavatunnis ette kujutada.
Aile
MemberTundub tõesti, et paljude haiguste puhul on inimese organism ise, see kes endale haiget teeb. Ehk haigus teeb midagi – ning organism tõlgendab seda krt teab millena ning hakkab ise-ennast ründama.Mind siiani huvitab Allergia. Mis kuradi jama see on, et Inimese keha läheb lolliks, kui satub kontakti mingi täiesti tavalise ainega nagu õietolm, tavaline tolm, kassikarvad, nikkel. Või jumal teab mis.
Täiesti tavalistest füüsilistest vigastustest paranevad pea-aegu kõik, varem või hiljem. Aga kui vähegi keerukam probleem, siis tundub, et inimese keha on ikka loll küll.
Allergial on täiesti mitteulmelised põhjused.
Liigne puhtus (antibakteriaalsete kasutamine) ja vale toit.
Inimese keha on väga tark, loll on pea, mis seda keha kuulata ei oska.
juuli 10, 2011 at 2:23 p.l. in reply to: Ott Kiivikas Fast Team – Tere tulemast Veteranide Spordiliitu”, uued “Oti” tootesarja tooted ja Team Kiivikas laieneb! #307462Aile
MemberMinu jaoks kõige kummalisem on see, et Oleg ei karda kõrgust aga lennukiga sõitu talub halvasti….
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Ega endal oli ka natuke kõhe sealt niisamagi alla vaadata ja kui mees hakkas sinna ennast püsti ajama, pidid kaasasolnud vanaemad šoki saama…
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Ma kardan ka lennukiga sõitu… ma usun, et kõigil on väheke kõhe. Vahepeal on ok, kuid tõus, maandumine ja turbulents

See foto oli väheke üle minu taluvusepiiri
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Kus olid küll militsionääride silmad?
” srcset=”/uploads/emoticons/sad@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>juuli 10, 2011 at 2:09 p.l. in reply to: Valikute mitmekesisus ja liialt individuaalne lähenemine rikuvad lapsed? #307461Aile
MemberJah, eks kokkuvõttes kõik taandubki sellele, et oma tervis, välimus ja enesetunne oleksid head. Paraku, see seos, et “tee sporti, sport on tervisele kasulik” jääb neile väga kaugeks. See on sama nagu viieaastasele öelda, et ära pane kätt kuuma pliiti raua peale ja nad küsivad, et miks. Küsivad nii, kuna puudub võime abstraktselt mõelda ja seoseid luua.Elulistest näidetest rääkides olen just tüdrukutele üritanud selgitada seda, et miks peaks sportima või selle sportimise pisiku ikka sisse saama. Nimelt, me teame kõik, kui raske on midagi tegema hakata, kui ei ole midagi harjunud tegema. Ehk, kui noores ja oma õitsvas eas regulaarset sportimise harjumust ei teki, siis hiljem, kui ülekaalu probleemid käes ja aastad vegeteerides mööda saadetud, on ennast väga raske, suisa isegi võimatu kokku hakata võtma, et ennast vormi saada.
Olen ikka öelnud, et praegu puudute tundidest, kaasa teha ei viitsi, otsite vabastustõendite abil haledaid vabandusi, teile ei saagi füüsiline tegevus kunagi meeldima, te ei harjugi sellega. Samas needsamad türdukud, kes võib – olla 7., 8. ja 9. klassis vilistavad mu jutule, naeravad ja mõtlevad, et “vana” ajab mingit järjekordset “tee sporti, sport on kasulik juttu”, tulevad juba paari aasta pärast abituuriumis mu käest küsima, et mida ma peaksin tegema, et reitelt rasva vähemaks saaksin või kuidas ma saaksin kehakaalu vähemaks jne jne jne. Hea kui tullakse siis ja minu käest, siis on abi tasuta ja pole hilja alustada. Aga tihtipeale oodatakse veel kümmekond aastat ja minnakse siis mõne eratreeneri jutule või hakatakse üüratut raha maksvaid kavasid tellima, mis viivad tegelikult ikka ja jälle kõik tagasi ühe asjani…tuleb lihtsalt ennast liigutama hakata. Ühesõnaga, üks kummi venitamine ja kaua ei saada lihtsalt aru, et see tuleb omale kasuks. Tuleb kasuks kui teil on sportimise harjumus ja te armastate ennast liigutada.
Kehalist kasvatust mäletan ma hooti ainult esimeses-teises klassis. Ülejäänud aja olin ma kehalisest vabastatud. Igasuguseid on olemas….
juuli 10, 2011 at 2:06 p.l. in reply to: Valikute mitmekesisus ja liialt individuaalne lähenemine rikuvad lapsed? #307460Aile
MemberOskar,esimese osaga pole kahjuks nõus.kehalise tunnid ongi selleks,et aidata hoida mingisugust füüsilist vormi ning tekitada huvi sportimise vastu.olgu selleks siis lihtalt tervisesport või tippsport.sinna vahele jääb veel muidugi teisigi varjante.Toitumise muutmine,treening harjutuste sisse toomine on sellises vanuses liiga palju tahetud.ainult läbi mängu ja suunamise on võimalik seda algatada.omal käel suudavad seda vähesed.
juhul kui laps peab mingiteks normideteks eraldi trenni tegema ja vaeva nägema siis kindlasti kaob ka motivatsioon ning tahe.Paljud näeks seda karistusena.lapsed näevad kehalist kasvatust ja ka sporti kui eelkõige mängulist tegevust.
Kuigi mulle see ei meeldi,tõsi on,et me elame EDU ühiskonnas,ning väärtustatakse eelkõige vaimseid võimed.väga raske on hakkama saada ilma hariduseta.see ei tähenda,et sportlane ei võiks ega peaks olema haritud,vaid hakkama saamiseks on vaja suuta midagi toota,ettevõtta.
see on üldiselt pigem ühiskonna probleem , nö läänelik mõtteviis.
seepärast arvangi,et lähenemine peaks olema individuaalSEM ning õpilase võimed ning olukorda arvestav.nõuda saab kõigilt ainult kaasa tegemist ja välja kujunenud üldsusele vastuvõetavate normide täitmist.
Ära nüüd edu ja haridust küll ühte patta pane! Haridus ei garanteeri veel edu ja hariduse puudumine ei ole ainuüksi ebaedu põhjuseks.
Minu meheraas korrutab kogu aeg good to be smart but better to be lucky. Mida see viimane sõna aga tegelikkuses tähendada võiks…
Laste kasvatamisel peavad reeglid olema selgelt paigas ja nad tunnevad ennast ka seejuures turvalisemalt.
See peaks igal alal kehtima.
Aile
MemberMa võin ka sind ravida.
” srcset=”/uploads/emoticons/biggrin@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″> Kui ma teeksin seda ilma rahata, siis sa mind ei usuks. Aga suure raha eest … ma ütlen sulle suure – suure saladuse.
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>
Teised ärge lugege – ainult Aile võib peale ülekannet.

Inimese organism on nii tark, et ravib end ise.
” srcset=”/uploads/emoticons/wink@2x.png 2x” width=”20″ height=”20″>Ise ravib ta siis, kui võimalus antakse. Paraku on inimene rumal.
Aile
MemberMina olen imelike jamade puhul abi saanud ühelt osteopaadilt. Eesti keelt ta eriti ei oska , täielik mitteteaduspõhine alternatiivmeditsiin ja kallis. Ja võimalik et hind on nägude järgi, mul alati 500.- sõltumata probleemist, aga mingitelt enne mind käinud vene mutikestelt küsiti 200.-. Aga töötab, valu mis muidu mitu kuud püsis või tugevnes kaob, nii umbes 2 nädalaga. Absoluutselt ei saa aru, miks need liigutused peaks töötama, mis ta mu käe või kaelaga teeb, aga miskipärast töötavad.mhm.. Mulle paluks ka saata kontaktandmed. Mis, kes, kus?
Minu käest ka reeglina palju raha ei küsita
AutorPostitused